Veel inimpõlv tagasi oli jogurt maarjamaalase igapäevamenüüs tundmatu. Viimase kümnendi jooksul on see mujal maailmas üldlevinud piimatoode leidnud kindla koha ka eestlase toidulaual, poelettidest rääkimata. Jogurti kasulikkust kiitvate kirjutiste juures võib aga tekkida küsimus: kas on tegemist "rahvusvahelise moega" või on see toode tõepoolest tervislikum kui vaaremade-aegne hapupiim? Hapendatud piimatooteid, sealhulgas jogurtit hakati valmistama ning toiduks kasutama 5000 aastat eKr. Elbruse mäe jalamil. Tänaseks on jogurtist saanud üks populaarseim piimatoode kogu maailmas. Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorganismile eluks hädavajalikud. Ainult piimast ja piimatoodetest omastab inimene kaltsiumi täielikult tänu D-vitamiinile ja laktoosile. Jogurtile iseloomulik värske maitse on tingitud piimhappebakterite lisamisest piimale. Traditsiooniliste jogurtite valmistamiseks kasutatakse Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus baktereid, mille toimel kääritatakse piimas leiduv piimasuhkur piimhappeks. Hapnemisprotsessis moodustub ka mitmeid teisi ühendeid (CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid. Lahjadele jogurtitele lisatakse stabilisaatoreid, mis parandavad toote omadusi ja tõstavad selle viskoossust. Enimkasutatavad stabilisaatorid on Ïelatiin, tärklis, pektiin ning agar-agar. Kõrgema rasvasisaldusega jogurtid reeglina stabilisaatoreid ei sisalda. Teistest lisaainetest võib jogurtile lisada ka kunstlikke magusaineid, sel juhul saadakse dieetjogurtid. Jogurti maitse sõltub eelkõige maitselisandeist, mis võivad moodustadakuni 18% toote massist. Enamlevinud lisandid on puuviljad ja marjad siirupi või püreena. Üha enam püütakse tarbijaid üllatada uute, seni vähetuntud lisanditega. Paraku on selgunud, et eestlane on üsna konservatiivne tarbija ning uued eksootilised maitsed on visad juurduma. Maasikajogurtil on ikka kõige rohkem austajaid ning kodumaine mustikas maitseb paljudele. Samuti on piimatööstustel mujal maailmas üha raskem üllatada tarbijaid ning leida uusi senitundmatuid lisandeid, mis turul läbi lööksid. Euroopas on populaarsust võitmas aloe vera lisandiga jogurtid. Aaloed on kasutatud ravimtaimena juba mitu tuhat aastat. Väidetavalt sisaldab aaloe vähemalt kuut antiseptilist ühendit, mis on võimelised hävitama baktereid ja viirusi. Usutakse veel, et aaloe on kasulik, kuna aitab puhastada organismi ning stimuleerib uute rakkude kasvu. Prantslased on turule toonud nn. "head ööd jogurti", mis sisaldab ühe lisandina pärnaõieekstrakti. Pärnaõied toovad sööjale rahuliku une ning samas saadakse jogurtist kõik olulised toitained. Jogurtid jaotatakse joogi- ja topsijogurtiteks. Joogijogurtit saab tassist rüübata ning see sobib hästi hommikusöögiks koos müsli või maisihelvestega. Topsijogurtit süüakse lusikaga, see sobib nii desserdiks kui ka kergeks eineks. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu. Selline olukord on ajutine ning soolestiku normaalne mikrobioloogiline tasakaal taastub varem või hiljem. Samuti väheneb seedetrakti bakterite hulk stressi ajal ning vananemisel. Selleks et olukorda parandada, soovitatakse tarvitada just hapendatud piimatooteid. Milline on "elusjogurt"? Kõik Eestis toodetud jogurtid sisaldavad elusaid piimhappebaktereid. Euroopas aga pikendatakse paljude jogurtite säilivusaega valmisjogurti järelkuumutamisega, kuid nii hävitatakse kasulikud piimhappebakterid. Elusjogurtit tuleb säilitada temperatuuril +2 kuni +6ºC ning pakendil on realiseerimisaja märgistus "Kõlblik kuni". Selliste jogurtite säilimisaeg on kuni 21 päeva. Need jogurtid, mida ei hoita külmlettides ning realiseerimisajaks on märgitud mitu kuud, on kindlasti järelkuumutatud: neil on küll jogurtile iseloomulik maitse, kuid kõik kasulik, mida piimahappebakterid inimorganismile annavad, jääb saamata. Biojogurt midagi enamat kui lihtsalt jogurt Viimastel aastatel on hapendatud piimatoodete valmistamisel hakatud kasutama probiootikume. Nii on turule jõudnud atsidofiilpiim ning biojogurt, mis sisaldavad bifidobaktereid ja Lactobacillus acidophilus baktereid. Võrreldes teiste piimhappebakteritega suudavad just probiootikumid seedetraktis paremini koloniseeruda, kinnituda ning ellu jääda. Jogurtite suurest perest saab iga tarbija leida just oma maitsele ja vajadustele vastava toote. Jogurtil on mitmeid kasulikke toimeid: - organism omastab jogurtit paremini kui piima
- hapendatud piimatoodete tarbimisel vähenevad laktoositalumatuse nähud
- piimhape avaldab sekretoorset mõju seedetraktile, kutsudes esile intensiivset mahlade ja ensüümide eritumist
- jogurt sisaldab rohkem C- ja B2 vitamiini. Seega on jogurt eriti kasulik nõrgestatud organismi taastamiseks
Probiootilistel piimatoodetel on rida kasulikke omadusi. Need - tugevdavad immuunsüsteemi
- vähendavad vere kolesteroolitaset
- pidurdavad ebasoovitava mikrofloora arengut
- aitavad sünteesida vitamiine
- mõjuvad hästi seedetrakti mikrofloorale
- parandavad kaltsiumi imendumist
- aitavad kõhulahtisuse vastu.
|
Lisa kommentaar