NORMEG 500 MG

Toimeained: levetiratsetaam

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 500mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on NORMEG 500 MG ja milleks seda kasutatakse

Normeg on krambivastane ravim (kasutatakse krambihoogude raviks epilepsia korral).

Normeg'i kasutatakse:
- ainuravimina esmaselt diagnoositud epilepsiaga täiskasvanutel ja noorukitel alates 16 aasta
vanusest partsiaalsete krambihoogude raviks koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma.
- täiendava ravimina teistele krambivastastele ravimitele;
partsiaalsete krambihoogude korral, koos generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga
täiskasvanutele, noorukitele, lastele ja imikutele alates 1 kuu vanusest;
müoklooniliste krambihoogude korral täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta
vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia;
primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral idiopaatilise
generaliseerunud toonilis-klooniliste krampidega täiskasvanutele ja noorukitele alates 12
aasta vanusest.

Suukaudne lahus on imikutele ja alla 6-aasta vanustele lastele sobivam ravimvorm.

2. Mida on vaja teada enne NORMEG 500 MG võtmist

Ärge võtke Normeg'i:
- kui olete levetiratsetaami või selle ravimi mistahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Normeg'i võtmist pidage nõu oma arstiga:
- kui teil on probleeme neerudega, järgige oma arsti nõuandeid. Tema võib otsustada, kas teie
ravimiannus vajab kohandamist;
- kui te täheldate oma lapse kasvu aeglustumist või ootamatut puberteedi arengut, võtke palun
oma arstiga ühendust;
- kui te märkate krampide tõsiduse suurenemist (nt esinemissageduse tõusu), võtke palun oma
arstiga ühendust;
- mõnedel inimestel, keda ravitakse epilepsiavastaste ravimitega (nagu Normeg), on esinenud
enesevigastamise või enesetapumõtteid. Palun võtke oma arstiga ühendust, kui teil esineb
depressiooni ja/või enesetapumõtteid.

Muud ravimid ja Normeg
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mistahes
muid ravimeid.

Normeg koos toidu, joogi ja alkoholiga
Te võite Normeg’i võtta sõltumata söögiaegadest. Ohutuse eesmärgil ärge võtke levetiratsetaami
koos alkoholiga.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Enne mistahes ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te olete rase või arvate end olevat rase, teatage sellest palun oma arstile.
Levetiratsetaami ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud selgel näidustusel. Sünnidefektide riski
teie sündimata lapsele ei saa täielikult välistada. Teada on, et loomkatsetes, annuste korral, mis
ületavad teie poolt krampide kontrolli all hoidmiseks kasutatavaid annuseid, on ilmnenud
levetiratsetaami ebasoovitav toime reproduktiivsusele.

Rinnaga toitmine ei ole ravi ajal soovitatav.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Levetiratsetaam võib mõjutada teie võimet juhtida autot või käsitseda mehhanisme või masinaid, sest
levetiratsetaam võib muuta teid uniseks. See on tõenäolisem ravi alguses või pärast annuse
suurendamist. Te ei tohi autot juhtida ega masinaid käsitseda enne, kui on välja selgitatud kas te
olete neid tegevusi võimeline sooritama.

3. Kuidas NORMEG 500 MG võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Normeg'i tuleb võtta kaks korda päevas, pool annusest hommikul ja pool annusest õhtul, enam-
vähem samal ajal iga päev.
Võtke selline arv tablette, nagu arst on teile öelnud.

Monoteraapia
Annustamine täiskasvanutele ja noorukitele (üle 16-aastased):
Tavaline igapäevane annus on 1000…3000 mg.
Levetiratsetaam-ravi alustamisel kirjutab arst teile kaheks nädalaks välja väiksema annuse, enne kui
ta määrab teile tavalise väikse annuse.

Täiendav ravi
Annus täiskasvanutele ja noorukitele (12...17-aastased) kehakaaluga üle 50 kg:
Tavaline igapäevane annus on 1000…3000 mg.

Annus imikutele (6...23 kuu vanused), lastele (2…11-aastased) ja noorukitele (12...17-aastased)
kehakaaluga alla 50 kg:
Arst peab välja kirjutama levetiratsetaami vanusele, kehakaalule ja annusele kõige sobivama
ravimvormi.
Lastele kehakaaluga alla 25 kg tuleb manustada annus suukaudse lahusena. Tavaline annus on 20
mg/kehakaalu kg kohta kuni 60 mg/kehakaalu kg kohta iga päev.

Annus imikutele (1...6 kuu vanused):
Suukaudne lahus on sobivam ravimvorm imikutele.

Manustamine
Neelake Normeg’i tabletid alla koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäis vett).

Ravi kestus:
- Levetiratsetaami kasutatakse n.ö kroonilises ravis. Te peate ravi levetiratsetaamiga jätkama
nii kaua, kui arst on seda öelnud.
- Ärge katkestage ravi ilma arsti nõuandeta, vastasel korral võivad teil krambihood sageneda.
Kui teie arst otsustab ravi levetiratsetaamiga katkestada, õpetab ta teid seda tegema järk-
järgult.

Poolitusjoon ei ole mõeldud tableti poolitamiseks.

Kui te võtate Normeg’i rohkem kui ette nähtud
Levetiratsetaami üleannustamisel võib täheldada järgmisi kõrvaltoimeid: unisus, agiteeritus,
agressiivsus, teadvuse häired, hingamise aeglustumine ja kooma.
Kui te võtsite rohkem tablette kui ette nähtud, kontakteeruge oma arstiga. Teie arst korraldab parima
võimaliku ravi üleannustamise korral.

Kui te unustate Normeg’i võtta
Kontakteeruge oma arstiga, kui unustasite ühe või enam annuseid võtta.
Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Normeg’i võtmise
Kui te katkestate ravi, tuleb levetiratsetaam nagu iga teine krambivastane ravim ära jätta järk-järgult,
et vältida krampide ägenemist.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned kõrvaltoimed, nagu unisus, väsimus ja pearinglus on tavalisemad ravi alguses või annuse
suurendamisel. Need kõrvaltoimed peaksid aja jooksul vähenema.

Väga sage (võib esineda rohkem kui ühel kasutajal 10-st):
- nasofarüngiit
- somnolentsus (uimasus), peavalu

Sage (võib esineda 1...10 kasutajal 100-st):
- anoreksia (söögiisu kaotus)
- depressioon, vaenulikkus või agressiivsus, ärevus, unetus, närvilisus või ärrituvus
- krambid, tasakaaluhäired, pearinglus (ebakindluse tunne), letargia, treemor (tahtmatud
tõmblused)
- vertiigo (pöörlemistunne)
- köha
- ülakõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia (seedehäired), oksendamine, iiveldus
- nahalööve
- väsimus

Aeg-ajalt (võib esineda 1...10 kasutajal 1000-st):
- vereliistakute arvu langus, vere valgeliblede arvu langus
- kehakaalu langus, kehakaalu tõus
- enesetapu katsed ja enesetapu mõtted, vaimsed häired, ebatavaline käitumine,
hallutsinatsioonid, viha, segasus, paanikahoog, emotsionaalne ebastabiilsus/meeleolu
kõikumine, agiteeritus
- amneesia (mälu kaotus), mäluhäired (unustamine), koordinatsioonihäired/ataksia
(koordineeritud liigutuste häired), paresteesia (torkimine), tähelepanu häired
(keskendumisraskused)
- diploopia (kaheli nägemine), ähmane nägemine
- muutused maksatööd näitavates analüüsides
- juuste väljalangemine ekseem, pruuritus
- lihasnõrkus, müalgia (lihasvalu)
- vigastus

Harv (võib esineda 1...10 kasutajal 10000-st):
- infektsioon

igat tüüpi vereliblede arvu vähenemine

raske ülitundlikkusreaktsioon (DRESS)
- enesetapud, isiksuse häired (käitumisprobleemid), ebatavalised mõtted (aeglane mõtlemine,
võimetus keskenduda)
- kontrollimatud lihasspasmid, mis mõjutavad pea, kehatüve ja jäsemete lihaseid, liigutuste
kontrollimise raskused, hüperkineesia (hüperaktiivsus)
- pankreatiit
- maksapuudulikkus, hepatiit
- nahalööve, mis võib tekitada ville ja näeb välja nagu väike märklaud (keskel tume täpp, mis
on ümbritsetud heledama alaga, mida ümbritseb tume rõngas) (multiformne erüteem),
laiaulatuslik lööve villide ja naha koorumisega, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide
piirkonnas (Stevensi-Johnsoni sündroom) ning palju raskem vorm, mis põhjustab naha
koorumist rohkem kui 30%-l nahapinnast (toksiline epidermaalne nekrolüüs)
- naatriumivaegus veres

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib
olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem
infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas NORMEG 500 MG säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbile pärast "Kõlblik kuni".
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata
ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Normeg sisaldab
- Toimeaine on levetiratsetaam.
Normeg 250 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg levetiratsetaami.
Normeg 500 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levetiratsetaami.
Normeg 750 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 750 mg levetiratsetaami.
Normeg 1000 mg: iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg levetiratsetaami
- Teised koostisosad on
Tableti sisu:
Povidoon 30, naatriumkroskarmelloos, veevaba kolloidne ränidioksiid, naatriumstearüülfumaraat
Tableti kate:
Hüpromelloos 2910/5, makrogool 6000, talk, titaandioksiid (E171), simetikooni emulsioon
(puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %, sorbiinhape 0,1 %)
Normeg 250 mg sisaldab veel indigokarmiin alumiiniumlakki (E132)
Normeg 500 mg sisaldab veel kollast raudoksiidi (E172)
Normeg 750 mg sisaldab veel punast raudoksiidi (E172), kollast raudoksiidi (E172)

Kuidas Normeg välja näeb ja pakendi sisu
Õhukese polümeerikattega tablett.
Normeg 250 mg: Sinised piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, mõlemal küljel on
poolitusjoon.
Normeg 500 mg: Kollased piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, mõlemal küljel on
poolitusjoon.
Normeg 750 mg: Oranžid piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, mõlemal küljel on
poolitusjoon.
Normeg 1000 mg: Valged kuni valkjad piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, mõlemal küljel
on poolitusjoon.

Normeg on pakendatud PVC/Al blistritesse: 10, 20, 30, 50, 60, 80, 100, 120 või 200 tabletti.
See tähendab, et pakendis on 1, 2, 3, 5, 6, 8, 10, 12 või 20 blistrit, millest igaüks sisaldab 10 tabletti.

Müügiloa hoidja ja tootja
Zentiva, k.s.
U kabelovny 130
102 37 Prague 10
Tšehhi Vabariik

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja
poole:

sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt 139E/2
Tallinn 11317
Tel. +372 627 34 88
Faks. +372 627 34 81

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides
järgmiste nimetustega:

Eesti, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Küpros, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Slovakka: Normeg


Infoleht on viimati uuendatud mais 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Normeg 250 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Normeg 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Normeg 750 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Normeg 1000 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Normeg 250 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 250 mg levetiratsetaami.
Normeg 500 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg levetiratsetaami.
Normeg 750 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 750 mg levetiratsetaami.
Normeg 1000 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1000 mg levetiratsetaami.
INN: Levetiracetamum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.

Normeg 250 mg:
Sinised piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 12,6 mm ja laiusega
ligikaudu 6,1 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Normeg 500 mg:
Kollased piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 16,1 mm ja laiusega
ligikaudu 7,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Normeg 750 mg:
Oranžid piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 18,6 mm ja laiusega
ligikaudu 8,6 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Normeg 1000 mg:
Valged kuni valkjad piklikud õhukese polümeerikattega tabletid, pikkusega ligikaudu 19,1 mm ja
laiusega ligikaudu 10,1 mm, mõlemal küljel on poolitusjoon.

Poolitusjoon ei ole mõeldud tableti poolitamiseks.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Levetiratsetaam on näidustatud monoteraapiana partsiaalsete krambihoogude, sekundaarse
generaliseerumisega või ilma, raviks esmaselt diagnoositud epilepsiaga täiskasvanutele ja
noorukitele alates 16 aasta vanusest.

Levetiratsetaam on näidustatud täiendava ravina:
- partsiaalsete krambihoogude korral, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, epilepsiaga
täiskasvanutele, noorukitele, lastele ja imikutele alates 1 kuu vanusest;
- müoklooniliste krambihoogude korral täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest,
kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia;
- primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral idiopaatilise
generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutele ja noorukitele alates 12 aasta vanusest.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

• Monoteraapia
Täiskasvanud ja üle 16-aastased noorukid

Soovitatav annus ravi alustamisel on 250 mg kaks korda ööpäevas, mida tuleb kahe nädala pärast
suurendada esialgse terapeutilise annuseni 500 mg kaks korda ööpäevas. Annust võib edaspidi
suurendada 250 mg kaupa kaks korda ööpäevas iga kahe nädala pärast olenevalt kliinilisest
ravivastusest. Maksimaalne annus on 1500 mg kaks korda ööpäevas.

• Täiendav ravi
Täiskasvanud (≥18-aastased) ja noorukid (12…17-aastased) kehakaaluga üle 50 kg

Esialgne annus on 500 mg kaks korda ööpäevas. Sellise raviannusega võib alustada esimesel päeval.
Sõltuvalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest, võib ööpäeva annust suurendada kuni 1500 mg-ni
kaks korda ööpäevas. Annuste muutmist 500 mg kaupa kaks korda ööpäevas kas suuremaks või
väiksemaks võib läbi viia iga kahe kuni nelja nädala järel.

Patsientide erigrupid

Eakad (65-aastased ja vanemad)
Annuse kohandamine on soovitatav neerukahjustusega eakatel patsientidel (vt “Neerukahjustus”
allpool).

Neerukahjustus
Ööpäevane annus tuleb määrata individuaalselt, lähtuvalt neerufunktsioonist.
Täiskasvanud patsientide puhul lähtuge alltoodud tabelist ja kohandage annus vastavalt. Selle tabeli
kasutamiseks tuleb eelnevalt määrata patsiendi kreatiniini kliirens (CLcr) ml/min. CLcr ml/min võib
määrata seerumi kreatiniinisisalduse järgi (mg/dl), kasutades järgmist valemit täiskasvanutel noorukitel kehakaaluga üle 50 kg:




[140-vanus (aastates)] x kehakaal (kg)
CLcr (ml/min) = ------------------------------------------------------------- (x 0,85 naistel)
72 x seerumi kreatiniinisisaldus (mg/dl)

Seejärel kohandatakse CLcr keha pindalale (BSA) järgnevalt:





CLcr (ml/min)
CLcr (ml/min/1,73 m2) = ------------------------------------------x 1,73




Keha pindala (BSA) (m2)

Annuse kohandamine neerukahjustusega täiskasvanud patsientidele ja noorukitele kehakaaluga üle
50 kg:

Grupp


kreatiniini kliirens

Annus ja sagedus

(ml/min/1,73m2)
Normaalne
> 80
500…1500 mg kaks korda ööpäevas
Kerge
50…79
500…1000 mg kaks korda ööpäevas
Mõõdukas
30…49
250…750 mg kaks korda ööpäevas
Raske
< 30
250…500 mg kaks korda ööpäevas
Lõpp-staadiumis neeruhaigusega patsiendid
käimasoleva dialüüsiga (1)
500…1000 mg üks kord ööpäevas (2)
(1) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 750 mg levetiratsetaami.
(2) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 250…500 mg.

Neerukahjustusega lastel tuleb levetiratsetaami annust kohandada vastavalt neerufunktsiooni
kahjustuse astmele, sest levetiratsetaami kliirens on seotud neerufunktsiooniga. See soovitus põhineb
uuringul neerukahjustusega täiskasvanud patsientidega.

Noorukite, laste ja imikute CLcr ml/min/1,73m2 võib määrata seerumi kreatiniinisisalduse järgi
(mg/dl), kasutades järgmist valemit (Schwartzi valem):





Pikkus (cm) x ks
CLcr (ml/min/1,73 m2) = -------------------------------------------



Seerumi kreatiniin (mg/dl)

ks= 0,45 (kuni 1-aastaste imikute puhul);
ks= 0,55 (alla 13-aastaste laste ja naissoost noorukite puhul);
ks= 0,7 (meessoost noorukite puhul)

Annuse kohandamine neerukahjustusega imikutel, lastel ja noorukitel kehakaaluga alla 50 kg:

Grupp
Kreatiniini
Annus ja sagedus (1)
kliirens
1…6-kuu vanused
6…23-kuu vanused imikud,
(ml/min/1,73m2) imikud
lapsed ja noorukid
kehakaaluga kuni 50 kg
Normaalne
>80
7…21 mg/kg kaks
10…30 mg/kg kaks korda
korda ööpäevas
ööpäevas
Kerge
50…79
7…14 mg/kg kaks
10…20 mg/kg kaks korda
korda ööpäevas
ööpäevas
Mõõdukas
30…49
3,5…10,5 mg/kg
5…15 mg/kg kaks korda
kaks korda ööpäevas
ööpäevas
Raske
<30
3,5…7 mg/kg kaks
5…10 mg/kg kaks korda
korda ööpäevas
ööpäevas
Lõpp-staadiumis
-- 7…14 mg/kg üks
10…20 mg/kg üks kord
neeruhaigusega
kord ööpäevas (2) (4) ööpäevas (3) (5)
patsiendid käimasoleva
dialüüsiga

(1) suukaudset lahust kasutada annuses alla 250 mg ja patsientidel, kes ei ole võimelised tablette
neelama.
(2) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 10,5 mg/kg (0,105 ml/kg) levetiratsetaami.
(3) Soovitatav on ravi esimesel päeval kasutada algannust 15 mg/kg (0,15 ml/kg) levetiratsetaami.
(4) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 3,5…7 mg/kg (0,035…0,07 ml/kg).
(5) Dialüüsi järgselt on soovitatav manustada täiendavalt 5…10 mg/kg (0,05…0,10 ml/kg).

Maksakahjustus
Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske
maksakahjustuse korral võib kreatiniini kliirens varjata neerupuudulikkust.
Seetõttu on soovitav kreatiniini kliirensi korral <60 ml/min/1,73m2 ööpäevast säilitusannust
vähendada 50%.

Lapsed
Arst peab välja kirjutama vanusele, kehakaalule ja annusele kõige sobivama ravimvormi, pakendi
suuruse ja tugevuse.

Tabletid ei ole kohandatud kasutamiseks imikutel ja alla 6-aastastel lastel. Selles vanuserühmas
eelistada suukaudset lahust. Lisaks ei ole tabletid kohandatud kasutamiseks algannusena kehakaaluga
alla 25 kg lastel, patsientidel, kellel on probleeme tableti neelamisega ning väiksemate annuste puhul
kui 250 mg. Kõigil neil juhtudel on vajalik kasutada suukaudset lahust.

Monoteraapia
Levetiratsetaami monoteraapia ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 16-aastastel noorukitel pole
tõestatud.
Andmed puuduvad.

Täiendav ravi imikutele (6...23-kuu vanused), lastele (2…11-aastased) ja noorukitele (12…17-
aastased) kehakaaluga alla 50 kg
Suukaudne lahus on eelistatud ravimvorm imikute ja alla 6-aastaste laste jaoks.

Algannus on 10 mg/kg kaks korda ööpäevas.
Sõltuvalt kliinilisest ravivastusest ja taluvusest võib annust suurendada kuni 30 mg/kg kaks korda
ööpäevas. Annuse muutused ülespoole või allapoole iga kahe nädala järel ei tohi ületada 10 mg/kg
kaks korda ööpäevas. Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust.
Annused lastele, kelle kehakaal on 50 kg või üle selle, on samad, mis täiskasvanutel.

Annusesoovitused imikutele (alates 6-elukuust), lastele ja noorukitele:
Kehakaal
Algannus:
Maksimaalne annus:
10 mg/kg kaks korda ööpäevas 30 mg/kg kaks korda ööpäevas
6 kg(1)
60 mg kaks korda ööpäevas
180 mg kaks korda ööpäevas
10 kg(1)
100 mg kaks korda ööpäevas
300 mg kaks korda ööpäevas
15 kg(1)
150 mg kaks korda ööpäevas
450 mg kaks korda ööpäevas
20 kg(1)
200 mg kaks korda ööpäevas
600 mg kaks korda ööpäevas
25 kg(1)
250 mg kaks korda ööpäevas
750 mg kaks korda ööpäevas
Alates 50 kg (2)
500 mg kaks korda ööpäevas
1500 mg kaks korda ööpäevas
(1) Lapsed kehakaaluga 25 kg või alla selle peaksid ravi alustama eelistatult 100 mg/ml suukaudse
lahusega.
(2) Annused lastele ja noorukitele kehakaaluga 50 kg või üle selle on samad, mis täiskasvanutel.

Täiendav ravi imikutele (1…6-kuu vanused)
Imikutele on saadaval suukaudne lahus.

Õhukese polümeerikattega tablette võetakse suu kaudu, neelatakse alla koos piisava koguse
vedelikuga ning neid võib võtta ilma või koos toiduga. Ööpäevane annus manustatakse kaheks
võrdseks annuseks jagatuna.

4.3. Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või teiste pürrolidooni derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
abiainete suhtes.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi katkestamine
Kui on vajadus levetiratsetaam-ravi katkestamiseks, siis vastavalt praegusele kliinilisele praktikale,
on soovitatav see ära jätta järk-järgult (nt täiskasvanutel ja noorukitel kehakaaluga üle 50 kg 500 mg
kaupa kaks korda ööpäevas iga 2...4 nädala järel; üle 6-kuu vanustel imikutel, lastel ja noorukitel
kehakaaluga alla 50 kg ei tohi annuse vähendamise muutust üle 10 mg/kg kaks korda ööpäevas iga
kahe nädala järel ületada; alla 6-kuu vanustel imikutel ei tohi annuse vähendamise muutust üle
7 mg/kg kaks korda ööpäevas iga kahe nädala järel ületada).

Neerukahjustus
Levetiratsetaami manustamine neerufunktsioonihäirega patsientidele nõuab annuse kohandamist.
Raske maksafunktsioonihäirega patsientidel on soovitav enne annuse valimist hinnata
neerufunktsiooni (vt lõik 4.2).

Suitsiid
Epilepsiavastaste ainetega (k.a levetiratsetaam) ravitud patsientidel on täheldatud suitsiide,
suitsiidikatseid ning suitsidaalseid mõtteid ja käitumist. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud
platseebokontrollitud uuringute metaanalüüs näitab suitsidaalsete mõtete ja käitumise tekke vähest
tõusu. Mehhanism pole teada.

Seetõttu peab patsiente jälgima depressiooni ja/või suitsidaalsete mõtete ja käitumise suhtes ning
kaaluda tuleb sobiva ravi vajalikkust. Patsiente (ja nende hooldajaid) peab teavitama, et nad annaksid
igast depressiooni ja/või suitsidaalse mõtte või käitumise ilmingust koheselt teada meditsiinilise
nõustamise saamiseks.

Lapsed
Tablett ei ole kohandatud kasutamiseks imikutel ja alla 6-aastastel lastel.

Olemasolevad andmed ei viita ravimi mõjule laste kasvu ja puberteedi suhtes. Ometi on teadmata
ravimi pikaaegne toime laste õppimisvõimele, intelligentsusele, kasvule, endokriinsele funktsioonile,
puberteedile ja võimele rasestuda.
Levetiratsetaami ohutust ja efektiivsust ei ole täielikult hinnatud alla 1-aastastel epilepsiaga imikutel.
Kliinilistest uuringutest võttis osa ainult 35 alla 1-aastast partsiaalsete krambihoogudega imikut,
kellest ainult 13 olid <6 kuu vanused.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antiepileptilised ravimid
Täiskasvanutega läbiviidud turuletulekueelsete kliiniliste uuringute andmed viitavad sellele, et
levetiratsetaam ei mõjuta kasutatava antiepileptilise ravimi (fenütoiin, karbamasepiin, valproehape,
fenobarbitaal, lamotrigiin, gabapentiin ja primidoon) seerumikontsentratsiooni ja et need
antiepileptilised ravimid ei mõjuta levetiratsetaami farmakokineetikat.

Sarnaselt täiskasvanutega ei ole pediaatrilistel patsientidel tõendeid kliiniliselt oluliste ravimi
koostoimete kohta, kui ravimit manustatakse päevas kuni 60 mg ühe kg kehakaalu kohta.
Farmakokineetiliste interaktsioonide retrospektiivne hinnang epilepsiaga lastel ja noorukitel (4...17-
aastased) kinnitas, et täiendav ravi suukaudselt manustatava levetiratsetaamiga ei mõjutanud
samaaegselt manustatavate karbamasepiini ja valproaadi tasakaalukontsentratsiooni. Kuigi andmed
viitavad sellele, et levetiratsetaami kliirens on ensüüme indutseerivaid antiepileptilisi ravimeid
kasutavatel lastel 20% suurem. Annuse kohandamine ei ole vajalik.

Probenetsiid
Probenetsiid (500 mg neli korda ööpäevas), renaalse tubulaarse sekretsiooni blokaator, inhibeerib
põhimetaboliidi renaalset kliirensit, kuid mitte levetiratsetaami oma. Sellegipoolest jääb selle
metaboliidi kontsentratsioon madalaks. Võiks arvata, et teised, aktiivse tubulaarsekretsiooni kaudu
erituvad ravimid, võivad samuti vähendada selle metaboliidi renaalset kliirensit. Levetiratsetaami
toimet probenetsiidile ei ole uuritud, nagu ka ei ole teada levetiratsetaami toime teistele aktiivselt
sekreteeruvatele ravimitele, nt MSPVA-d, sulfoonamiidid ja metotreksaat.

Suukaudsed kontratseptiivid ja teised farmakokineetilised Levetiratsetaam 1000 mg ööpäevas ei mõjutanud suukaudsete kontratseptiivide (etünüülöstradiool ja
levonorgestreel) farmakokineetikat; endokriinsed parameetrid (luteiniseeriv hormoon ja
progesteroon) ei muutunud. Levetiratsetaam annuses 2000 mg ööpäevas ei mõjutanud digoksiini ja
varfariini farmakokineetikat; protrombiini aeg ei muutunud. Digoksiini, suukaudsete
kontratseptiivide ja varfariini koosmanustamine levetiratsetaami farmakokineetikat ei mõjutanud.

Antatsiidid
Puuduvad andmed antatsiidide mõju kohta levetiratsetaami imendumisele.

Lahtistid
Üksikjuhtudel on teatatud levetiratsetaami vähenenud toimest, kui osmootilist lahtistavat makrogooli
manustatakse koos suukaudse levetiratsetaamiga. Seetõttu ei tohi makrogooli suukaudselt manustada
1 tund enne ja 1 tund pärast levetiratsetaami manustamist.

Toit ja alkohol
Levetiratsetaami imendumist toit ei muutnud, küll aga vähenes veidi imendumise kiirus.
Puuduvad andmed levetiratsetaami koostoime kohta alkoholiga.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Turuletulekujärgselt on erinevates rasedusregistrites esitatud dokumenteeritud andmed ligikaudu
1000 naise kohta, kes on kasutanud raseduse esimesel trimestril levetiratsetaami monoteraapiana.
Üldiselt ei viita need andmed oluliste kaasasündinud väärarengute suurenenud riskile, kuigi
teratogeenset riski ei saa täielikult välistada. Mitme epilepsiavastase ravimi kasutamine raviskeemis,
võrreldes monoteraapiaga, on seotud kaasasündinud väärarengute kõrgema riskiga, seetõttu tuleb
eelistada monoteraapiat. Loomkatsetes on täheldatud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3).
Levetiratsetaami ei soovitata kasutada raseduse ajal ja fertiilses eas naistel, kes ei kasuta
rasestumisvastaseid vahendeid, väljaarvatud kliinilisel vajadusel.
Füsioloogilised muutused raseduse ajal võivad avaldada toimet levetiratsetaami kontsentratsioonile
(samuti ka teistele antiepileptilistele ravimitele). Raseduse ajal on ilmnenud levetiratsetaami
plasmakontsentratsiooni langust. Sagedamini esineb langust raseduse III trimestril (kuni 60%
kontsentratsiooni tasemest enne rasedust). Rasedatele naistele, keda ravitakse levetiratsetaamiga,
tuleb tagada adekvaatne kliiniline jälgimine. Epilepsiavastaste ravimite ärajätmine võib viia haiguse
ägenemiseni, mis võib olla kahjulik nii emale kui lootele.

Imetamine
Levetiratsetaam eritub rinnapiima. Seetõttu ei ole rinnaga toitmine soovitatav. Kui levetiratsetaam-
ravi on vajalik rinnaga toitmise ajal, siis tuleb hinnata ravimi kasu/riski suhet.

Fertiilsus
Loomkatsetes ei ilmnenud mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3). Kliinilisi andmeid ei ole saadaval,
võimalik risk inimesele on teadmata.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole teostatud.
Võimaliku erineva individuaalse tundlikkuse tõttu võivad mõned patsiendid, eriti ravi alguses või
pärast annuse suurendamist, kogeda unisust või teisi kesknärvisüsteemiga seotud sümptomeid.
Seetõttu on soovitav nimetatud patsientidel olla ettevaatlik tähelepanu nõudvate tegevuste
sooritamisel, nt autojuhtimisel või masinate käsitsemisel. Patsientidele tuleb soovitada mitte autot
juhtida ega masinaid käsitseda enne, kui nende võimekus selliste tegevuste sooritamiseks on
selgunud.

4.8. Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte
Kõrvaltoimete kokkuvõte põhineb kõigi näidustuste ühendatud platseebokontrollitud kliinilistes
uuringutes osalenud patsientide (kokku oli 3416 levetiratsetaamiga ravitud patsienti) koguandmetel.
Nimetatud andmeid on täiendatud levetiratsetaami avatud jätku-uuringutest saadud ning ka
turuletulekujärgsete andmetega. Kõige sagedamini teatati järgmistest kõrvaltoimetest: nasofarüngiit,
somnolentsus, peavalu, väsimus ja pearinglus. Levetiratsetaami ohutuskokkuvõte on üldiselt sarnane
kõigil vanusegruppidel (täiskasvanud ja lapsed) ning kinnitatud epilepsianäidustuste korral.

Loetletud kõrvaltoimed
Järgnevalt on toodud kliinilistes uuringutes (täiskasvanud, noorukid, lapsed ja üle 1 kuu vanused
imikud) ja ravimi turuletulekujärgselt kirjeldatud kõrvaltoimed organsüsteemide ja esinemissageduse
kaupa. Esinemissagedust määratleti järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aegajalt
(≥1/1000 kuni <1/100); harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10 000

MedDRA
Esinemissagedus
organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
klass
Infektsioonid ja
Nasofarüngiit

Infektsioon
infestatsioonid
Vere ja


Trombotsütopeenia,
Pantsütopeenia,
lümfisüsteemi
leukopeenia
neutropeenia,
häired
agranulotsütoos
Immunsüsteemi



Ravimist tingitud
häired
reaktsioon
eosinofiilia ja
süsteemsete
nähtudega (DRESS-
sündroom)
Ainevahetus- ja

Anoreksia
Kehakaalu langus,
Hüponatreemia
toitumishäired
kehakaalu tõus
Psühhiaatrilised

Depressioon,
Suitsiidikatse,
Täideviidud suitsiid,
häired
vaenulikkus/
suitsidaalne
isiksushäire,
agressiivsus,
mõtlemine,
ebatavaline
ärevus, unetus,
psühhootiline häire,
mõtlemine
närvilisus/
ebatavaline
ärrituvus
käitumine,
hallutsinatsioonid,
viha, segasus,
paanikahoog,
emotsionaalne
labiilsus/meeleolu
kõikumine,
agiteeritus
Närvisüsteemi
Unisus,
Krambid,
Amneesia,
Koreoatetoos,
häired
peavalu
tasakaaluhäired,
mäluhäired,
düskineesia,
pearinglus,
ebanormaalne
hüperkineesia
letargia, treemor
koordinatsioon/
ataksia, paresteesia,
tähelepanuhäire
Silma


Diploopia, ähmane

kahjustused
nägemine
Kõrva ja

Vertiigo


labürindi
kahjustused
Respiratoorsed,

Köha


rindkere ja
mediastiiniumi
häired
Seedetrakti

Kõhuvalu,

Pankreatiit
häired
diarröa,
düspepsia,
oksendamine,
iiveldus
Maksa ja


Kõrvalekalded
Maksapuudulikkus,
sapiteede häired
maksafunktsiooni
hepatiit
testide väärtustes
Naha ja

Nahalööve
Alopeetsia, ekseem,
Toksiline epidermise
nahaaluskoe
pruuritus
nekrolüüs, Stevensi-
kahjustused
Johnsoni sündroom,
multiformne erüteem
Lihas-skeleti ja


Lihasnõrkus, müalgia
sidekoe
kahjustused
Üldised häired ja
Väsimus/jõuetus


manustamiskoha
reaktsioonid
Vigastus,


Vigastus

mürgistus ja
protseduuri
tüsistused

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Anoreksia risk on suurem kui levetiratsetaami manustatakse koos topiramaadiga. Mitmetel juhtudel
täheldati pärast levetiratsetaami ärajätmist alopeetsia paranemist. Pantsütopeenia mõnedel juhtudel
täheldati luuüdi supressiooni.

Lapsed
Platseebokontrollitud ja avatud jätku-uuringus raviti levetiratsetaamiga 190 last, vanuses 1 kuu…4-
aastat; neist 60 patsiendile anti levetiratsetaami platseebokontrollitud uuringus. Levetiratsetaami anti
platseebokontrollitud ja jätku-uuringus 645-le 4...16-aastasele patsiendile; neist 233 patsienti said
levetiratsetaami platseebokontrollitud uuringus. Mõlemale vanusegrupile on lisatud ka
levetiratsetaami kasutamise turuletulekujärgne kogemus.

Levetiratsetaami ohutuskokkuvõte on üldiselt sarnane kõigil vanusegruppidel ning kinnitatud
epilepsianäidustuste korral. Pediaatrilisete patseebokontrollitud uuringute ohutusandmed vastasid
täiskasvanute andmetele, v.a käitumuslikud ja psühhiaatrilised kõrvaltoimed, mis esinesid
sagedamini lastel kui täiskasvanutel. Võrreldes teiste vanusegruppidega teatati ohutusprofiili
kokkuvõttes sagedamini 4...16-aastastel lastel järgmistest kõrvaltoimetest: oksendamine (väga sage,
11,2%), agiteeritus (sage, 3,4%), meeleolu kõikumine (sage, 2,1%), labiilsus (sage, 1,7%),
agressioon (sage, 8,2%), ebatavaline käitumine (sage, 5,6%) ja letargia (sage, 3,9%). Võrreldes teiste
vanusegruppidega teatati ohutusprofiili kokkuvõttes sagedamini 1-kuu vanustel...4-aastastel lastel
järgmistest kõrvaltoimetest: ärrituvus (väga sage, 11,7%) ja koordinatsioonihäire (sage, 3,3%).

Topeltpimedas platseebokontrollitud pediaatrilises mittehalvemusuuringus hinnati levetiratsetaami
kognitiivseid ja neurofüsioloogilisi toimeid partsiaalsete krambihoogudega 4…16-aastastel lastel.
Järeldati, et levetiratsetaam ei olnud erinev (mitte halvem) platseebost Leiter-R Attention and
Memory, Memory Screen Composite skooris võrreldes protokollijärgse populatsiooni algandmetega.
Tulemused käitumuslikes ja tundmuslikes funktsioonides, mis osutavad levetiratsetaam-ravi saanud
patsientide tervise halvenemisele, on agressiivne käitumine, mida mõõdetakse standardiseeritult ja
süstematiseeritult kasutades valideeritud vahendit (CBCL - Achenbach Child Behavior Checklist).
Patsientidel, kes said levetiratsetaam-ravi avatud jätku-uuringus, ei täheldatud käitumuslike ja
tundmuslike funktsioonide halvenemist; ülalmainitud kriteeriumide järgi ei olnud agressiivne
käitumine halvenenud võrreldes algandmetega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Sümptomid
Levetiratsetaami üleannustamisel täheldati unisust, agiteeritust, agressiooni, teadvuse häireid,
hingamise depressiooni ja koomat.

Üleannustamise ravi
Ägeda üleannustamise korral tuleb magu tühjendada maoloputuse või oksendamise esilekutsumise
teel. Levetiratsetaami jaoks puudub spetsiifiline antidoot. Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja
võib sisaldada hemodialüüsi. Dialüüsiga on organismist eemaldatav 60% levetiratsetaamist ja 74%
põhimetaboliidist.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained
ATC-kood: N03AX14.

Toimeaine, levetiratsetaam, on pürrolidooni derivaat (alfa-etüül-2-okso-1-pürrolidiinatsetamiidi S-
enantiomeer), mis ei ole keemiliselt sarnane olemasolevate epilepsiavastaste toimeainetega.

Toimemehhanism
Levetiratsetaami toimemehhanismi ei ole veel täielikult välja selgitatud, kuid see tundub olema
teistsugune kui teistel teadaolevatel antiepileptilistel ravimpreparaatidel. In vitro ja in vivo uuringud
kinnitavad, et levetiratsetaam ei mõjuta raku põhiomadusi ega normaalset neurotransmissiooni.
In vitro uuringud näitavad, et levetiratsetaam mõjutab intraneuronaalset Ca2+ ioonide sisaldust
pärssides osaliselt N-tüüpi Ca2+-kanaleid ja vähendades Ca2+ vabanemist rakusisestest depoodest.
Lisaks sellele pöörab ta ka osaliselt tagasi tsingi ja beeta-karboliinide poolt põhjustatud GABA- ja
glütsiinitundlike voolude vähenemise. Peale selle on näidatud in vitro uuringutes, et levetiratsetaam
seondub näriliste ajukoe teatud spetsiifiliste sidumiskohtadega. See sidumiskoht on sünaptilise
vesiikli valk 2A, mida arvatakse olevat seotud vesiiklite fusiooni ja mediaatorite eksotsütoosiga.
Levetiratsetaamil ja selle analoogidel on näidatud rida afiinseid sidumiskohti vesiiklite valguga 2A,
mis korreleerub nende krambivastase toimega audiogeenses epilepsia mudelis hiirtel. See leid viitab,
et interaktsioon levetiratsetaami ja sünaptiliste vesiiklite valguga 2A, võib omada tähtsust ravimi
antiepileptilises toimemehhanismis.

Farmakodünaamilised toimed
Levetiratsetaam kutsub paljudes loommudelites esile (partsiaalsete ja esmaselt generaliseerunud
haigushoogudega) krambivastase kaitse, avaldamata pro-konvulsandi toimet. Põhimetaboliit on
inaktiivne. Inimesel on ravimi toime nii partsiaalsete kui generaliseerunud epilepsiahoogude korral
(epileptiformne hoog/fotoparoksüsmaalne reaktsioon) kinnitanud farmakoloogilise profiili laia
spektrit.

Kliiniline toime ja ohutus

Täiendav ravi partsiaalsete krampide puhul koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma,
epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel, lastel ja imikutel alates 1 elukuu vanusest.

Täiskasvanutel on levetiratsetaami efektiivsust näidatud kolmes platseebokontrollitud
topeltpimeuuringus, kus kasutati annuseid 1000 mg, 2000 mg või 3000 mg ööpäevas, manustatuna 2
annusena, ravi kestusega kuni 18 nädalat. Koondanalüüsis leiti, et patsiente, kes stabiilse annuse
juures (12/14 nädala jooksul) saavutasid partsiaalsete krambihoogude nädalase sageduse 50%-lise
või suurema vähenemise võrreldes esialgsega oli levetiratsetaami 1000, 2000 või 3000 mg annuse
grupis vastavalt 27,7%, 31,6% ja 41,3% ning platseebogrupis 12,6%.

Lapsed
Pediaatrilistel patsientidel (4...16-aastased) tõestati levetiratsetaami efektiivsus platseebokontrollitud
topeltpimeuuringus, mis hõlmas 198 patsienti, ravi kestusega 14 nädalat. Selles uuringus said
patsiendid levetiratsetaami fikseeritud annust 60 mg/kg ööpäevas (manustati kaks korda ööpäevas).
44,6% levetiratsetaamiga ravitud patsientidel ning 19,6% platseebogrupi patsientidel täheldati
partsiaalsete krambihoogude iganädalase esinemissageduse 50%-list või enamat vähenemist. Jätkuva
pikaajalise ravi foonil olid 11,4% patsientidest krambivabad vähemalt 6 kuud ning 7,2%
patsientidest vähemalt 1 aasta.

Lastel (1-kuu kuni alla 4-aasta vanused) hinnati levetiratsetaami efektiivsust 5-päevase ravi
kestvusega topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus, millesse kaasati 116 patsienti. Selles
uuringus määrati patsientidele ööpäevaannusteks 20 mg/kg, 25 mg/kg, 40 mg/kg või 50 mg/kg
suukaudset lahust lähtuvalt nende vanusele sobivast tiitrimise skeemist. Uuringus kasutati 1…6-kuu
vanustele imikutele annuse tiitrimist 20 mg/kg ööpäevas kuni annuseni 40 mg/kg ööpäevas ja 6-kuu
kuni alla 4-aasta vanustele 25 mg/kg ööpäevas kuni annuseni 50 mg/kg ööpäevas. Ööpäevane
koguannus manustati kaheks annuseks jagatuna.
Efektiivsuse esmane näitaja oli ravile reageerinute määr (patsientide protsent, kellel esines
partsiaalsete krambihoogude igapäevase esinemissageduse langus ≥50 % võrreldes esialgsega), mida
määrati pimendatud tsentraallugeja abil 48-tunnise EEG-video järgi. Efektiivsuse analüüsis kasutati
109 patsiendi andmeid, kellel oli vähemalt 24 tunni nii algtaseme kui hindamise perioodi EEG-video.
Ravivastus esines 43,6 % levetiratsetaamiga ravitud ja 19,6 % platseeboga ravitud patsientidel.
Tulemused olid kogu vanusegrupi piires ühtsed. Pikaajalise jätkuraviga saavutati 8,6% patsientidest
krambivaba periood vähemalt 6 kuuks ja 7,8%-l vähemalt 1 aastaks.

Monoteraapia partsiaalsete krambihoogude korral koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma,
esmaselt diagnoositud epilepsiaga patsientidel alates 16 aasta vanusest.

Levetiratsetaami efektiivsus monoteraapiana tõestati topeltpimedas, paralleelgruppidega
mittehalvemusuuringus võrrelduna kontrollitud vabanemisega (CR) karbamasepiiniga, mis hõlmas
576 esmaselt või hiljuti diagnoositud epilepsiaga patsienti, kes olid 16-aastased või vanemad.
Patsientide kaasamiskriteeriumiks olid provotseerimata partsiaalsed krambihood või ainult
generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood. Patsiendid randomiseeriti karbamasepiin CR
(400...1200 mg ööpäevas) või levetiratsetaami (1000...3000 mg ööpäevas) gruppi. Ravi kestus oli
sõltuvalt ravivastusest kuni 121 nädalat.
Kuuekuune krambivaba periood saavutati 73,0% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ning 72,8%
karbamasepiin CR-ga ravitud patsientidest; kohandatud absoluutne erinevus ravigruppide vahel oli
0,2% (95% CI: -7,8 8,2). Rohkem kui pooled uuritavatest jäid krambivabaks kuni 12 kuuks
(levetiratsetaami ja karbamasepiin CR grupist vastavalt 56,6% ja 58,5%).
Kliinilist kogemust peegeldavas uuringus võis piiratud arvul patsientidel, kellel saadi ravivastus
levetiratsetaamravile (36 täiskasvanut 69-st), ära jätta samaaegsed antiepileptikumid.

Täiendav ravi müoklooniliste krambihoogude korral täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta
vanusest, kellel on juveniilne müoklooniline epilepsia.

Levetiratsetaami efektiivsust uuriti 16 nädalat kestnud platseebokontrollitud topeltpimeuuringus, kus
osalesid üle 12-aastased patsiendid idiopaatilise generaliseerunud epilepsiaga ja müoklooniliste
krambihoogudega erinevate sündroomide korral. Enamikul patsientidest oli juveniilne müoklooniline
epilepsia.
Selles uuringus anti levetiratsetaami 3000 mg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks.
58,3% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ja 23,3% platseebogrupi patsientidest oli
müoklooniliste krambihoogudega päevi nädala kohta vähemalt 50% vähem. Pikaajalise jätkuravi
kestel ei esinenud 28,6% patsientidest müokloonilisi krambihoogusid vähemalt 6 kuu ja 21,0%
vähemalt 1 aasta jooksul.

Täiendav ravi primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral idiopaatilise
generaliseerunud epilepsiaga täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest.

Levetiratsetaami efektiivsus tõestati 24-nädalase platseebokontrollitud topeltpimeuuringuga, mis
kaasas idiopaatilist generaliseerunud epilepsiat põdevaid täiskasvanuid, noorukeid ja piiratud arvu
lapsi, kellel erinevate sündroomidena (juveniilne müoklooniline epilepsia, juveniilne absaans-tüüpi
epilepsia, lapsea absaans-tüüpi epilepsia, epilepsia grand mal hoogudega ärkveloleku ajal) esinesid
primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood (PGTC).
Selles uuringus oli täiskasvanute ja noorukite annuseks 3000 mg ööpäevas ning laste annuseks
60 mg/kg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks.
72,2% levetiratsetaamiga ravitud patsientidest ning 45,2% platseebogrupi patsientidest saadi PGTC-
krambihoogude enam kui 50%-line vähenemine nädalas. Pikaajalise jätkuravi kestel ei esinenud
47,4% patsientidest toonilis-kloonilisi krambihoogusid vähemalt 6 kuud ning 31,5%-l vähemalt 1
aasta jooksul.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Levetiratsetaam on suure lahustuvuse ja permeaablusega ühend. Farmakokineetiline profiil on
lineaarne, intra- ja interindividuaalsed erinevused on minimaalsed. Korduval manustamisel ravimi
kliirens ei muutu. Puuduvad andmed soolistest, rassilistest või ööpäevase rütmi erinevustest.
Farmakokineetiline profiil on võrreldav tervetel vabatahtlikel ja epilepsiahaigetel.
Täieliku ja lineaarse imendumise tõttu on võimalik ette aimata levetiratsetaami suukaudse annuse
manustamise järgset plasmataset väljendatuna mg/kg kehakaalu kohta. Seetõttu puudub vajadus
levetiratsetaami plasmataseme jälgimiseks.

Sülje ja plasmakontsentratsiooni vahel leiti täiskasvanutel ja lastel oluline korrelatsioon
(sülje/plasma kontsentratsioonide suhe oli suukaudse tableti jaoks ja 4 tunni järel suukaudse lahuse
jaoks vahemikus 1…1,7).

Täiskasvanud ja noorukid

Imendumine

Levetiratsetaam imendub suukaudse manustamise järgselt kiiresti. Suukaudne absoluutne
biosaadavus on 100% lähedane.
Plasmakontsentratsiooni maksimum (C
) saabub 1,3 tundi pärast manustamist.
max
Tasakaalukontsentratsioon saabub 2 päeva pärast manustamist 2 korda ööpäevas.
Kontsentratsiooni maksimumid (C
) on tüüpiliselt 31 ja 43 mikrogrammi/ml pärast vastavalt
max
ühekordset 1000 mg ööpäevaannust ja korduvat 1000 mg annust manustatuna kaks korda ööpäevas.
Imendumise määr on annusest sõltumatu, toit seda ei mõjuta.

Jaotumine

Kudedesse jaotumise kohta inimestel andmed puuduvad.
Levetiratsetaam ega tema põhimetaboliit ei ole plasmavalkudega märkimisväärselt seondunud
(<10%).
Levetiratsetaami jaotusruumala on ligikaudu 0,5...0,7 l/kg, väärtus, mis on lähedane kogu organismi
veemahule.

Biotransformatsioon

Inimestel ei ole levetiratsetaami metabolism ulatuslik. Põhiline metaboolne rada (24% annusest) on
atsetamiidgrupi ensümaatiline hüdrolüüs. Põhimetaboliidi, ucb L057, moodustumist maksa
tsütokroom P450 isoensüümid ei toeta. Atsetamiidgrupi hüdrolüüs oli määratav paljudes kudedes,
kaasa arvatud vererakkudes. Metaboliit ucb L057 on farmakoloogiliselt inaktiivne.

Kindlaks on tehtud ka kaks vähemtähtsat metaboliiti. Üks saadi pürrolidoonrõnga hüdroksüülimisel
(1,6% annusest) ja teine pürrolidoonrõnga avamisel (0,9% annusest). Muud kindlakstegemata
komponendid moodustasid vaid 0,6% annusest.

Enantiomeeride vastastikust teineteiseks üleminekut ei leitud in vivo ei levetiratsetaami ega ka
põhimetaboliidi puhul.

In vitro levetiratsetaam ja tema põhimetaboliit ei inhibeeri inimese tähtsamaid maksa tsütokroom
P450 isoensüüme (CYP3A4, 2A6, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 1A2), glükuronüültransferaasi (UGT1A1
ja UGT1A6) ja epoksiidhüdroksülaasi aktiivsust. Lisaks ei mõjuta levetiratsetaam in vitro
valproehappe glükuronidatsiooni.
Inimese maksarakkude kultuuris on levetiratsetaami toime ensüümidele CYP1A2, SULT1E1 või
UGT1A1 vähene või puudub üldse. Levetiratsetaam põhjustab kerget CYP2B6 ja CYP3A4
induktsiooni. Andmed, mis on saadud in vitro ja koostoimes suukaudsete rasestumisvastaste
vahenditega, digoksiini ning varfariiniga in vivo, viitavad sellele, et in vivo ei teki olulist
ensüüminduktsiooni. Seetõttu ei ole levetiratsetaami koostoimed teiste ainetega tõenäolised ja
vastupidi.

Eritumine

Plasma poolväärtusaeg täiskasvanutel oli 7±1 tundi ja see ei muutunud annusest, manustamisteest
või korduvast manustamisest sõltuvalt. Organismi keskmine totaalne kliirens oli 0,96 ml/min/kg.
Peamine eritumistee oli uriiniga. Keskmiselt 95% annusest eritus uriiniga (ligikaudu 93% annusest
eritus 48 tunni jooksul). Roojaga eritus ainult 0,3% annusest.
Levetiratsetaami ja põhimetaboliidi kumulatiivne eritumine uriiniga esimese 48 tunni jooksul oli
vastavalt 66% ja 24% annusest.
Levetiratsetaami ja ucb L057 renaalne kliirens on vastavalt 0,6 ja 4,2 ml/min/kg, mis näitab, et
levetiratsetaam eritub glomerulaarfiltratsiooni teel sellele järgneva tagasiimendumisega
neerutorukestes ja et põhimetaboliit eritub samuti glomerulaarfiltratsiooni ning lisaks veel aktiivse
tubulaarsekretsiooni teel.
Levetiratsetaami eliminatsioon on korrelatsioonis kreatiniini kliirensiga.

Eakad
Eakatel patsientidel on poolväärtusaeg pikenenud ligikaudu 40% võrra (10...11 tundi). See on seotud
neerufunktsiooni langusega (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus
Nii levetiratsetaami kui põhimetaboliidi kliirens on korrelatsioonis kreatiniini kliirensiga. Seetõttu on
mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel soovitatav korrigeerida levetiratsetaami ööpäevast
säilitusannust kreatiniini kliirensi alusel (vt lõik 4.2).

Anuuriaga lõppstaadiumis neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel oli poolväärtusaeg 25 ja 3,1
tundi vastavalt dialüüsivahelisel perioodil ja dialüüsi ajal.
Tüüpilise 4-tunnise hemodialüüsi käigus eemaldati organismist 51% levetiratsetaamist.

Maksakahjustus
Kerge ja keskmise raskusega maksakahjustuse korral levetiratsetaami kliirens oluliselt ei muutunud.
Enamikel raske maksakahjustusega patsientidel vähenes levetiratsetaami kliirens üle 50% samaaegse
neerukahjustuse tõttu (vt lõik 4.2).

Lapsed

Lapsed (4…12-aastased)
Ühekordse suukaudse annuse (20 mg/kg) manustamise järgselt epilepsiaga lastele (6…12-aastased)
oli levetiratsetaami poolväärtusaeg 6,0 tundi. Ilmne kehakaaluga täpsustuv kliirens oli ligikaudu 30%
kõrgem kui täiskasvanud epileptikutel.

Pärast korduva suukaudse annuse (20…60 mg/kg ööpäevas) manustamist epilepsiaga lastele (4…12-
aastased) imendus levetiratsetaam kiiresti. Kontsentratsiooni maksimum plasmas tekkis 0,5…1,0
tund pärast annustamist. Plasmakontsentratsiooni maksimum ja kõvera alune pindala suurenesid
lineaarselt ja annusest sõltuvalt. Eliminatsiooni poolväärtusaeg oli ligikaudu 5 tundi. Totaalne
kliirens oli 1,1 ml/min/kg.

Vastsündinud ja väikelapsed (1-kuu kuni 4-aasta vanused)
Pärast suukaudse lahuse (100 mg/ml) ühekordse annuse (20 mg/kg) manustamist epilepsiaga lastele
(1-kuu kuni 4-aasta vanused) imendus levetiratsetaam kiiresti ja maksimaalset
plasmakontsentratsiooni täheldati ligikaudu 1 tund pärast annustamist. tulemused näitavad, et poolväärtusaeg oli lühem (5,3 tundi) kui täiskasvanutel (7,2 tundi) ja kliirens
lühem (1,5 ml/min/kg) kui täiskasvanutel (0,96 ml/min/kg).

Populatsiooni farmakokineetiline analüüs viidi läbi 1-kuu kuni 16-aasta vanustel lastel, kehakaal
korreleerus oluliselt kliirensi väärtusega (kliirens kiirenes kehakaalu suurenemisega) ning
jaotusruumalaga. Samuti mõjutab mõlemat parameetrit patsiendi vanus. Toime oli väljendunum
noorematel vastsündinutel, vähenes vanuse suurenedes ja muutus ebaoluliseks 4 eluaastaks.

Mõlema populatsiooni farmakokineetilises analüüsis esines ligikaudu 20% levetiratsetaami kliirensi
tõus, kui seda manustati koos ensüümsüsteemi indutseerivate krambivastaste ravimitega.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Järgnevalt toodud kõrvaltoimed ei ilmnenud kliinilistes uuringutes, kuid tekkisid loomkatsetes
(rottidel ja vähemal määral hiirtel) inimeste raviannustele sarnaste annuste manustamisel ning need
võivad olla kliinilisel kasutamisel olulised: muutused maksas, mis viitavad adaptatiivset laadi
vastusele nagu maksa kaalu suurenemine ja tsentrilobulaarne hüpertroofia, rasvinfiltratsioon ja
maksaensüümide aktiivsuse tõus plasmas.

Ei ole ilmnenud kõrvaltoimeid isaste ja emaste rottide fertiilsusele või reproduktsioonile
täiskasvanute ja F1 generatsioonis annuses kuni 1800 mg/kg ööpäevas (mis vastab 6-kordsele
soovituslikule maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta).

Kahes embrüo-fetaalse arengu uuringus manustati rottidele 400, 1200 ja 3600 mg/kg ööpäevas.
Ainult ühes uuringus (annusega 3600 mg/kg ööpäevas) esines kerge langus loote kehakaalus, mida
seostati skeleti väärarengute/väiksemate anomaaliate marginaalse tõusuga. Toimet loote suremusele
ja malformatsioonide esinemissageduse tõusule ei olnud. NOAEL (No Observed Adverse Effect
Level) oli tiinetel emasrottidel 3600 mg/kg ööpäevas (mis vastab 12-kordsele soovituslikule
maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta) ja loodetel 1200 mg/kg ööpäevas.

Neljas embrüo-fetaalse arengu uuringus manustati küülikutele 200, 600, 800, 1200 ja 1800 mg/kg
ööpäevas. 1800 mg/kg ööpäevane annus põhjustas märkimisväärset toksilisust emasloomal ja loote
kehakaalu langust koos loodete kardiovaskulaarsete/skeletimuutuste esinemise tõusuga. NOAEL oli
emasloomadel <200 mg/kg ööpäevas ja loodetel 200 mg/kg ööpäevas (mis vastab soovituslikule
maksimaalsele ööpäevasele annusele inimesel mg/m2 kohta).
Peri- ja postnataalse arengu uuringus manustati rottidele 70, 350 ja 1800 mg/kg ööpäevas
levetiratsetaami. NOAEL oli ≥ 1800 mg/kg ööpäevas F0 emasloomadel ja elulemus, kasv ja areng
F1 pesakonnal vähene (6-kordne soovituslik maksimaalne ööpäevane annus inimesel mg/m2 kohta).

Neonataalsete ja juveniilsete katseloomadega (rotid ja koerad) läbiviidud uuringud annuste puhul
kuni 1800 mg/kg ööpäevas (mis on 6…17-kordne soovituslik maksimaalne ööpäevane annus
inimesel mg/m2 kohta) näitasid, et kõrvalekaldeid katseloomade arengu ja küpsuse tulemusnäitajates
ei tekkinud.

Keskkonnariski hindamine
Levetiratsetaami kasutamine vastavalt tooteinfole ei põhjusta tõenäoliselt vastuvõetamatuid
keskkonnamõjusid (vt lõik 6.6).

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Normeg 250 mg
Tableti sisu:
Povidoon 30
Naatriumkroskarmelloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate:
Hüpromelloos 2910/5
Makrogool 6000
Talk
Titaandioksiid (E171)
Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %,
sorbiinhape 0,1 %)
Indigokarmiin alumiiniumlakk (E132)

Normeg 500 mg
Tableti sisu:
Povidoon 30
Naatriumkroskarmelloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate:
Hüpromelloos 2910/5
Makrogool 6000
Talk
Titaandioksiid (E171)
Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %,
sorbiinhape 0,1 %)
Kollane raudoksiid (E172)

Normeg 750 mg
Tableti sisu:
Povidoon 30
Naatriumkroskarmelloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate:
Hüpromelloos 2910/5
Makrogool 6000
Talk
Titaandioksiid (E171)
Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %,
sorbiinhape 0,1 %)
Punane raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)

Normeg 1000 mg
Tableti sisu:
Povidoon 30
Naatriumkroskarmelloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumstearüülfumaraat

Tableti kate:
Hüpromelloos 2910/5
Makrogool 6000
Talk
Titaandioksiid (E171)
Simetikooni emulsioon (puhastatud vesi 67,4 %, simetikoon 30,0 %, metüültselluloos 2,5 %,
sorbiinhape 0,1 %)

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

PVC/Al blistrid.

Blisterpakend: 10, 20, 30, 50, 60, 80, 100, 120, 200 tabletti,
st ühes karbis on 1, 2, 3, 5, 6, 8, 10, 12, 20 blistrit, milles igaühes on 10 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

Zentiva, k.s.
U kabelovny 130
102 37 Prague 10
TÅ¡ehhi Vabariik

8. Müügiloa number

Normeg 250 mg: 77419
Normeg 500 mg: 775312
Normeg 750 mg: 775212
Normeg 1000 mg: 775112

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.01.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud mais 2014