CLIMARA

Östrogeenide puudusest tingitud sümptomite hormoonasendusravi (HAR) postmenopausis naistel,
kellel on menopausist möödunud rohkem kui üks aasta.

Osteoporoosi profülaktika postmenopausaalsetel naistel, kellel on kõrge risk luumurdude tekkeks ja
kes ei talu või kellele on vastunäidustatud ravi teiste ravimitega, mille näidustuseks on osteoporoosi
profülaktika. (Vt ka lõik 4.4).

Climara on ainult östrogeenil põhinev plaaster, mis asetatakse nahale kord nädalas.

Postmenopausaalsete sümptomite ravi alustamisel ja jätkamisel tuleb kasutada kõige madalamat
efektiivset annust lühima aja jooksul (vt ka lõik 4.4). Menopausaalsete sümptomite ravi tuleb alustada
kõige madalama hormoonisisaldusega Climara plaastriga. Kui peetakse vajalikuks, võib kasutada ka
kõrgema hormoonisisaldusega plaastrit. Kui ravivastus on saavutatud, tuleb sümptomite
leevendamiseks kasutada madalaima efektiivse annusega plaastrit.

Naised, kellel emakas on alles, peavad lisaks Climara’le manustama iga kuu vähemalt 12...14 päeva
jooksul progestageeni. Hüsterektomeeritud naistel ei ole progestageeni lisamine raviskeemi
soovitatav, välja arvatud juhul, kui neil on eelnevalt diagnoositud endometrioos.

Pidev raviskeem:

Plaaster tuleb paigaldada kord nädalas ning eemaldada kasutatud plaaster 7 päeva pärast. Uue plaastri
asetamiseks tuleb valida erinev koht.

Tsükliline raviskeem:

Plaastreid võib kasutada ka tsüklilise skeemi alusel. Kui eelistatakse tsüklilist ravi, tuleb plaaster
paigaldada kord nädalas, 3 järjestikusel nädalal, millele järgneb 7-päevane plaastrivaba intervall enne
järgmist tsüklit.

• Kuidas Climara kasutamist alustada

Naised, kes ei kasuta östrogeene või kes lähevad üle pidevalt kombineeritud hormoonasendusravilt,
võivad Climara kasutamist alustada ükskõik millisel ajal.

Naised, kes lähevad üle pidevalt järjestikuselt hormoonasendusravilt, peavad alustama päeval pärast
eelmise raviskeemi lõpetamist.

Patsiendid, kes lähevad üle tsükliliselt hormoonasendusravilt, peavad alustama päeval pärast
ravimivaba intervalli.

• Vahelejäänud või kaotatud plaaster

Juhul kui plaaster tuleb enne 7-päevase kasutusperioodi lõppu lahti, võib selle uuesti nahale asetada.
Vajadusel võib 7-päevase annustamisintervalli lõpuni jäänud päevadeks asetada nahale uue plaastri.

Juhul kui patsient unustab uue plaastri nahale asetada, peab ta seda tegema niipea, kui see talle
meenub. Järgmine plaaster tuleb nahale asetada pärast tavapärast 7-päevast intervalli.

Kui uut plaastrit mitme päeva jooksul nahale ei asetata, tõuseb läbimurdeveritsuse ja määrimise
tõenäosus.


Pärast kaitsekile eemaldamist Climara plaastri adhesiivselt pinnalt tuleb see asetada kuivale ja puhtale
nahale kehatüvel või tuharatel. Climara plaastrit ei tohi asetada rindadele. Manustamiskohta tuleb
vahetada nii, et kahel järjestikusel nädalal ei asetataks plaastrit samale kohale. Piirkond, kuhu plaaster
asetatakse, ei tohi olla rasune, katki ega ärritatud. Taljepiirkonda tuleks vältida, kuna kitsas riietus
võib plaastri lahti hõõruda.
Plaaster tuleb nahale asetada kohe pärast pakendi avamist ja kaitsekile eemaldamist. Plaaster
surutakse peopesaga nahale umbes 10 sekundi jooksul, veendudes, et on saavutatud hea kontakt, seda
eriti plaastri servadel.
Plaastrit tuleb vahetada kord nädalas. Kui plaaster on asetatud korralikult, võib patsient käia vannis
või duÅ¡i all nagu tavaliselt. Väga kuuma vannivee kasutamisel ja saunas käimisel võib plaaster nahalt
siiski eemalduda.

Lapsed ja noorukid
Climara ei ole näidustatud kasutamiseks lastel ja noorukitel.

Eakad
Puuduvad andmed annuse kohandamise vajalikkuse kohta eakatel patsientidel. 65-aastased või
vanemad naised, vt lõik 4.4.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Climara't ei ole uuritud maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel. Maksafunktsiooni kahjustusega
patsientide kohta vt lõik 4.4.

• Rinnanäärmevähk või selle kahtlus; rinnanäärmevähi esinemine anamneesis.
• Östrogeensõltuvad pahaloomulised kasvajad (nt endomeetriumivähk) või nende kahtlus.
• Ebaselge põhjusega vereeritus tupest.
• Ravimata endomeetriumi hüperplaasia.
• Varem esinenud või hetkel esinev venoosne trombemboolia (süvaveenitromboos, kopsuarteri
trombemboolia).
• Teadaolev trombofiilne häire (nt C-valgu, S-valgu või antitrombiini puudulikkus, vt lõik 4.4).
• Aktiivne või hiljuti esinenud arteriaalne trombemboolia (nt stenokardia, müokardiinfarkt).
• Äge maksahaigus või põetud maksahaigus, kui maksafunktsiooni näitajad ei ole
normaliseerunud.
• Porfüüria.
• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Postmenopausaalsete sümptomite ravimiseks tuleb hormoonasendusravi alustada vaid siis, kui
sümptomid halvendavad elukvaliteeti. Kõigil juhtudel tuleb vähemalt kord aastas hoolikalt hinnata
kasu ja riski suhet ning jätkata hormoonasendusravi ainult senikaua, kuni sellest saadav kasu ületab
riski.

Enneaegse menopausi HAR korral on tõendusmaterjal seonduvate riskide kohta piiratud. Tulenevalt
madalast absoluutsest riskist noorematel naistel, võib nendel kasu/riski suhe olla soodsam, kui
vanematel naistel.

Arstlik läbivaatus/jälgimine

Enne hormoonasendusravi alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik isiklik ja
perekondlik meditsiiniline anamnees. Arstlik läbivaatus (kaasa arvatud vaagna ja rindade uuring) peab
juhinduma meditsiinilisest anamneesist ning vastunäidustustest ja hoiatustest ravimi kasutamisel. Ravi
käigus on soovitatav patsiendi perioodiline kontroll, mille sagedus ja uuringute olemus määratakse iga
naise puhul individuaalselt. Naisi tuleb nõustada, millistest muutustest oma rindades (vt lõik
„Rinnanäärmevähk“) tuleb arsti või õde informeerida. Uuringud, kaasa arvatud mammograafia, tuleb
läbi viia kooskõlas kehtivate nõuetega, arvestades konkreetset kliinilist vajadust.

Jälgimist vajavad seisundid

Patsienti tuleb hoolikalt jälgida, kui tal esineb, on varem esinenud ja/või on raseduse ajal või
varasema hormoonravi ajal ägestunud ükskõik milline alljärgnevatest seisunditest. Tuleb arvestada, et
need seisundid võivad Climara-ravi ajal korduda või ägeneda, eriti:

• leiomüoom (emaka fibroidid) või endometrioos;
• trombemboolsete haiguste riskifaktorite esinemine (vt allpool);
• östrogeensõltuvate kasvajate riskifaktorid, nt rinnanäärmevähk lähisugulastel;
• hüpertensioon;
• maksahaigused (nt maksaadenoom);
• suhkurtõbi vaskulaarse haaratusega või ilma;
• sapikivitõbi;
• migreen või (tugev) peavalu;
• dissemineerunud erütematoosluupus;
• endomeetriumi hüperplaasia anamneesis (vt allpool);
• epilepsia;
• astma;
• otoskleroos;
• pärilik angioödeem.

Põhjused ravi koheseks lõpetamiseks

Ravi tuleb lõpetada vastunäidustuse ilmnemisel ning järgnevate seisundite korral:
• ikterus või maksafunktsiooni näitajate halvenemine;
• märkimisväärne vererõhu tõus;
• migreenitaolise peavalu esmakordne esinemine;
• rasedus.

Endomeetriumi hüperplaasia ja vähk

Pikaajaline monoteraapia östrogeenidega tõstab endomeetriumi hüperplaasia ja kartsinoomi tekkeriski
kahjustamata emakaga naistel. Endomeetriumivähi tekkerisk on ainult östrogeeni kasutavate naiste
seas võrreldes mittekasutajatega 2...12 korda suurem, sõltudes ravi kestusest ja östrogeeni annusest (vt
lõik 4.8). Ravi lõpetamise järgselt võib kõrgenenud risk püsida vähemalt 10 aastat.

Naistel, kellel emakas ei ole eemaldatud, vähendab ainult östrogeen HAR-ga seotud liigset riski
gestageeni lisamine raviskeemi vähemalt 12 päevaks/28 päevase tsükli kohta, või pidev kombineeritud
östrogeen-gestageen ravi.

Suukaudse östradiooli annuse >2 mg, konjugeeritud hobuseöstrogeeni >0,625 mg ja plaastrite puhul
(>50 mikrogrammi/päevas) ei ole progestageeni lisamisest tingitud endomeetriaalne ohutus tõestatud.

Ravi esimestel kuudel võib esineda läbimurdeveritsust ja määrimist. Kui läbimurdeveritsus või
määrimine tekib pärast mõnda aega kestnud ravi või jätkub pärast ravi lõpetamist, tuleb selle
põhjuseid uurida. Uuringud võivad sisaldada endomeetriumi biopsiat, et välistada endomeetriumi
pahaloomuliste kasvajate olemasolu.

Ainult östrogeeni kasutamine võib põhjustada endometrioosikollete pahaloomulisi muutusi või nende
eelset seisundit. Seetõttu tuleb kaaluda progestageenide lisamist östrogeenasendusravile naistel, kellel
emakas on eemaldatud endometrioosi tõttu, kui on teada endometrioosikollete jäämine organismi.

Rinnanäärmevähk

Üldise tõendusmaterjali alusel võib eeldada, et östrogeen-gestageen kombineeritud ravi saavatel
naistel ja võimalik, et ka ainult östrogeeni sisaldava HAR korral on rinnanäärmevähi tekkerisk
suurenenud, see sõltub HAR kasutamise kestusest.

Kombineeritud östrogeen-progestageen ravi

Randomiseeritud, platseeboga kontrollitud Women’s Health Initiative (WHI) uuring ning
epidemioloogilised uuringud on näidanud, et ligikaudu 3 aasta pärast suureneb rinnanäärmevähi risk
naistel, kes kasutavad hormoonasendusraviks östrogeeni-progestageeni kombinatsioone (vt lõik 4.8).

Ainult östrogeen ravi

Women’s Health Initiative (WHI) uuring ei näidanud rinnanäärmevähi riski suurenemist
hüsterektomeeritud naistel, kes saavad hormoonasendusraviks ainult östrogeene. Jälgimisuuringud on
enamasti näidanud väikest rinnanäärmevähi riski suurenemist, mis on oluliselt väiksem östrogeeni-
progestageeni kombinatsiooni saanutel leitust (vt lõik 4.8).

Ülemäärane risk ilmneb pärast mõnda raviaastat, kuid väheneb mõne (kõige rohkem viie) aasta
jooksul pärast HARi lõppu ravi alustamise tasemele.

HAR, eriti kombineeritud ravi östrogeeni-progestageeniga, suurendab mammograafiliste kujutiste
tihedust, mis võib halvendada rinnanäärmevähi radioloogilist avastamist.

Munasarjavähk

Munasarjavähki esineb märksa harvem kui rinnanäärmevähki. Ainult östrogeeni sisaldavate
hormoonasendusravimite pikaajalist kasutamist (vähemalt 5...10 aastat) on seostatud munasarjavähi
tekkeriski vähese tõusuga (vt lõik 4.8). Mõnede uuringute (sh WHI-uuring) põhjal võib eeldada, et
kombineeritud HAR pikaajalisel kasutamisel võib risk olla sarnane või veidi väiksem (vt lõik 4.8).

Venoosne trombemboolia

HAR-i seostatakse venoosse trombemboolia (VTE), sh süvaveenide tromboosi või kopsuarteri
trombemboolia tekkeriski 1,3...3 kordse suurenemisega. VTE esinemine on tõenäolisem
hormoonasendusravi esimesel aastal, kui hiljem (vt lõik 4.8).

Teadaoleva trombofiilse häirega patsientidel on suurenenud risk VTE tekkeks ning HAR võib tõsta
seda riski veelgi. Setõttu on neil patsientidel HAR vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

VTE üldteada riskifaktorite hulka kuuluvad: östrogeenide kasutamine, kõrgem iga, ulatuslik lõikus,
pikaajaline immobilisatsioon, rasvumine (KMI > 30 kg/m2), rasedus/sünnitusjärgne periood,
dissemineerunud erütematoosluupus (SLE) ja vähk. Puudub ühtne seisukoht varikoossete veenide
võimaliku rolli kohta VTE tekkes.
Nagu kõigi operatsioonijärgsete patsientide puhul, tuleb kaaluda profülaktilistele meetmete kasutamist
vältimaks VTE tekkimist operatsioonijärgselt. Kui pikaajaline liikumatus on tingitud plaanilisest
operatsioonist, tuleb 4...6 nädalat enne operatsiooni hormoonasendusravi ajutiselt katkestada. Ravi ei
tohi jätkata enne, kui naine on jälle täielikult liikumisvõimeline.

Naistele, kelle anamneesis ei ole VTE-d esinenud, kuid kelle esimese astme sugulasel on esinenud
noores eas tromboosi, võib pärast hoolikat nõustamist pakkuda sõeluuringut, selgitades uuringu
piiratust (ainult osa trombofiilsetest defektidest avastatakse uuringu käigus). Kui trombofiilne häire
avastatakse kas perekondliku tromboosi näol või kui defekt on raskekujuline (nt antitrombiini, S-valgu
või C-valgu puudulikkus või kombineeritud defektid), on HAR vastunäidustatud.

Pidevat antikoagulantravi saavatel naistel tuleb enne ravi alustamist hoolikalt kaaluda HAR kasu/riski
suhet.

Kui VTE tekib pärast ravi alustamist, tuleb ravimi võtmine lõpetada. Patsientidele tuleb öelda, et nad
peavad pöörduma arsti poole kohe, kui ilmnevad potentsiaalse trombemboolia sümptomid (nt jala
valulik paistetus, äkiline valu rinnakorvis, düspnoe).

Südamepärgarteritõbi (Coronary Artery Disease - CAD)

Randomiseeritud kontrollitud uuringud ei ole näidanud östrogeen-gestageen kombinatsiooni või ainult
östrogeeni sisaldava HAR kaitsvat mõju müokardiinfarkti suhtes CAD-iga või ilma CAD-ita naistel.

Kombineeritud östrogeen-progestageen ravi
Östrogeen-gestageen HAR kasutamisel on CAD-i suhteline tekkerisk veidi suurenenud. Kuna CAD-i
absoluutne tekkerisk on east sõltuv, on östrogeeni ja gestageeni kombinatsiooni kasutamisel
lisandunud CAD-i juhtude arv tervetel menopausi eas naistel väga väike, kuid see suureneb vanuse
tõustes.

Monoteraapia östrogeeniga
Randomiseeritud kontrollitud andmed ei näita CAD-i riski suurenemist eemaldatud emakaga naistel,
kes kasutasid raviks ainult östrogeeni.

Isheemiline insult
Östrogeen-gestageeni kombineeritud ravi ja ainult östrogeeni sisaldavat ravi seostatakse isheemilise
insuldi tekkeriski kuni 1,5-kordse suurenemisega. Suhteline risk ei muutu sõltuvalt east ega
menopausi kestusest. Kuna insuldi tekkerisk on east sõltuv, suureneb HAR kasutavate naiste üldine
risk insuldi tekkeks vanuse tõustes (vt lõik 4.8).

Muud seisundid

Östrogeenid võivad põhjustada vedeliku retentsiooni ja seetõttu tuleb südame- või neerufunktsiooni
häiretega patsiente hoolikalt jälgida.

Olemasoleva hüpertriglütserideemiaga naisi tuleb östrogeenasendus- või hormoonasendusravi ajal
hoolikalt jälgida, sest harvadel juhtudel võib östrogeenraviga kaasneda triglütseriidide
plasmakontsentratsiooni suur tõus, mis võib põhjustada pankreatiiti.

Östrogeenid suurendavad türoksiini siduva globuliini (TBG) kontsentratsiooni, mis viib
kilpnäärmehormoonide (mõõdetud valguga seotud joodi (PBI) järgi), T4 (mõõdetud kolonn- või
radioimmuunanalüüsil) või T3 (mõõdetud radioimmuunanalüüsil) sisalduse tõusule vereringes. T3
resiiniga seondumine väheneb, mis näitab TBG kontsentratsiooni suurenemist. Vaba T4 ja T3
kontsentratsioonid ei muutu. Seerumis võivad suureneda ka teiste siduvate valkude, st kortikoide
siduva globuliini (CBG), suguhormoone siduva globuliini (SHBG) kontsentratsioonid, mis põhjustab
vastavalt veres ringlevate kortikosteroidide ja suguhormoonide kontsentratsiooni suurenemist. Vaba
või bioloogiliselt aktiivse hormooni kontsentratsioon ei muutu. Suureneda võivad teiste
plasmavalkude (angiotensinogeeni/reniini substraat, alfa-I-antitrüpsiin, tseruloplasmiin)
kontsentratsioonid.

Aeg-ajalt võivad esineda kloasmid, seda eriti naistel, kellel on varem esinenud raseduspigmentlaike.
Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkele, peaksid hormoonasendusravi ajal minimeerima päikese-ning ultraviolettkiirguse käes olemist.

HAR ei paranda kognitiivset funktsiooni. On mõningaid tõendeid võimaliku dementsuse suurenenud
tekkeriski kohta naistel, kes alustasid pideva kombineeritud või ainult östrogeeni sisaldava HAR-ga
pärast 65-ndat eluaastat.

Östrogeenide metabolism võib suureneda ravimeid metaboliseerivaid ensüüme (eriti tsütokroom P450
ensüüme) indutseerivate ainete samaaegsel kasutamisel, nagu seda on antikonvulsandid (nt
fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin) ja infektsioonivastased ained (nt rifampitsiin, rifabutiin,
nevirapiin, efavirens).

Ritonaviir ja nelfinaviir, kuigi tuntud tugevate inhibiitoritena, on kasutamisel koos
steroidhormoonidega hoopis indutseerivate omadustega. Naistepuna (Hypericum perforatum)
sisaldavad taimsed preparaadid võivad indutseerida östrogeenide metabolismi.

Transdermaalne manustamine väldib esmast maksapassaaži, mistõttu ensüümide inhibiitorid
mõjutavad transdermaalselt manustatud östrogeene vähem kui suukaudselt manustatavaid hormoone.

Kliiniliselt võib östrogeenide ja progestageenide metabolismi suurenemine põhjustada toime
nõrgenemist ja muutusi emaka verejooksu profiilis.

Rasedus ja imetamine

Rasedus

Climara ei ole näidustatud kasutamiseks raseduse ajal. Kui patsient rasestub Climara ravikuuri ajal,
tuleb ravi kohe katkestada.

Enamik seni tehtud epidemioloogilistest uuringutest östrogeenide mõjust lootele ei näita, et neil
esineks teratogeenset või fetotoksilist toimet.

Imetamine

Climara ei ole näidustatud kasutamiseks rinnaga toitmise ajal.

Ei ole teada.

Esimeste ravikuude jooksul võib esineda läbimurdeveritsust, määrimist ja rindade tundlikkust või
suurenemist. Need nähud on tavaliselt ajutised ja kaovad jätkuva ravi korral. Allolevas tabelis on ära
toodud nii kliiniliste uuringute käigus esinenud kui turustamisjärgselt teatatud kõrvaltoimed.
Kõrvaltoimed pärinevad kolmest III faasi kliinilisest uuringust (n = 611 riskiga naist) ning kaasati
tabelisse juhul, kui arvati, et nende seos östradiooliraviga (vastavalt 50 µg/päevas või 100 µg/päevas
manustatuna transdermaalselt) on vähemalt tõenäoline.

Kõrvaltoimeid võib üldiselt oodata 76 %-l patsientidest. Kliinilistes uuringutes esines >10 %-l
patsientidest manustamiskoha reaktsioone ning rindade valulikkust.

Organsüsteemi klass
Kliiniliste uuringute käigus esinenud
Turuletuleku
kõrvaltoimed
järgselt
teatatud
Sage
Aeg-ajalt
kõrvaltoimed
(≥ 1/100, < 1/10)
(≥ 1/1000, < 1/100)
Üldised häired
Valu
Väsimus,

kõrvalekalded
laboratoorsetes
näitajates1, asteenia1,
palavik1, gripilaadne
sündroom1, halb
enesetunne1
Südame häired ja

Migreen,
Tserebraalsed
vaskulaarsed häired
südamepekslemine,
isheemilised
pindmine flebiit1,
häired
hüpertensioon1
Seedetrakti häired
Kõhugaasid,
Söögiisu tõus,
Kõhuvalu,
iiveldus
kõhukinnisus,
kõhupuhitus
düspepsia1,
(abdominaalne
kõhulahtisus1,
distensioon),
rektaalne häire1
kolestaatiline
ikterus
Immuunsüsteemi häired


Päriliku
angioödeemi
sümptomite
ägenemine
Ainevahetus- ja
Ödeem, kehakaalu
Hüper-

toitumishäired
tõus
kolesteroleemia1
Vere ja lümfisüsteemi häired
Purpur1

Lihas-skeleti ja sidekoe

Liigesehäired,

kahjustused
lihaskrambid
Respiratoorsed häired

Düspnoe1, riniit1

Närvisüsteemi häired
Depressioon,
Ärevus, unetus,
- peapööritustunne,
apaatia,
närvilisus, letargia,
emotsionaalne
peavalu, suurenenud labiilsus,
higistamine,
keskendumisvõime
kuumahood
häirumine,
paresteesia, libiido
muutused, eufooria1,
treemor1, agitatsioon1
Naha ja nahaaluskoe
Manustamiskoha
Akne, alopeetsia,
Kontakt-
kahjustused
sügelus, lööve
naha kuivus,
dermatiit,
rinnanäärme
ekseem,
healoomuline kasvaja, rindade valu
rindade suurenemine,
rindade hellus, küünte
kahjustus1, naha
sõlmekesed1,
hirsutism1
Urogenitaalsed häired
Menstruatsiooni-
Urineerimissageduse Emaka
häired, eritis tupest, suurenemine/
fibroidid
häbeme/tupe häire
kusepakitsus,
endomeetriumi
healoomuline kasvaja,
endomeetriumi
hüperplaasia,
kusepidamatus1,
tsüstiit1, uriini
värvuse muutus1,
hematuuria1, emaka
häire1
Silma kahjustused

Nägemishäired1,

silmade kuivus1
1Need kõrvaltoimed on esinenud üksikjuhtudel. Lähtudes uuringus osalejate väikesest arvust (n=611),
ei saa tulemuste põhjal kindlaks teha, kas need kõrvaltoimed esinevad aeg-ajalt või harva.

Rinnanäärmevähk

Enam kui 5 aastat östrogeen-gestageen kombineeritud ravi saanud naistel on täheldatud
rinnanäärmevähi tekkeriski kuni 2-kordset suurenemist. Ainult östrogeen-ravi kasutajatel on
igasugune risk oluliselt madalam, kui östrogeen-gestageen kombinatsiooni kasutajatel. Riski tase
sõltub kasutamise kestusest (vt lõik 4.4). Suurima randomiseeritud platseebokontrolliga uuringu (WHI
uuring) ja suurima epidemioloogilise uuringu (MWS) tulemused on järgnevad:

Million Women uuring - eeldatav rinnanäärmevähi lisarisk pärast 5-aastast kasutamist
Vanusevahemik
Lisajuhud 1000 HAR-i
Riskisuheb
Lisajuhud 1000 HAR
(aastad)
mittekasutaja kohta 5 aasta

kasutaja kohta 5 aasta
jooksula
jooksul (95%CI)

Ainult östrogeeni sisaldav HAR
50…65
9...12
1,2
1...2 (0...3)

Östrogeen-gestageeni kombinatsioon
50…65
9...12
1,7
6 (5...7)
a lähteväärtuse esinemissagedus arenenud riikides.
b üldine riskisuhe. Riskisuhe ei ole püsiväärtus, vaid suureneb kasutusaja pikenedes.
Märkus: kuna rinnanäärmevähi esinemissagedus on EL riikides erinev, muutub proportsionaalselt ka
rinnanäärmevähi lisajuhtude arv.

US WHI uuringud - rinnanäärmevähi lisarisk pärast 5-aastast kasutamist
Vanusevahemik
Esinemissagedus 1000 naise
Riskisuhe &
Lisajuhud 1000 HAR
(aastad)
kohta platseeborühmas 5
95%CI
kasutaja kohta 5 aasta
aasta jooksul

jooksul (95%CI)

CEE ainult östrogeen
50...79
21
0,8 (0,7...1,0)
-4 (-6...0) a

CEE + MPA östrogeen ja gestageen b
50...79
17
1,2 (1,0...1,5)
+4 (0...9)
a WHI uuringus emakata naised, kellel rinnanäärmevähi tekkerisk ei suurenenud.
b ravi esimese 5 aasta jooksul riski suurenemist ei esinenud, kui analüüsiti naisi, kes varem ei olnud
HAR-i kasutanud. Pärast 5 aastat oli risk suurem kui mittekasutajatel.

Endomeetriumi vähk

Postmenopausis emakaga naised
Endomeetriumivähi tekkerisk on ligikaudu 5-l emakaga HAR mittekasutaval naisel 1000-st. Emakaga
naistel ainult östrogeeni sisaldava HAR kasutamine ei ole soovitatav, kuna see suurendab
endomeetriumivähi tekkeriski (vt lõik 4.4).
Sõltuvalt ainult östrogeeni sisaldava ravi kestusest ja östrogeeni annusest, varieerub
epidemioloogilistes uuringutes endomeetriumivähi tekkeriski suurenemine vahemikus 5 kuni 55
lisajuhtu iga 1000 naise kohta vanuses 50...65 aastat.
Gestageeni lisamine ainult östrogeeni sisaldavale ravile vähemalt 12 päevaks tsükli jooksul võib ära
hoida selle suurenenud riski tekkimist. Million Women uuringus ei esinenud kombineeritud HAR
(järjestikulisel või pideval) kasutamisel 5 aasta jooksul endomeetriumivähi tekkeriski suurenemist
(RR 1,0 (0,8...1,2)).

Munasarjavähk

Pikaaegset ainult östrogeeni sisaldava ja östrogeeni-gestageeni kombinatsiooni HAR kasutamist on
seostatud munasarjavähi riski vähese suurenemisega. Million Women uuringus esines 5 aastat kestnud
HAR kasutamisel üks lisajuht 2500 kasutaja kohta.

Venoosse trombemboolia tekkerisk

HAR-i seostatakse venoosse trombemboolia (VTE), st süvaveenide tromboosi või kopsuarteri
trombemboolia 1,3...3-kordse suhtelise riski suurenemisega. Selliste juhtude esinemissagedus on
tõenäolisem HAR kasutamise esimesel aastal (vt lõik 4.4). WHI uuringu tulemused on esitatud
allpool.

WHI uuringud - VTE lisarisk pärast 5-aastast kasutamist
Vanusevahemik
Esinemissagedus 1000 naise
Riskisuhe &
Lisajuhud 1000 HAR
(aastad)
kohta platseeborühmas
95%CI
kasutaja kohta
5 aasta jooksul

Ainult suukaudne östrogeen a
50...59
1,2 (0,6...2,4)
1 (-3...10)
Suukaudne östrogeen-gestageeni kombinatsioon
50...59
2,3 (1,2...4,3)
5 (1...13)
a Uuring emakata naistel.

Südame koronaarhaiguse tekkerisk

Südame koronaarhaiguse risk on vähesel määral suurenenud kombineeritud östrogeen-gestageen HAR
kasutajatel vanuses üle 60 eluaasta (vt lõik 4.4).

Isheemilise insuldi tekkerisk

Ainult östrogeeni sisaldava ja östrogeen-gestageenravi kasutamist on seostatud isheemilise insuldi
suhtelise riski 1,5-kordse suurenemisega. Hemorraagilise insuldi risk HAR kasutamise ajal ei suurene.

Suhteline risk ei sõltu vanusest ega kasutamise kestusest, kuid kuna riski lähteväärtus on vanusest
sõltuv, suureneb HAR kasutavatel naistel üldine insuldi risk vanuse tõustes (vt lõik 4.4).

WHI kombineeritud uuringud - isheemilise insuldi lisariska pärast 5-aastast kasutamist
Vanusevahemik
Esinemissagedus 1000 naise
Riskisuhe &
Lisajuhud 1000 HAR
(aastad)
kohta platseeborühmas
95%CI
kasutaja kohta
5 aasta jooksul


50...59
1,3 (1,1...1,6)
3 (1...5)
a isheemilist ja hemorraagilist insulti ei eristatud.

Teised kõrvaltoimed, mida seostatakse östrogeen/progestageen-raviga:
- sapipõie haigused;
- naha ja nahaaluskoe kahjustused: kloasmid, mitmekujuline erüteem, nodoosne erüteem,
vaskulaarne purpur;
- võimalik dementsus üle 65-aastastel naistel (vt lõik 4.4).

Transdermaalse manustamisviisi puhul on üleannustamine ebatõenäoline. Mõnel naisel võib esineda
iiveldust, oksendamist ning vereeritust. Spetsiifiline antidoot puudub ning ravi peaks olema
sümptomaatiline. Plaaster (plaastrid) tuleb eemaldada.

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud ja poolsünteetilised östrogeenid
ATC-kood. G03CA03

Climara sisaldab sünteetilist 17ß-östradiooli, mis on keemiliselt ja bioloogiliselt identne inimese
endogeense östradiooliga. See kompenseerib östrogeenide sekretsiooni vähenemist menopausi ajal
ning leevendab menopausi sümptomeid. Östrogeenid takistavad luumassi vähenemist postmenopausis
või ovariektoomia korral.

• Östrogeenpuudulikkusest tingitud sümptomite leevendamine

Menopausi sümptomite taandumine saavutatakse esimestel ravinädalatel.

• Osteoporoosi ennetamine

Östrogeenivaegust menopausis seostatakse luuresorptsiooni suurenemise ja luumassi vähenemisega.
Östrogeeni toime luu mineraalsele tihedusele sõltub annusest. Kaitsev toime püsib kogu ravi vältel.
Pärast hormoonasendusravi lõpetamist väheneb luumass samasuguse kiirusega kui
hormoonasendusravi mittesaanud naistel.

WHI uuringu ja uuringute metaanalüüside tulemused näitavad, et hormoonasendusravi kasutamine
üksi või kombinatsioonis progestageeniga, manustatuna peamiselt tervetele naistele, vähendab
puusaluu, lülisamba ja teiste osteoporoosist tingitud luumurdude riski. HAR võib vältida luumurde ka
väikese luutihedusega ja/või diagnoositud osteoporoosiga naistel, kuid tõendid selle kohta on piiratud.

Climara’ga on läbi viidud osteoporoosi ennetamise uurimiseks kaks kliinilist uuringut (üks USA-s ja
teine Euroopas).
Pärast kaheaastast ravi suurenes patsientide selgroo nimmepiirkonna mineraalne tihedus (bone
mineral density, BMD) Euroopas läbi viidud uuringus 6,91% (95% CI 4,90…8,91) ja USA-s läbi
viidud uuringus 4,09% (95% CI 2,01…6,17). USA-s läbi viidud uuringus hinnati ka ravivastust.
Naiste protsent, kellel selgroo nimmepiirkonna BMD jäi ravi ajal samaks või suurenes, oli 94%.
Climara avaldas toimet ka reieluu kaela BMD-le. Pärast kaheaastast ravi suurenes patsientide reieluu
kaela BMD Euroopas läbi viidud uuringus 5,73% (95% CI 4,25…7,21) ja USA-s läbi viidud uuringus
1,61% (95% CI 0,09…3,13). USA-s läbi viidud uuringus hinnati ka ravivastust. Naiste protsent, kellel
reieluu kaela BMD jäi ravi ajal samaks või suurenes, oli 78%.

Imendumine

Pärast Climara plaastri asetamist nahale vabaneb östradiooli pidevalt ning see transporditakse läbi
naha saavutades 7-päevase ravi jooksul püsiva ringleva östradiooli taseme (vt joonis 1).
Transdermaalse manustamise järgselt on östradiooli süsteemne biosaadavus ligikaudu 20 korda
kõrgem kui pärast suukaudset manustamist. Erinevus tuleneb esmase maksapassaaži puudumisest
transdermaalse manustamisviisi puhul. Östradiooli peamised farmakokineetilised parameetrid on
esitatud järgnevas tabelis:

Transdermaalne
Päevane
Manustamis-
AUC(0-t )
C

C
t

C
last
max
avg
max
min
süsteem
vabanemise
koht
ngxh/ml /
pg/ml /
pg/ml /
h
pg/ml /
tase,
nmolxh/l
pmol/l
pmol/l
pmol/l
mg/päevas
Climara 50
0,050
Kõht
5,44 /
55 /
35 /
26
30 /
20
202
129
110

Jaotumine

Eksogeensete östrogeenide jaotumine sarnaneb endogeensete östrogeenide jaotumisega. Östradiooli
näiline jaotusruumala pärast ühekordset intravenoosset manustamist on ligikaudu 1 l/kg. Veres
ringlevad östrogeenid on suuresti seotud seerumi proteiinidega. Ligikaudu 61% östradioolist on
mittespetsiifiliselt seotud seerumi albumiiniga ja ligikaudu 37% on spetsiifiliselt seotud
suguhormoone siduva globuliiniga (SHBG).

Biotransformatsioon

Pärast transdermaalset manustamist jääb östradiooli metabolism östrooniks ja konjugaatideks
füsioloogilistesse piiridesse, nagu see esineb varases follikulaarfaasis reproduktiivses elueas;
östradiool/östroon suhe on ligikaudu 1. Välditakse ebafüsioloogiliselt kõrget östrooni
kontsentratsiooni (östradiool/östroon suhe 0,1), nagu see esineb peroraalse östrogeen-asendusravi
korral intensiivse esmase maksapassaaži tõttu.
Transdermaalselt manustatud östradiooli ja endogeensete hormoonide biotransformatsioon on
identne: östradiool metaboliseerub peamiselt maksas, aga ka ekstrahepaatiliselt (näiteks soolestikus,
neerudes, skeletilihastes ja märklaud-organites). Nende protsesside tulemusena tekivad östroon,
östriool, katehhoolöstrogeenid ning nende ühendite sulfaat- ja glükuroniidkonjugaadid, mis kõik on
toimelt vähem östrogeensed või isegi mitteöstrogeensed.

Eritumine

Östradiooli seerumi kogukliirens pärast ühekordset intravenoosset manustamist on kõrge
varieeruvusega, vahemikus umbes 10…30 ml/min/kg. Östradiool ja selle metaboliidid erituvad sapiga
ja läbivad enterohepaatilise tsirkulatsiooni. Lõpuks erituvad östradiool ja selle metaboliidid põhiliselt
sulfaatide ja glükuroniididena uriiniga.

Püsiv plasmakontsentratsioon

Pikaajalisel manustamisel kord nädalas ei ole täheldatud östradiooli ega östrooni kumuleerumist.
Mõlema ühendi seerumi püsiväärtused jäävad samale tasemele võrreldes ühekordsel manustamisel
saavutatuga.

Östradiooli toksilisuse profiil on hästi tuntud. Puuduvad prekliinilised lisaandmed, mida tuleks ravimi
väljakirjutamisel arvestada ning mida ei ole juba käsitletud ravimi omaduste kokkuvõtte eelnevates
lõikudes.
Nahaärrituse uuringutel põhjustas Climara plaaster kerget nahaärritust, mida seostatakse mehhaanilise
traumaga plaastri eemaldamisel. Nahka sensibiliseerivat toimet ei ole Climara’l täheldatud.
Climara plaastri komponentide (adhesiivne maatriks, tagus ja kaitsekile) uuringud ei näidanud mingit
riski seoses Climara plaastri kasutamisega.

Isooktüülakrülaat/akrüülamiid/vinüülatsetaat-kopolümeer, etüüloleaat, isopropüülmüristaat,
glütseroolmonolauraat polüestrist kaitsekilel, kaitstud polüetüleenist pealiskilega.

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Iga plaaster on pakendatud multilamineeritud pakendisse, mis sisaldab niiskust imavat ainet. Pakend
koosneb polüester/alumiinium/akrülonitriil metüülakrülaat kopolümeerist (BAREX210). Niiskust
imavaks aineks on naatriumaluminosilikaat.

Pakend sisaldab 4 või 12 plaastrit.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Pärast kasutamist sisaldab plaaster arvestatavas koguses östradiooli, mis võib vesikeskkonda sattudes
omada kahjulikku mõju. Seetõttu tuleb kasutatud plaaster hoolikalt hävitada. Iga kasutatud või
mittekasutatud plaaster tuleb pooleks murda, adhesiivsed pinnad omavahel kokku suruda ning visata
ära koos tahkete jäätmetega. Kasutatud plaastreid ei tohi tualetist veega all lasta ega asetada
vedeljäätmete hulka.