CARDACE FORTE

Toimeained: ramipriil+hüdroklorotiasiid

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 10mg+25mg 56TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on CARDACE FORTE ja milleks seda kasutatakse

Cardace Forte on kombinatsioon kahest ravimist, milleks on ramipriil ja hüdroklorotiasiid.

Ramipriil kuulub ravimrühma, mida nimetatakse AKE (angiotensiini konverteeriv ensüüm)
inhibiitoriteks. See toimib järgnevalt:

vähendab teie organismis ainete tootmist, mis tõstavad teie vererõhku,
- lõõgastab ja laiendab teie veresooni,
- hõlbustab teie südame tööd vere pumpamisel organismis.
-

Hüdroklorotiasiid kuulub ravimrühma, mida nimetatakse tiasiid-diureetikumiteks või vett
väljutavateks tablettideks. See suurendab vee (uriini) teket. See alandab teie vererõhku.

Cardace Forte’t kasutatakse kõrge vererõhu raviks. Kaks toimeainet toimivad koos, langetades teie
vererõhku. Neid kasutatakse koos juhul, kui üksiku ravimi kasutamine osutus ebapiisavaks.

2. Mida on vaja teada enne CARDACE FORTE võtmist

Ärge võtke Cardace Forte't:

Kui olete ramipriili, hüdroklorotiasiidi või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus
-
6) suhtes allergiline.

Kui te olete allergiline Cardace Forte’le sarnaste ravimite suhtes (teised AKE inhibiitorid või
-
sulfoonamiidi derivaadid).
Allergianähtude hulka võivad kuuluda nahalööve, neelamis- või hingamisprobleemid, huulte,
näo, kõri või keele turse.

Kui teil on kunagi olnud tõsine allergiline reaktsioon, mille nimetus on „angioödeem“. Selle
-
ilminguteks on sügelus, nõgestõbi (urtikaaria), punased laigud kätel, jalgadel ja kõris, kõri ja
keele turse, turse silmade ja huulte ümber, hingamis- ja neelamisraskus.

Kui te saate dialüüsi või muud tüüpi vere filtratsioonravi. Sõltuvalt kasutatavast seadmest ei
-
pruugi Cardace Forte teile sobida.

Kui teil on maksaprobleemid.
-

Kui teie vere soolasisaldus (kaltsium, kaalium, naatrium) ei ole normis.
- Kui teie neerud ei tööta korralikult, k.a olukord, kui teie neerude verevarustus on häiritud
-
neeruarteri ahenemise (stenoos) tõttu.

Viimasel 6 raseduskuul (vt allolev lõik „Rasedus ja imetamine“).
- Kui te toidate last rinnaga (vt allolev lõik „Rasedus ja imetamine“).
- Kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava
-
ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.
Kui midagi ülalloetletust kehtib teie kohta, siis ärge võtke Cardace Forte’t. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage enne Cardace Forte võtmist nõu oma arstiga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne oma ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga

Kui teil on südameprobleemid.
- Kui te olete kaotanud rohkesti soolasid või kehavedelikku (oksendades, kõhulahtisusega,
-
higistades tavalisest rohkem, olles madala soolasisaldusega dieedil,võttes diureetikume (vett
väljutavad ravimid) pikka aega või dialüüsraviga).

Kui teil on kavas ravida mesilase või herilase nõelamisest tingitud allergiat (desensitisatsioon).
- Kui teile on plaanis manustada anesteetikumi. Seda võidakse manustada operatsiooni tegemise
-
või hambaravi jaoks. Võib osutuda vajalikuks katkestada ravi Cardace Forte’ga üks päev enne
seda; küsige arstilt nõu.

Kui teie veres on rohkesti kaaliumi (nähtub vereproovist).
- Kui te võtate ravimeid või teil on seisund, mis võib langetada naatriumi taset teie veres. Teie
-
arst võib suunata teid regulaarselt vereanalüüsile, et kontrollida peamiselt naatriumi taset teie
veres, eriti kui olete eakas.

Kui teil on veresoonte kollageenhaigus nagu skleroderma või süsteemne erütematoosne luupus.
- Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate et olete rase (või arvate et võite jääda). Cardace
-
Forte’t ei soovitata võtta esimesel 3 raseduskuul ning pärast esimest 3 raseduskuud võib see
tõsiselt kahjustada teie beebit (vt allolev lõik „Rasedus ja imetamine“).

Kui teie nägemisteravus halveneb või teie silmad valutavad, eriti kui teil on oht glaukoomi
-
tekkeks või teil on allergia penitsilliini või sulfoonamiidi sisaldavate ravimite suhtes.

Kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:
-
- angiotensiin II retseptori antagonist, lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan,
telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
- aliskireen.
Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja
elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres.
Vt ka teavet lõigus „Ärge võtke Cardace Forte’t“.

Kui midagi ülalloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne
Cardace Forte võtmist.

Lapsed ja noorukid
Cardace Forte’t ei soovitata lastele ja alla 18-aastastele noorukitele, sest seda ravimit ei ole nendes
vanuserühmades kunagi kasutatud.

Muud ravimid ja Cardace Forte
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid. Cardace Forte võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet. Mõned teised
ravimid võivad samuti mõjutada Cardace Forte toimet.

Teatage oma arstile, kui te võtate mistahes alljärgnevat ravimit. Need võivad Cardace Forte toimet
nõrgendada:

Ravimid, mida kasutatakse valu ja põletiku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased
-
ained (MSPVA-d) nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin).

Kõrgenenud vererõhu, šoki, südamepuudulikkuse, astma või allergia raviks kasutatavad ravimid
-
nagu efedriin, noradrenaliin või adrenaliin. Teie arst peab kontrollima teie vererõhku.

Teatage oma arstile, kui te võtate mistahes alljärgnevat ravimit. Need võivad suurendada
kõrvaltoimete tekke võimalust, kui te võtate Cardace Forte’t.

Ravimid, mida kasutatakse valu ja põletiku leevendamiseks (nt mittesteroidsed põletikuvastased
-
ained (MSPVA-d) nagu ibuprofeen, indometatsiin ja aspiriin).

Ravimid, mis võivad vähendada teie vere kaaliumisisaldust. Sinna hulka kuuluvad
-
kõhukinnisuse vastased ravimid, diureetikumid (vett väljutavad tabletid), amfoteritsiin B
(kasutatakse seeninfektsioonide vastu) ja AKTH (kasutatakse neerupealsete näärmete
funktsiooni kontrolliks).

Vähivastased ravimid (keemiaravi).
- Ravimid, mida kasutatakse südameprobleemide ravis, sh südame rütmihäirete ravimid.
- Siirdatud elundi äratõukereaktsiooni vastu võetavad ravimid nagu tsüklosporiin.
- Diureetikumid (vett väljutavad ravimid) nagu furosemiid.
- Ravimid, mis võivad suurendada teie vere kaaliumisisaldust, nt spironolaktoon, triamtereen,
-
amiloriid, kaaliumisoolad ja hepariin (vere vedeldaja).

Steroidravimid põletiku vastu, nt prednisoloon.
- Kaltsiumilisandid.
- Allopurinool (kasutatakse vere kusihappesisalduse vähendamiseks).
- Prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim).
- Kolestüramiin (kasutatakse vere rasvasisalduse vähendamiseks).
- Karbamasepiin (epilepsiavastane ravim).
- Hepariin (kasutatakse vere vedeldamiseks).
- Vildagliptiin (kasutatakse 2. tüüpi diabeedi raviks).
- Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid: kui te võtate
-
angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge võtke
Cardace Forte’t“ ja „Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Cardace Forte“).

Teatage oma arstile, kui te võtate mis tahes alljärgnevat ravimit. Cardace Forte võib neid mõjutada.

Suhkurtõve ravimid, nagu suukaudsed veresuhkrut langetavad ravimid ja insuliin. Cardace Forte
-
võib langetada teie vere suhkrusisaldust. Cardace Forte’t võttes peab hoolikalt kontrollima vere
suhkrusisaldust.

Liitium (vaimse tervise häirete raviks). Cardace Forte võib suurendada teie vere
-
liitiumisisaldust. Arst peab teie vere liitiumisisaldust hoolikalt kontrollima.

Ravimid, mis lõõgastavad teie lihaseid.
- Kiniin (malaariavastane ravim).
- Ravimid, mis sisaldavad joodi, mida võidakse haiglas kasutada piltdiagnostikas või
-
röntgenuuringul.

Penitsilliin (infektsiooniravim).
- Suu kaudu võetavad hüübimist pärssivad ravimid (suukaudsed antikoagulandid), nt varfariin.
-

Kui midagi ülaloetletust kehtib teie kohta (või te ei ole selles kindel), pidage nõu oma arstiga enne
Cardace Forte võtmist.

Uuringud
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:
Kui uuritakse teie kõrvalkilpnäärme funktsiooni. Cardace Forte võib mõjutada selle uuringu
-
tulemust.
Kui olete tegevsportlane ja teil uuritakse dopinguainete kasutamist. Cardace Forte võib anda
-
positiivse tulemuse.

Cardace Forte koos toidu, joogi ja alkoholiga

Alkoholi tarvitamine koos Cardace Forte’ga võib põhjustada pearinglust või joobe tunnet. Kui
-
te tunnete muret selle üle, kui palju te võite tarbida alkoholi ravi ajal Cardace Forte’ga, arutage
seda oma arstiga, sest vererõhku langetavate ravimite ja alkoholi toimed võivad liituda.

Cardace Forte’t võib võtta koos toiduga või ilma.
-

Rasedus, imetamine ja viljakus
Te peate ütlema oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või võite jääda rasedaks).
Te ei peaks Cardace Forte’t võtma esimesel 12 rasedusnädalal ning alates 13. rasedusnädalast ei tohi te
seda üldse võtta, sest selle kasutamine raseduse ajal võib kahjustada beebit.
Kui te rasestute ravi ajal Cardace Forte’ga, öelge otsekohe oma arstile. Planeeritava raseduse korral on
ennetavalt vaja üle minna sobivale alternatiivsele ravile.
Kui te toidate last rinnaga, ei tohi te Cardace Forte’t võtta.
Enne mistahes ravimi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Mõned kõrvaltoimed (nt vererõhu langusega seotud sümptomid, nagu pearinglus) võivad kahjustada
teie kontsentreerumis- ja reageerimisvõimet. See võib suurendada riski olukordades, kus need võimed
on eriti olulised (nt autojuhtimine või masinatega töötamine). Cardace Forte võtmise ajal võib esineda
pearinglust. Selle teke on tõenäolisem ravi alustamisel Cardace Forte'ga või pärast annuse
suurendamist. Kui nii juhtub, siis ärge juhtige autot ega kasutage masinaid või mehhanisme.

3. Kuidas CARDACE FORTE võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.

Kui palju võtta
Kõrgenenud vererõhu ravi
Teie arst kohandab teile vajalikku annust, kuni vererõhk on kontrolli all.

Eakad
Teie arst vähendab algannust ja kohandab teie annust aeglasemalt.

Selle ravimi võtmine
- Võtke seda ravimit suu kaudu iga päev samal ajal, tavaliselt hommikuti.
- Neelake tabletid tervelt alla koos vedelikuga.
- Ärge purustage ega närige tablette.

Kui te võtate Cardace Forte't rohkem kui ette nähtud
Öelge oma arstile või minge otsekohe lähima haigla esmaabi osakonda. Ärge ise juhtige autot teel
haiglasse, vaid paluge kellelgi teisel teid viia või kutsuge kiirabi. Võtke ravimipakend endaga kaasa.
Siis teab arst, mida te olete võtnud.

Kui te unustate Cardace Forte't võtta

Kui teil jääb annus vahele, siis võtke järgmine annus selleks ettenähtud ajal.
- Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.
-

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage Cardace Forte võtmine ja pöörduge otsekohe arsti poole, kui te märkate mistahes
alljärgnevat tõsist kõrvaltoimet - te võite vajada kiiresti ravi:

Näo, huulte või kõri turse, mis raskendab neelamist või hingamist, samuti sügelus ja nahalööve.
-
Need võivad olla märgid raskest allergilisest reaktsioonist Cardace Forte’le.

Rasked nahareaktsioonid, kaasaarvatud lööve, haavandid teie suus, olemasoleva nahahaiguse
-
halvenemine, punetus, villid või naha irdumine (nt Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline
epidermaalne nekrolüüs või multiformne erüteem).

Teatage otsekohe arstile, kui teil tekivad:

Südame löögisageduse kiirenemine, ebakorrapärased või jõulised südamelöögid
-
(palpitatsioonid), valu rindekeres, pitsitustunne rindkeres või tõsisemad häired, kaasa arvatud
südameatakk ja insult.

Hingamisraskus, köha, palavik kestusega 2...3 päeva ja näljatunde vähenemine. Need võivad
-
olla kopsukahjustuse, sh põletiku ilmingud.

Verevalumid tavalisest kergemini, kestvam veritsus, mistahes märk verejooksust (nt igemete
-
veritsus), violetsed laigud nahal või infektsioonidesse haigestumine tavalisest lihtsamini, kurgu
valulikkus ja palavik, väsimustunne, minestamine, pearinglus või kahvatu nahk. Need võivad
olla vere või luuüdi kahjustuse ilmingud.

Tugev valu maos, mis võib kiirguda selga. See võib olla pankreatiidi (kõhunäärmepõletik)
-
ilming.

Palavik, külmavärinad, väsimus, söögiisu kaotus, maovalu, iiveldus, naha või silmade
-
värvumine kollaseks (ikterus). Need võivad olla maksaprobleemide, nt hepatiidi (maksapõletik)
või maksakahjustuse ilmingud.

Teised kõrvaltoimed.
Teatage oma arstile, kui mistahes alljärgnevate hulgast muutub tõsiseks või kestab mõnest
päevast kauem.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st):

Peavalu, nõrkustunne või väsimustunne
- Pearingluse tunne. See on tõenäolisem, kui te alustate Cardace Forte võtmist või pärast annuse
-
suurendamist

Kuiv ärritusköha või bronhiit
- Kõrgenenud veresuhkrusisaldus teie vereproovis. Kui teil on diabeet, võib diabeet süveneda
- Kõrgenenud kusihappesisaldus või tavalisest kõrgem rasvasisaldus teie vereproovis
- Valulikud, punetavad ja tursunud liigesed.
-

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st):

Nahalööve koos tursega või ilma
- Nahaõhetus, minestamine, hüpotensioon (ebatavaliselt madal vererõhk), eriti kui tõusete järsku
-
püsti või istuma

Tasakaaluhäired (vertiigo)
- Sügelus ja ebatavalised nahaaistingud nagu tuimus, kipitus, torkimine, põletus või judin nahal
-
(paresteesia)

Maitsetundlikkuse kadumine või muutus
- Unehäired
- Depressioonitunne, ärevus, tavalisest närvilisem tunne või rahutus
- Ninakinnisus, ninakõrvalurgete põletik (sinusiit), hingamisraskus
- Igemepõletik (gingiviit), turse suus
- Punetavad, sügelevad, tursunud või vesised silmad
- Helin kõrvades
- Hägune nägemine
- Juuste väljalangemine
- Valu rindkeres
- Lihasvalu
- Kõhukinnisus, valu maos või soolestikus
- Seedehäired või iiveldus
- Päevase vedeliku erituse (uriini) koguse suurenemine
- Higistamine tavalisest rohkem või janutunne
-

Söögiisu vähenemine või kaotus (anoreksia), näljatunde vähenemine
- Südame löögisageduse suurenemine või ebaregulaarseks muutumine
- Tursunud käed ja jalad. See võib viidata ülemäärasele vedelikupeetusele teie organismis
- Palavik
- Seksuaalne võimetus meestel
- Punaliblede, valgeliblede või vereliistakute arvu või hemoglobiinisisalduse langus vereproovis
- Muutused vereproovis, mis näitavad muutusi maksa, pankrease või neerude töös
- Kaaliumi tavalisest väiksem sisaldus teie vereproovis.
-

Väga harv (võib esineda kuni 1 inimesel 10000-st):

Oksendamine, kõhulahtisuse teke või kõrvetised
- Punetav tursunud keel või suukuivus
- Kaaliumi tavalisest suurem sisaldus teie vereproovis.
-

Teised teatatud kõrvaltoimed:
Teatage oma arstile, kui midagi alljärgenevate hulgast muutub tõsiseks või kestab mõnest päevast
kauem.

Kontsentreerumisraskus, rahutus või segasus
- Sõrmed ja varbad muudavad külmas värvi ja pärast ülessoojenemist torgivad või tunduvad
-
valulikud. See võib olla Raynaud’ sündroom

Rindade suurenemine meestel
- Verehüübed
- Kuulmise langus
- Tavalisest kuivemad silmad
- Asjad paistavad kollastena
- Veetustumine
- Turse, valulikkus ja punetus põses (süljenäärmete põletik)
- Turse soolestikus, mida kutsutakse „soole angioödeemiks“, mille korral ilmnevad sümptomid
-
nagu kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus

Tavalisest suurem tundlikkus päikesevalguse suhtes
- Naha raskekujuline ketendus või irdumine, sügelus, koldeline lööve või muud nahareaktsioonid
-
nagu punetav lööve näol või otsaesisel

Nahalööve või verevalumite teke
- Laigud nahal ja külmad jäsemed
- Küünte probleemid (nt küünte lahtitulek või irdumine küünevallist)
- Skeletilihaste jäikus või võimetus liigutada lõuga (tetaania)
- Lihasnõrkus või lihaskrambid
- Seksuaalse iha vähenemine meestel või naistel
- Veri uriinis. See võib olla neeruhaiguse (interstitsiaalne nefriit) ilming
- Suhkrusisalduse suurenemine uriinis
- Teatavate valgeliblede arvu suurenemine teie vereproovis ((eosinofiilia)
- Vererakkude arvu vähenemine teie vereproovis (pantsütopeenia)
- Soolade nagu naatrium, kaltsium, magneesium ja kloriid sisalduse muutus teie vereproovis
- Aeglustunud või puudulikud reaktsioonid
- Lõhnataju muutus
- Hingamisraskus või astma süvenemine
- Tugev valu silmades, hägune nägemine või halo nägemine valgusallika ümber, peavalu, rohke
-
pisaravoolus või iiveldus ja oksendamine, mis võib olla seisund, mida nimetatakse
glaukoomiks.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas CARDACE FORTE säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg
viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata
ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Cardace Forte sisaldab
Toimeained on ramipriil ja hüdroklorotiasiid.
-
10 mg/12,5 mg: Üks tablett sisaldab 10 mg ramipriili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
10 mg/25 mg: Üks tablett sisaldab 10 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.

10 mg/12,5 mg:
Teised koostisosad on hüpromelloos, eelželatiniseeritud maisitärklis, mikrokristalne tselluloos,
naatriumstearüülfumaraat, punane raudoksiid ja kollane raudoskiid või E172.
10 mg/25 mg:
Teised koostisosad on hüpromelloos, eelželatiniseeritud maisitärklis, mikrokristalne tselluloos, punane
raudoksiid (E172) ja naatriumstearüülfumaraat.

Kuidas Cardace Forte välja näeb ja pakendi sisu
Cardace Forte 10 mg/12,5 mg on oranž, mõlemalt küljelt lame, piklik tablett suurusega 8 mm x
4,4 mm, märgistusega „42/AV“ ühel küljel ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Poolitusjoon on ainult
poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks
jagamiseks.
Cardace Forte 10 mg/12,5 mg tabletid on PVC/Al blisterpakendis, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 100 tabletti
karbis.

Cardace Forte 10 mg/25 mg on roosa, mõlemalt küljelt lame, piklik tablett suurusega 10 mm x 5,6
mm, märgistusega „39/AV“ ühel küljel ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Poolitusjoon on ainult
poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks
jagamiseks.
Cardace Forte 10 mg/25 mg tabletid on PVC/Al blisterpakendis, 10, 14, 28, 30, 56, 60, 100 tabletti
karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Eesti

Tootja
sanofi-aventis S.p.A.
Strada Statale 17, Km 22
67019 Scoppito (AQ)
Itaalia


See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste
nimetustega:

BULGAARIA :
Tritace plus 10mg/12.5mg tablets
Tritace plus 10mg/25mg tablets

EESTI :
Cardace Forte 10 mg/12,5 mg tabletid
Cardace Forte 10 mg/25 mg tabletid

SAKSAMAA:
Delix plus HCT 10 mg/12,5 mg Tabletten
Delix plus HCT 10 mg/25 mg Tabletten

UNGARI:
Tritace HCT 10mg/12.5mg tabletta
Tritace HCT 10mg/25mg tabletta

ITAALIA:
Triatec HCT 10mg + 12.5mg compresse
Triatec HCT 10mg + 25mg compresse


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole.
sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Tel 6273488

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2015



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Cardace Forte, 10 mg/12,5 mg tabletid
Cardace Forte, 10 mg/25 mg tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

10 mg/12,5 mg: Üks tablett sisaldab 10 mg ramipriili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
10 mg/25 mg: Üks tablett sisaldab 10 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi.

INN. Ramiprilum, hydrochlorothiazidum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

10 mg/12,5 mg tablett
Oranž, mõlemalt küljelt lame, piklik tablett suurusega 8 mm x 4,4 mm, märgistusega „42/AV“ ühel
küljel ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et
hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

10 mg/25 mg tablett
Roosa, mõlemalt küljelt lame, piklik tablett suurusega 10 mm x 5,6 mm, märgistusega „39/AV“ ühel
küljel ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et
hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel ramipriili ja hüdroklorotiasiidi samade annuste
koosmanustamine tagab piisava vererõhu languse.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Cardace Forte't soovitatakse võtta üks kord ööpäevas, iga päev samal ajal, tavaliselt hommikul.
Cardace Forte’t võib võtta enne sööki, söögi ajal või pärast seda, sest toit ei mõjuta ravimi
biosaadavust (vt lõik 5.2).
Cardace Forte tuleb koos vedelikuga alla neelata. Tablette ei tohi närida ega purustada.

Täiskasvanud
Annus peab olema individualiseeritud vastavuses patsiendi profiiliga (vt lõik 4.4) ja kontrolliga
vererõhu üle.

Cardace Forte 10 mg/12,5 mg tablette ja Cardace Forte 10 mg/25 mg tablette tuleb manustada ühe
tabletina üks kord ööpäevas. Maksimaalne lubatud annus on 10 mg ramipriili ja 25 mg
hüdroklorotiasiidi ööpäevas.

Eripopulatsioonid

Diureetikumidega ravitavad patsiendid
Samaaegselt diureetikumidega ravitavate patsientide puhul peab olema ettevaatlik, sest pärast ravi
alustamist võib tekkida hüpotensioon. Peab kaaluma diureetikumi annuse vähendamist või
diureetikumi manustamise lõpetamist enne ravi alustamist Cardace Forte’ga.

Kui diureetikumi manustamist ei ole võimalik lõpetada, on soovitatav alustada ravi
monopreparaatidega, lisades diureetikumile ramipriili väikseima võimaliku annuse (1,25 mg
ööpäevas). On soovitatav, et järgneval üleminekul fikseeritud kombinatsioonpreparaadile ei ületaks
algannus 2,5 mg ramipriili/ 12,5 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas.

Neerukahjustusega patsiendid
Raske neerukahjustus.
Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) on Cardace Forte vastunäidustatud
selle hüdroklorotiasiidkomponendi tõttu (vt lõik 4.3).

Keskmise raskusega neerukahjustus.
Patsiente kreatiniini kliirensiga 30...60 ml/min peab ravima ramipriili ja hüdroklorotiasiidi madalaima
fikseeritud annuste kombinatsiooniga pärast eelnevat ravi ainult ramipriiliga. Maksimaalne lubatud
annus on 5 mg ramipriili ja 25 mg hüdroklorotiasiidi ööpäevas, mistõttu Cardace Forte 10 mg/12,5 mg
tablette või Cardace Forte 10 mg/25 mg tablette ei tohi kasutada keskmise raskusega
neerukahjustusega patsientide raviks.

Maksakahjustusega patsiendid
Kerge või keskmise raskusega maksakahjustus.
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel võib alustada ravi ainult hoolika meditsiinilise
järelvalve all ja maksimaalne ööpäevane annus on 2,5 mg ramipriili ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi,
mistõttu kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientide raviks ei tohi kasutada suuri annuseid, sh
Cardace Forte 10 mg/12,5 mg tablette või Cardace Forte 10 mg/25 mg tablette.

Raske maksakahjustus.
Raske maksakahjustuse korral on Cardace Forte vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad
Algannused peavad olema väiksemad ja edasine annuse tiitrimine olema astmelisem, sest soovimatute
toimete tekkevõimalus on väga eakatel ja põduratel patsientidel suurem.

Lapsed
Cardace Forte't ei soovitata kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite raviks, sest ohutuse efektiivsuse kohta ei ole piisavalt andmeid.

Suukaudne.

4.3. Vastunäidustused

- Ülitundlikkus toimeaine või teiste AKE (angiotensiini konverteeriva ensüümi) inhibiitorite
suhtes, hüdroklorotiasiidi, teiste tiasiiddiureetikumide, sulfoonamiidide või lõigus 6.1 loetletud
mis tahes abiainete suhtes.
- Varasem angioödeem (pärilik, idiopaatiline või tingituna ravist AKE inhibiitorite või AIIRA-
dega).
- Ekstrakorporeaalsed ravimeetodid, milles veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega (vt
lõik 4.5).
- Neeruarteri oluline bilateraalne stenoos või neeruarteri stenoos ainsa funktsioneeriva neeru
korral.
- Raseduse 2. ja 3. trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
- Imetamine (vt lõik 4.6).
- Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min dialüüsravi mittesaavatel patsientidel,
vt lõik 4.2).
- Kliiniliselt olulised elektrolüütide häired, mis võivad süveneda ravi korral Cardace Forte'ga (vt
lõik 4.4).
- Raske maksakahjustus (vt lõik 4.2).
- Hepaatiline entsefalopaatia.
- Cardace Forte samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud
suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja
5.1).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eripopulatsioonid

• Rasedus
Raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE inhibiitoritega, nagu ramipriil, või angiotensiin II
retseptori antagonistidega (AIIRA). Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia
alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille rasedusaegne ohutusprofiil on teada, välja
arvatud juhul, kui ravi jätkamine AKE inhibiitori/AIIRA-ga on hädavajalik. Raseduse
diagnoosimisel peab ravi AKE inhibiitori/AIIRA-ga otsekohe lõpetama ja vajadusel alustama
asjakohast alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

• Hüpotensioonist eriti ohustatud patsiendid

- Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiendid
Tugevalt aktiveerunud reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemiga patsiente ohustab väljendunud
vererõhu langus ja neerufunktsiooni halvenemine AKE pärssimise tõttu, eriti kui AKE inhibiitorit või
kaasuvat diureetikumi manustatakse või annust suurendatakse esimest korda.
Reniin-angotensiin-aldosteroonsüsteemi oluline aktiveerumine on ootuspärane ja meditsiiniline
järelvalve koos vererõhu jälgimisega vajalik nt alljärgnevatel juhtudel:
- raske hüpertensiooniga patsiendid,
- südame dekompenseeritud paispuudulikkusega patsiendid,
- hemodünaamiliselt olulise ventrikulaarse sisse- või väljavoolu takistusega patsiendid (nt
aordi- või mitraalklapi stenoos),
- unilateraalse neeruarteri stenoosiga ja teise funktsioneeriva neeruga patsiendid,
- vedeliku- või soolavaegusega või sellest ohustatud patsiendid (k.a diureetikumidega
ravitavad),
- maksatsirroosi ja/või astsiidiga patsiendid,
- suuremahulise kirurgia korral või anesteesia korral ravimitega, mis põhjustavad
hüpotensiooni.
Üldiselt soovitatakse dehüdratsiooni, hüpovoleemia või sooladefitsiidi korrigeerimist enne ravi
alustamist (südamepuudulikkusega patsientidel peab sellist korrektsiooni siiski hoolega kaaluma
vedelikumahu ületäitmisohu tõttu).

- Ägeda hüpotensiooni korral südame- või ajuisheemiast ohustatud patsiendid
Ravi algfaasis on vajalik spetsiaalne meditsiiniline järelvalve.

• Esmane hüperaldosteronism
Kombinatsioon ramipriil + hüdroklorotiasiid ei ole esmase hüperaldosteronismi valikravi. Kui esmase
hüperaldosteronismiga patsiendi raviks kasutatakse ramipriil + hüdroklorotiasiidi, peab hoolikalt
jälgima kaaliumi taset vereplasmas.

• Eakad patsiendid
Vt lõik 4.2.

• Maksahaigusega patsiendid
Ravist diureetikumidega, sh hüdroklorotiasiid, tingitud elektrolüütide häired võivad maksahaigusega
patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat.

Kirurgia
Üks päev enne kirurgiat soovitatakse võimalusel katkestada ravi angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitoritega nagu ramipriil.

Neerufunktsiooni jälgimine
Neerufunktsiooni peab hindama enne ravi algust ja ravi ajal ning kohandama ravimi annust eriti
esimestel ravinädalatel. Eriti hoolikalt peab jälgima neerukahjustusega patsiente (vt lõik 4.2).
Eksisteerib neerufunktsiooni kahjustuse oht, eriti südame paispuudulikkusega patsientidel või pärast
neerusiirdamist või neeruveresoonte haigusega, sh hemodünaamikat mõjutava, ühe poole neeruarteri
stenoosiga patsiendid.

Neerukahjustus
Neeruhaigusega patsientidel võivad tiasiidid esile kutsuda ureemiat. Kahjustatud neerufunktsiooniga
patsientidel võivad ilmneda toimeaine kumulatiivsed mõjud. Kui avaldub progresseeruv
neerukahjustus, mis nähtub mittevalgulise lämmastiku tõusuna, on vajalik ravi hoolikas
ümberhindamine, kaaludes diureetilise ravi lõpetamist (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Elektrolüütide tasakaalu häired
Nagu iga diureetilist ravi saava patsiendi puhul, peab asjakohaste intervallidega perioodiliselt
määrama elektrolüütide sisaldust seerumis. Tiasiidid, sh hüdroklorotiasiid, võivad põhjustada vedelike
või elektrolüütide tasakaalu häireid (hüpokaleemia, hüponatreemia ja hüpokloreemiline alkaloos).
Ehkki tiasiiddiureetikumide kasutamisega võib kaasneda hüpokaleemia, võib samaaegne ravi
ramipriiliga vähendada diureetikumist põhjustatud hüpokaleemiat. Hüpokaleemia risk on kõrgeim
maksatsirroosiga patsientidel, kiire diureesiga patsientidel, patsientidel, kes saavad ebapiisavalt
elektrolüüte või kes saavad samaaegset ravi kortikosteroidide või AKTH-ga (vt lõik 4.5). Vereplasma
kaaliumisisaldust peab esimest korda mõõtma esimesel nädalal pärast ravi alustamist. Madala
kaaliumisisalduse korral on vajalik korrektsioon.
Võib tekkida lahjendushüponatreemia. Naatriumitaseme langus võib algul olla asümptomaatiline ja
seetõttu on hädavajalik regulaarne kontroll. Eakatel ja tsirroosiga patsientidel on vajalik sagedasem
kontroll.
On teada, et tiasiidid suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mis võib põhjustada
hüpomagneseemiat.

Elektrolüütide jälgimine: hüperkaleemia
Mõnedel AKE inhibiitoritega, sh Cardace Forte’ga ravitavatel patsientidel on täheldatud
hüperkaleemiat. Hüperkaleemia tekke oht on neerupuudulikkusega, eakatel (> 70-aastased),
kontrollimatu suhkurtõvega, kaaliumisooli, kaaliumi säästvaid diureetikume või muid vereplasma
kaaliumisisaldust suurendavaid aineid kasutavatel, dehüdratatsiooni, ägeda südame
dekompensatsiooni või metaboolse atsidoosi seisundis patsientidel. Kui loetletud ainete samaaegset
kasutamist peetakse vajalikuks, soovitatakse regulaarselt kontrollida seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik
4.5).

Elektrolüütide jälgimine: hüponatreemia
Mõnedel ramipriiliga ravitud patsientidel on täheldatud antidiureetilise hormooni ebaadekvaatse
sekretsiooni sündroomi (Syndrome of Inappropriate Anti-diuretic Hormone, SIADH) ja sellest
tulenevat hüponatreemiat. Eakatel ja teistel patsientidel, kellel on oht hüponatreemia tekkeks, on
soovitatav regulaarselt jälgida naatriumi taset vereseerumis.

Hepaatiline entsefalopaatia
Ravist diureetikumidega, sh hüdroklorotiasiid, tingitud elektrolüütide häired võivad maksahaigusega
patsientidel põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat. Hepaatilise entsefalopaatia korral tuleb ravi
otsekohe lõpetada.

Hüperkaltseemia
Hüdroklorotiasiid soodustab kaltsiumi tagasiimendumist neerudes ja võib põhjustada
hüperkaltseemiat. See võib mõjutada kõrvalkilpnäärme laboratoorsete uuringute tulemusi.

Angioödeem
AKE inhibiitoritega, sh ramipriiliga ravitavatel patsientidel, on teatatud angioödeemi tekkest (vt lõik
4.8).
Angioödeemi korral tuleb ravi Cardace Forte’ga katkestada.
Kiiresti peab alustama erakorralist ravi. Patsienti peab jälgima vähemalt 12...24 tundi ning koju võib
lubada alles pärast kõigi sümptomite taandumist.
AKE inhibiitoritega, sh Cardace Forte’ga, ravitavatel patsientidel on teatatud intestinaalse
angioödeemi tekkest (vt lõik 4.8). Need patsiendid kaebavad kõhuvalu (koos iivelduse ja
oksendamisega või ilma). Intestinaalse angioödeemi sümptomid taandusid pärast ravi lõpetamist AKE
inhibiitoritega.

Desensitisatsiooniaegsed anafülaktilised reaktsioonid
AKE inhibitsiooni korral suureneb anafülaktiliste ja anafülaktoidsete reaktsioonide tõenäosus ja
raskusaste putukamürkide ja teiste allergeenide suhtes. Enne desensitisatsiooni peab kaaluma ravi
ajutist katkestamist Cardace Forte’ga.

Neutropeenia/agranulotsütoos
Harva on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi ning teatatud on ka luuüdi supressioonist. On
soovitatav jälgida vere valgeliblede arvu, mis võimaldab avastada võimalikku leukopeeniat.
Sagedasemat kontrolli soovitatakse ravi alguses, neerufunktsiooni kahjustusega ja kaasuva
kollageenhaigusega (nt erütematoosne luupus või skleroderma) patsientidel ning nendel, keda
ravitakse samaaegselt teiste verepilti mõjutavate ravimitega (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Äge müoopia ja suletudnurga glaukoom
Hüdroklorotiasiid, so sulfoonamiid, võib põhjustada idiosünkraatilist reaktsiooni, mille tagajärjel tekib
äge mööduv müoopia ja äge suletudnurga glaukoom. Sümptomiteks on ägedalt algav nägemisteravuse
langus või valu silmades, mis tavaliselt tekib tundide kuni nädalate jooksul pärast ravi alustamist.
Ravimata äge suletudnurga glaukoom võib põhjustada püsivat nägemiskaotust. Esmalt tuleb
võimalikult kiiresti lõpetada ravi hüdroklorotiasiidiga. Ravile allumatu silmasisese rõhu tõusu korral
tuleb kaaluda kohest medikamentoosset või kirurgilist ravi. Ägeda suletudnurga glaukoomi
ohuteguriks võib olla varasem allergia sulfoonamiidi või penitsilliini suhtes.

Etnilised eripärad
AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi teket sagedamini mustanahalistel kui heleda nahavärviga
patsientidel.
Sarnaselt teiste AKE inhibiitoritega võib ramipriil langetada mustanahalistel patsientidel vererõhku
vähem efektiivselt kui heleda nahavärviga patsientidel, tingituna madala reniinitasemega
hüpertensiooni suuremast esinemissagedusest mustanahaliste populatsioonis.

Sportlased
Hüdroklorotiasiid võib anda positiivse tulemuse antidopingu proovis.

Metaboolsed ja endokriinsed häired
Ravi tiasiidiga võib kahjustada glükoositaluvust. Diabeetikutel võib osutuda vajalikuks insuliini või
suukaudsete suhkurtõveravimite annuse kohandamine. Latentne suhkurtõbi võib manifesteeruda ravi
ajal tiasiidiga.
Tiasiiddiureetikumide manustamisega on seostatud kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse tõusu.
Mõnedel patsientidel, kes saavad ravi tiasiididega, võib tekkida hüperurikeemia või avalduda podagra.

Köha
Teatatud on köha tekkest seoses AKE inhibiitorite kasutamisega. Köha on iseloomulikult
mitteproduktiivne, püsiv ja taandub pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitorist tingitud köha peab
arvestama diferentsiaaldiagnoosimisel.

Muud
Tundlikkusrektsioonid võivad tekkida eelneva bronhiaalastma või allergiaga patsientidel või ilma
nendeta. On teatatud süsteemse erütematoosse luupuse ägenemise või aktiveerumise võimalusest.

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad
On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge
neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti
järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise
nefropaatiaga patsientidel.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS)
kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või
aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a
äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Vastunäidustatud kombinatsioonid

Ekstrakorporeaalsed ravitoimingud, mille korral veri puutub kokku negatiivselt laetud pindadega, nt
dialüüs või hemofiltratsioon teatud high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid) ning
madala tihedusega lipoproteiinide aferees dekstraansulfaadiga, on vastunäidustatud raske
anafülaktoidse reaktsiooni suurenenud ohu tõttu (vt lõik 4.3). Kui selline ravi osutub vajalikuks, peab
kaaluma teist tüüpi dialüüsimembraani või antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Ettevaatusabinõud kasutamisel

Kaaliumisoolad, hepariin, kaaliumi säästvad diureetikumid ja teised vereplasma kaaliumisisaldust
suurendavad toimeained (k.a angiotensiin II antagonistid, trimetoprim, takroliimus, tsüklosporiin):
võib tekkida hüperkaleemia, mistõttu peab hoolikalt jälgima seerumi kaaliumisisaldust.

Antihüpertensiivsed ravimid (nt diureetikumid) ja teised antihüpertensiivse toimega ained (nt
nitraadid, tritsüklilised antidepressandid, anesteetikumid, akuutne alkoholitarbimine, baklofeen,
alfusosiin, doksasosiin, prasosiin, tamsulosiin, terasosiin): hüpotensiooniohu võimendumine on
ootuspärane (vt lõik 4.2 diureetikumide kohta).

Vasopressoorsed sümpatomimeetikumid ja teised ained, mis võivad vähendada ramipriili
antihüpertensiivset toimet (epinefriin): soovitatav on jälgida vererõhku. Hüdroklorotiasiid võib
vähendada vasopressoorsete sümpatomimeetikumide toimet.

Allopurinool, immunosupressandid, kortikosteroidid, prokaiinamiid, tsütostaatikumid ja teised ained,
mis võivad mõjutada vererakkude arvu: suurem hematoloogiliste reaktsioonide tõenäosus (vt lõik 4.4).

Liitiumisoolad: AKE inhibiitorid võivad vähendada liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi toksilisus võib
suureneda. Peab jälgima liitiumi taset. Samaaegne ravi tiasiiddiureetikumiga võib suurendada liitiumi
toksilisuse ohtu ja võimendada AKE inhibiitoritest tingitud liitiumi toksilisuse suurenemist. Seetõttu ei
soovitata samaaegset ravi ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni ning liitiumiga.

Antidiabeetilised ravimid, k.a insuliin: võivad tekkida hüpoglükeemilised reaktsioonid.
Hüdroklorotiasiid võib nõrgendada suhkurtõve ravimite toimet. Seetõttu peab vere glükoosisisaldust
eriti hoolsalt jälgima kombinatsioonravi algfaasis.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) ja atsetüülsalitsüülhape: Cardace Forte
antihüpertensiivse toime langus on ootuspärane. Samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja MSPVA-dega
võib suurendada neerufunktsiooni halvenemist ja hüperkaleemia ohtu.

Suukaudsed antikoagulandid: samaaegsel kasutamisel hüdroklorotiasiidiga võib hüübimisvastane
toime langeda.

Kortikosteroidid, AKTH, amfoteritsiin B, karbenoksoloon, lagritsa suured kogused, kõhulahtistid
(pikaajalisel kasutamisel) ja teised kaliureetilised või vereplasma kaaliumisisaldust langetavad ained:
suurenenud hüpokaleemia oht.

Digitaalise preparaadid, toimeained, mis pikendavad QT-intervalli ja antiarütmikumid: elektrolüütide
tasakaaluhäire (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia) foonil võib nende proarütmiline toksilisus
suureneda või antiarütmiline toime väheneda.

Metüüldopa: võimalik hemolüüs.

Kolestüramiin või teised suu kaudu manustatvad ioonvahetajad: hüdroklorotiasiidi imendumine
väheneb. Sulfoonamiiddiureetikume peab võtma vähemalt üks tund enne või neli kuni kuus tundi
pärast neid ravimeid.

Kuraare-tüüpi lihasrelaksandid: on võimalik lihaseid lõõgastava toime intensiivistumine ja
pikenemine.

Kaltsiumisoolad ja ravimid, mis suurendavad vereplasma kaltsiumisisaldust: samaaegsel
manustamisel hüdroklorotiasiidiga on ootuspärane kaltsiumi kontsentratsiooni tõus seerumis, mistõttu
peab hoolikal jälgmia seerumi kaltsiumisisaldust.

Karbamasepiin: hüponatreemia oht, tingituna aditiivsest toimest hüdroklorotiasiidiga.

Joodi sisaldavad kontrastained: diureetikumidest, sh hüdroklorotiasiid, põhjustatud dehüdratsiooni
korral suureneb ägeda neerukahjustuse oht, eriti joodi sisaldavate kontrastainete oluliste annuste
kasutamisel.

Penitsilliin: hüdroklorotiasiid eritub distaalses neerutorukeses ja vähendab penitsilliini eritumist.

Kiniin: hüdroklorotiasiid vähendab kiniini eritumist.

Hepariin: kaaliumi kontsentratsiooni võimalik tõus vereseerumis.

Vildagliptiin: AKE inhibiitoreid ja vildagliptiini võtvatel patsientidel täheldati angioödeemi
esinemissageduse suurenemist.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus
Cardace Forte't ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4) ja see on
vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõik 4.3).

Epidemioloogilised andmed teratogeensusohu kohta pärast AKE inhibiitorite kasutamist raseduse
esimesel trimestril ei võimalda teha lõplikke järeldusi, kuid ohu vähest suurenemist ei saa välistada.
Rasedust planeerivad patsiendid tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille
rasedusaegne ohtusprofiil on teada, välja arvatud juhul, kui ravi jätkamine AKE inhibiitoriga on
hädavajalik. Raseduse diagnoosimisel peab ravi AKE inhibiitoriga otsekohe lõpetama ja vajadusel
alustama asjakohast alternatiivset ravi.
Ravi AKE inhinbiitori/angiotensiin II retseptori anatagonistiga (AIIRA) raseduse teisel ja kolmandal
trimestril põhjustab teadaolevalt fetotoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, kolju
luustumise pidurdumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia;
vt ka lõik 5.3). Kui AKE inhibiitorit on manustatud alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse
kontrollida koljut ja neerufunktsiooni ultraheliuuringuga. Vastsündinuid, kelle emad on võtnud AKE
inhibiitoreid, peab hoolega jälgima hüpotensiooni, oliguuria ja hüperkaleemia suhtes (vt ka lõigud 4.3
ja 4.4).

Hüdroklorotiasiid võib pikaajalisel tarvitamisel raseduse kolmandal trimestril põhjustada
fetoplatsentaarset isheemiat ja kasvupeetuse ohtu. Lisaks on teatatud vastsündinute hüpoglükeemia ja
trombotsütopeenia harvadest juhtudest seoses manustamisega enne raseduse lõppu. Hüdroklorotiasiid
võib vähendada plasma mahtu ja ka uteroplatsentaarset verevoolu.

Imetamine
Cardace Forte on vastunäidustatud rinnaga toitmise korral.
Terapeutilistes annustes imetavale emale manustatuna erituvad ramipriil ja hüdroklorotiasiid
rinnapiima sellisel määral, mis avaldab toimet imikule. Andmed ramipriili kasutamise kohta
imetamisperioodil on ebapiisavad, mistõttu on soovitatav kasutada alternatiivseid ravimeid, mille
imetamisaegne ohtusprofiil on paremini teada, eriti imetades vastsündinut või enneaegselt sündinut.
Hüdroklorotiasiid eritub rinnapiima. Tiasiide seostatakse laktatsiooni vähenemise või isegi
lakkamisega imetavatel emadel. Võivad tekkida ülitundlikkus sulfoonamiidtüüpi toimeainete suhtes,
hüpokaleemia ja nukleaarne ikterus. Tõsiste kõrvaltoimete võimaluse tõttu imikul mõlema toimeaine
suhtes peab otsustama, kas lõpetada imetamine või ravi, arvestades selle ravi tähtsust emale.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime suhtes ei ole läbi viidud. Mõned kõrvaltoimed
(nt vererõhu languse sümptomid, nagu pearinglus) võivad kahjustada patsiendi keskendumis- ja
reaktsioonivõimet ning osutuda seetõttu ohtlikeks olukordades, mil nimetatud võimed on eriti tähtsad
(nt juhtides sõidukit või käsitsedes mehhanisme).
See võib juhtuda ennekõike ravi alguses või ravimi vahetamisel. Pärast esimest annust või järgnevaid
annuse suurendamisi ei ole soovitatav juhtida sõidukit või käsitseda mehhanisme mitme tunni vältel.

4.8. Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte
Ramipriil + hüdroklorotiasiidi ohutusprofiili kuuluvad kõrvaltoimed tekivad suurenenud diureesist
tingitud hüpotensiooni ja/või vedelikuvaeguse kontekstis. Ramipriil võib esile kutsuda püsivat kuiva
köha, samal ajal kui hüdroklorotiasiid võib halvendada glükoosi, lipiidide ja kusihappe metabolismi.
Kahel toimeainel on vastandlikud toimed seerumi kaaliumisisaldusele. Tõsiste kõrvaltoimete hulka
kuuluvad angioödeem või anafülaktiline reaktsioon, neeru- või maksakahjustus, pankreatiit, rasked
nahareaktsioonid ja neutropeenia/agranulotsütoos.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Kõrvaltoimete esinemissageduse on määratletud alljärgnevalt:
Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000
kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10000); teadmata ( ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.


Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
Vere ja

Leukotsüütide

Luuüdi kahjustus,
lümfisüsteemi
arvu langus,
neutropeenia, k.a
häired
erütrotsüütide
agranulotsütoos,

arvu langus,
pantsütopeenia,
hemoglobiini
eosinofiilia
langus,
Hemo-
hemolüütiline
kontsentratsioon
aneemia,
veetustumise
trombotsüütide
kontekstis

Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
arvu langus
Immuunsüsteemi



Anafülaktilised või
häired
anafülaktoidsed
reaktsioonid kas
ramipriilile või
anafülaktilised
reaktsioonid
hüdroklorotiasiidile,
tuumavastaste
antikehade tõus
Endokriin-



Antidiureetilise
süsteemi häired
hormooni
ebaadekvaatse
sekretsiooni
sündroom (SIADH)
Ainevahetus- ja
Suhkurtõve
Anoreksia,
Vere
Vere
toitumishäired
ebapiisav
söögiisu
kaaliumisisalduse naatriumisisalduse

kontroll,
vähenemine
tõus ramipriili
langus
glükoositaluvuse

tõttu

langus, vere
Vere
Glükosuuria,
glükoosisisalduse kaaliumisisalduse
metaboolne alkaloos,
tõus, vere
langus, janu
hüpokloreemia,
kusihappe-
hüdroklorotiasiidi
hüpomagneseemia,
sisalduse tõus,
tõttu
hüperkaltseemia,
podagra
dehüdratatsioon
süvenemine, vere
hüdroklorotiasiidi
kolesterooli- tõttu
ja/või
triglütseriidide-
sisalduse tõus
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Psühhiaatrilised

Depressiivne

Segasusseisund,
häired
meeleolu,
rahutus,

apaatia, ärevus,
tähelepanuhäire
närvilisus,
unehäired k.a
somnolentsus
Närvisüsteemi
Peavalu,
Vertigo,

Tserebraalne
häired
pearinglus
paresteesia,
isheemia k.a

treemor,
isheemiline insult ja
tasakaaluhäire,
transitoorne
põletustunne,
isheemiahoog,
düsgeusia,
psühhomotoorse
ageusia
võimekuse langus,
parosmia
Silma

Nägemishäired,

Ksantopsia,
kahjustused
k.a hägune
pisaraerituse

nägemine,
vähenemine
konjunktiviit
hüdroklorotiasiidi
tõttu, äge
suletudnurga
glaukoom
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Kõrva ja

Tinnitus

Kuulmise kahjustus

Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
labürindi
kahjustused
Südame häired

Müokardi

Müokardi infarkt
isheemia k.a
stenokardia,
tahhükardia,
arütmia,
palpitatsioonid,
perifeerne turse
Vaskulaarsed

Hüpotensioon,

Tromboos raske
häired
ortostaatiline
veetustumise

vererõhu langus,
kontekstis,
sünkoop,
vaskulaarne stenoos,
nahaõhetus
hüpoperfusioon,
Raynaud’ fenomen,
vaskuliit
Respiratoorsed,
Mitte-
Sinusiit, düspnoe,
Bronhospasm, k.a
rindkere ja
produktiivne
ninakinnisus
astma süvenemine
mediastiinumi
ärritusköha,

häired
bronhiit
Allergiline alveoliit,

mittekardiogeenne
kopsuödeem
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Seedetrakti

Gastro-
Oksendamine,
Pankreatiit (väga
häired
intestinaalne
aftiline stomatiit,
harva on teatatud

põletik,
glossiit, diarröa,
fataalsetest juhtudest

seedehäired,
ülakõhuvalu,
seoses AKE
ebamugavus-
suukuivus
inhibiitoritega),
tunne kõhus,
pankrease
düspepsia,
ensüümide
gastriit, iiveldus,
aktiivsuse tõus,
kõhukinnisus
peensoole

angioödeem
Gingiviit

hüdroklorotiasiidi
Sialoadeniit
tõttu
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Maksa ja

Kolestaatiline või
Äge
sapiteede häired
tsütolüütiline
maksapuudulikkus,

hepatiit (fataalne
kolestaatiline
lõpe on olnud
ikterus,
väga erandlik),
hepatotsellulaarne
maksaensüümide
kahjustus
ja/või
konjugeeritud
bilirubiini tõus

Kalkuloosne
koletsüstiit
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Naha ja

Angioödeem;

Toksiline epidermise
nahaaluskoe
väga erandlikult
nekrolüüs, Stevensi-
kahjustused
võib
Johnsoni sündroom,

angioödeemist
multiformne

Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
tulenev
erüteem, pemfigus,
hingamisteede
psoriaasi
obstruktsioon
süvenemine,
lõppeda
eksfoliatiivne
fataalselt;
dermatiit,
psoriasiformne
fotosensitisatsiooni-
dermatiit,
reaktsioon,
hüperhidroos,
onühholüüs,
lööve, eriti
pemfigoidne või
makulo-
lihhenoidne
papulaarne,
eksanteem või
sügelus,
enanteem, urtikaaria
alopeetsia

Süsteemne
erütematoosne
luupus
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Lihas-skeleti ja

Müalgia

Artralgia,
sidekoe
lihasspasmid
kahjustused

Lihasnõrkus, lihas-
skeleti jäikus,
tetaania
hüdroklorotiasiidi
tõttu
Neerude ja

Neerukahjustus

Olemasoleva
kuseteede häired
k.a äge neeru-
proteinuuria

puudulikkus,
halvenemine
suurenenud

uriinihulk, vere
Interstitsiaalne
uureasisalduse
nefriit
tõus, vere
hüdroklorotiasiidi
kreatiniini-
tõttu
sisalduse tõus
Reproduktiivse

Mööduv

Libiido langus,
süsteemi ja
erektiilne
günekomastia
rinnanäärme
impotentsus
häired

Üldised häired ja Väsimus, asteenia Valu rindkeres,


manustamiskoha
püreksia
reaktsioonid


Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Sümptomid
AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane perifeerne vasodilatatsioon
(väljendunud hüpotensioon, šokk), bradükardia, elektrolüütide häired, neerupuudulikkus, südame
rütmihäired, teadvusehäire sh kooma, tserebraalse geneesiga tõmblused, parees ja paralüütiline iileus.
Eelsoodumusega patsientidel (nt eesnäärme suurenemine) võib hüdroklorotiasiidi üleannustamine esile
kutsuda ägeda kusepeetuse.

Ravi
Patsienti peab hoolikalt jälgima ning ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav. Soovituslike
meetmete hulka kuuluvad esmane detoksifikatsioon (maoloputus, adsorbentide manustamine) ja
hemodünaamika stabiilsuse taastamisele suunatud abinõud, k.a alfa-1-adrenergiliste agonistide või
angiotensiin II (angiotensiinamiid) manustamine. Ramiprilaat, ramipriili aktiivne metaboliit, eraldub
üldtsirkulatsioonist hemodialüüsi teel halvasti.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja diureetikumid,
ATC-kood: C09BA05.

Toimemehhanism

Ramipriil
Ramiprilaat, eelravim ramipriili aktiivne metaboliit, pärsib ensüüm dipeptidüülkaboksüpeptidaas I
(sünonüümid: angiotensiini konverteeriv ensüüm, kininaas II). See ensüüm katalüüsib plasmas ja
kudedes angiotensiin I muutumist aktiivseks vasokonstriktsiooni põhjustavaks aineks angiotensiin II
ning samuti aktiivse vasodilataatori bradükiniini lõhustamist. Vähenenud angiotensiin II teke ja
bradükiniini lõhustumise pärssimine põhjustavad vasodilatatsiooni.

Kuna angiotensiin II stimuleerib ka aldosterooni vabanemist, põhjustab ramiprilaat aldosterooni
sekretsiooni vähenemist. Ravivastus monoteraapiale AKE inhibiitoriga oli madalam mustanahalistel
(afroameerika) hüpertensiivsetel patsientidel (tavaliselt madala reniinitasemega hüpertensiivne
populatsioon) kui heleda nahavärviga patsientidel.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid on tiasiiddiureetikum. Tiasiiddiureetikumide antihüpertensiivne toime ei ole
lõplikult selge. Need pärsivad naatriumi ja kloriidi tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes.
Nende ioonide suurenenud eritumisega neerude kaudu kaasneb uriini hulga suurenemine (vee
osmootse sidumise tõttu). Kaaliumi ja magneesiumi eritumine tõuseb, kusihappe eritumine langeb.
Hüdroklorotiasiidi antihüpertensiivse toime võimalikud mehhanismid võivad olla: soolade tasakaalu
muutused, ekstratsellulaarse vedelikuhulga ja vereplasma mahu vähenemine, neerude vaskulaarse
vastupanu vähenemine ning vähenenud vastus norepinefriinile ja angiotensiin II.

Farmakodünaamilised toimed

Ramipriil
Ramipriili manustamine põhjustab perifeerse arteriaalse resistentsuse vähenemist. Üldiselt neerude
plasmaperfusioon ja glomerulaarfiltratsiooni kiirus oluliselt ei muutu. Ramipriili manustamisel
kõrgvererõhutõvega patsientidele alaneb vererõhk nii pikali- kui püstiasendis ilma südame
löögisageduse kompensatoorse suurenemiseta.
Enamikul patsientidest saabub ühekordse annuse antihüpertensiivne toime 1...2 tundi pärast
suukaudset manustamist. Ühekordse annuse maksimaalne efekt saavutatakse tavaliselt 3...6 tundi
pärast suukaudset manustamist. Ühekordse annuse antihüpertensiivne toime kestab tavaliselt 24 tundi.
Maksimaalne antihüpertensiivne toime kestva ravi korral ramipriiliga ilmneb üldjuhul 3...4 nädala
pärast. On näidatud, et antihüpertensiivne toime püsib pikaajalise ravi korral, mis kestab 2 aastat.
Ramipriili manustamise järsk katkestamine ei põhjusta tagasilöögina kiiret ja ülemäärast vererõhu
tõusu.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiidi toimel tekib diurees 2 tunni jooksul ja maksimaalne efekt saabub ligikaudu 4
tunniga; toime kestab ligikaudu 6...12 tundi.
Antihüpertensiivne toime algab 3...4 päeva pärast ja kestab kuni üks nädal pärast ravi lõpetamist.
Vererõhku langetava toimega kaasneb filtreeritava fraktsiooni, renaalse vaskulaarse vastupanu ja
plasma reniiniaktiivsuse kerge langus.

Ramipriil-hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine
Kliinilistes uuringutes saavutati suurem vererõhu langus, kui kummagi toimeaine manustamisel
üksikravimina. Eeldatavasti reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokaadi kaudu kaldub ramipriili
ja hüdroklorotiasiidi koosmanustamine vähendama nende diureetikumidega seotud kaaliumikadu.
AKE inhibiitori kombinatsioon tiasiiddiureetikumiga annab sünergistliku efekti ja vähendab samuti
ainult diureetikumi poolt põhjustatud hüpokaleemia ohtu.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kerge kuni keskmise raskusega hüpertooniatõbi
Cardace Forte efektiivsust näitasid kaks uuringut, millesse kaasati kerge kuni keskmise raskusega
hüpertooniatõvega (essentsiaalne hüpertensioon) patsiente. Esimene uuring (534 patsiendiga) oli
annusvahemiku uuring, milles võrreldi ramipriili (2,5 mg kuni 10 mg) ja hüdroklorotiasiidi (12,5 mg
või 25 mg), manustatuna eraldi või kombinatsioonis. Ravi kestis kuus nädalat, millele eelnes 2...4-
nädalane kaasamisfaas (run-in) platseeboga. Efektiivsust hinnati vererõhu languse alusel pikali- ja
püstiasendis alates platseeboga kaasamisfaasi lõpust kuni uuringu lõpuni (viimane vererõhu mõõtmine
igal patsiendil). Ramipriili efektiivseks antihüpertensiivseks annuseks osutus kümme (10) mg.
Kombinatsioonravi ramipriili ja hüdroklorotiasiidiga langetas vererõhku märksa enam kui
monoteraapia ramipriiliga või hüdroklorotiasiidiga (p<0,05 enamike võrdluste puhul); 10 mg
ramipriili oli kombinatsioonis 12,5 mg või 25 mg hüdroklorotiasiidiga efektiivsem kui üksikravimina
manustamisel. Suurimad keskmised süstoolse ja diastoolse vererõhu langused saavutati 5 mg või
10 mg ramipriili manustamisel kombinatsioonis 12,5 mg või 25 mg hüdroklorotiasiidiga.
Teine uuring (192 patsienti) oli topeltpime, randomiseeritud, paralleelgruppidega uuring, milles 4-
nädalasele kaasamisfaasile platseeboga järgnes 12 nädalat aktiivravi. Aktiivravi esimese 6 nädala
vältel manustati patsientidele monoteraapiana kas 10 mg ramipriili või 50 mg hüdroklorotiasiidi.
Efektiivsust hinnati süstoolse ja diastoolse vererõhu alusel pikali- ja püstiasendis. Ravivastus oli
määratletud diastoolse vererõhu väärtusena ≤90 mmHg pikali- ja püstiasendis esimese,
monoteraapiafaasi lõpus. Aktiivravi teises faasis manustati esimese 6-kuulise monoteraapia faasi
lõpuks ravivastuseta jäänud patsientidele 10 mg ramipriili ja 50 mg hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni.
Esimese 6-nädalase monoteraapiafaasi lõpuks oli süstoolse vererõhu keskmine langus pikaliasendis
50 mg hüdroklorotiasiidi rühmas 15,5 mmHg ja 10 mg ramipriili rühmas 11,1 mmHg ning
püstiasendis vastavalt 14,5 mmHg ja 8,4 mmHg. Diastoolse vererõhu keskmine langus pikaliasendis
oli 50 mg hüdroklorotiasiidi rühmas 10,7 mmHg ja 10 mg ramipriili rühmas 9,0 mmHg ning
püstiasendis vastavalt 11,3 mmHg ja 7,9 mmHg. Ravivastuse määr oli 6 nädala pärast 50 mg
hüdroklorotiasiidi rühmas 52,1% ja 10 mg ramipriili rühmas 37,7% (Fisher’i täppistest, p=0,061). 6-
nädalase monoteraapiafaasi lõpuks 10 mg ramipriiliga ravivastuseta jäänud 49-st patsiendist saavutati
50 mg hüdroklorotiasiidi lisamisega nimetatud ramipriili annusele ravivastus 21 patsiendil (42,9%).
Samamoodi saadi ravivastus 10 mg ramipriili lisamisega 50 mg hüdroklorotiasiidile13 patsiendil
(37,1%) neist 35-st patsiendist, kellel ei saavutatud ravivastust hüdroklorotiasiidi nimetatud annusega
6-nädalase monoteraapiafaasi lõpuks.

HOPE uuring
Lisaks antihüpertensiivsele toimele avaldab 10 mg ramipriili soodsat kardiovaskulaarset ja renaalset
protektiivset toimet, mis on sõltumatud vererõhu langusest.

Platseebokontrolliga preventsiooniuuringus (HOPE) lisati ramipriil standardravile enam kui
9200 patsiendil. Uuringusse kaasati patsiente, kellel oli kõrgenenud risk südame-veresoonkonna
haiguse tekkeks seoses eelneva aterotrombootilise südame-veresoonkonna haigusega (varasem
pärgarterite haigus, insult või perifeersete arterite haigus) või suhkurtõve ja vähemalt ühe täiendava
riskifaktoriga (dokumenteeritud mikroalbuminuuria, hüpertensioon, kõrgenenud üldkolesterool, madal
HDL-kolesterool või suitsetamine).
Uuring näitas, et ramipriil vähendab satistiliselt olulisel määral müokardi infarkte, suremust südame-
veresoonkonnaga seotud põhjustel ja insulte, eraldivõetuna ja kombineeritult (esmane kombineeritud
tulemusnäitaja).

HOPE-uuringu peamised tulemused


Ramipriil
Platseebo
Suhteline risk
p-väärtus

(95%

%
%
usaldusvahemik)
Kõik patsiendid
n=4645
n=4652


Esmane kombineeritud
14,0
17,8
0,78 (0,70...0,86)
<0,001
tulemusnäitaja
Müokardi infarkt
9,9
12,3
0,80 (0,70...0,90)
<0,001
Surm südame-veresoonkonnaga
6,1
8,1
0,74 (0,64...0,87)
<0,001
seotud põhjusel
Insult
3,4
4,9
0,68 (0,56...0,84)
<0,001
Teisesed tulemusnäitajad
Surm mistahes põhjusel
10,4
12,2
0,84 (0,75...0,95)
0,005
Revaskularisatsiooni vajadus
16,0
18,3
0,85 (0,77...0,94)
0,002
Hospitaliseerimine ebastabiilse
12,1
12,3
0,98 (0,87...1,10)
mitteoluline
stenokardia tõttu
Hospitaliseerimine
3,2
3,5
0,88 (0,70...1,10)
0,25
südamepuudulikkuse tõttu
Suhkurtõve tüsistused
6,4
7,6
0,84 (0,72...0,98)
0,03

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi (RAAS) kahekordne blokaad
Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori
antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.
tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi
diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja
suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski
suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja
angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt
diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints)
oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või
angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline
neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate
riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas
arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest
kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas
sagedamini kui platseeborühmas.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Farmakokineetika ja metabolism

Ramipriil

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub ramipriil seedetraktist kiiresti; maksimaalne kontsentratsioon
vereplasmas saavutatakse 1 tunni jooksul. Uriiniga erituva koguse mõõtmise alusel imendub vähemalt
56% ja seedetraktis olev toit seda oluliselt ei mõjuta. Pärast 2,5 mg ja 5 mg ramipriili suukaudset
manustamist on aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi biosaadavus 45%.
Ramipriili ainsa aktiivse metaboliidi, ramiprilaadi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas
saavutatakse 2...4 tundi pärast ramipriili võtmist. Ramipriili tavaliste annuste manustamisel üks kord
ööpäevas saavutatakse ramiprilaadi püsitasakaalu kontsentratsioon vereplasmas ligikaudu neljandal
ravipäeval.

Jaotumine
Ramipriili seonduvus vereplasma valkudega on ligikaudu 73% ja ramiprilaadil ligikaudu 56%.

Metabolism
Ramipriil metaboliseerub peaaegu täielikult ramiprilaadiks, diketopiperasiinestriks,
diketopiperasiinhappeks ning ramipriili ja ramiprilaadi glükuroniidideks.

Eritumine
Metaboliitide eritumine on peamiselt renaalne. Ramiprilaadi plasmakontsentratsioonid vähenevad
polüfaasiliselt. Aeglase dissotsiatsiooni tõttu tugevast küllastunud sidemest AKE-ga on ramiprilaadi
väga madala plasmakontsentratsiooniga terminaalse eliminatsiooni faas pikenenud. Pärast ramipriili
korduvat manustamist üks kord ööpäevas on ramiprilaadi kontsentratsioonide efektiivne
poolväärtusaeg 5...10 mg annuste korral 13...17 tundi ja 1,25...2,5 mg annuste korral pikem. Erinevus
tuleneb ensüümi küllastusvõimest ramiprilaadi sidumisel. Pärast ramipriili ühekordse annuse
manustamist jäid ramipriili ja selle metaboliidi kontsentratsioon rinnapiimas allapoole mõõdetavat
taset. Korduva manustamise efekt ei ole teada.

Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Ramiprilaadi renaalne eritumine on kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel vähenenud ja
ramiprilaadi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on
ramiprilaadi kontsentratsiooni tõus vereplasmas, mis langeb aeglasemalt kui normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel oli hepaatiliste esteraaside vähenenud aktiivsuse tõttu
ramipriili metabolism ramiprilaadiks aeglustunud ja ramipriili tase vereplasmas kõrgem. Ramiprilaadi
maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas nendel patsientidel ei erine siiski normaalse
maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuist.

Hüdroklorotiasiid

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub seedetraktist ligikaudu 70% hüdroklorotiasiidist.
Hüdroklorotiasiidi maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saavutatakse vahemikus 1,5....5 tundi.

Jaotumine
40% hüdroklorotiasiidist seondub vereplasma valkudega.

Metabolism
Tähtsusetu osa hüdroklorotiasiidist metaboliseerub maksas.

Eritumine
Hüdroklorotiasiid eritub peaaegu täielikult (> 95%) muutumatul kujul neerude kaudu; 50%...70%
ühekordsest suukaudsest annusest eritub 24 tunniga. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 5...6 tundi.

Neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on hüdroklorotiasiidi renaalne eritumine vähenenud ja
hüdroklorotiasiidi renaalne kliirens on proportsionaalne kreatiniini kliirensiga. Selle tulemuseks on
hüdroklorotiasiidi kontsentratsiooni tõus vereplasmas, mis langeb aeglasemalt kui normaalse
neerufunktsiooniga patsientidel.

Maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.2)
Maksatsirroosiga patsientidel ei ole hüdroklorotiasiidi farmakokineetika oluliselt muutunud.
Hüdroklorotiasiidi farmakokineetikat ei ole uuritud südamepuudulikkusega patsientidel.

Ramipriil ja hüdroklorotiasiid

Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei mõjuta nende biosaadavust.
Kombinatsioonravim tuleb lugeda identseks üksiktoimeaineid sisaldavate ravimitega.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Ramipriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsioonil ei ole akuutset toksilisust rottidele ja hiirtele kuni
annuseni 10000 mg/kg. Rottidel ja ahvidel teostatud korduvmanustamise toksilisuse uuringutes
ilmnesid ainult elektrolüütide tasakaalu häired.
Kombinatsiooni mutageensus- ja kartsinogeensusuuringuid ei ole tehtud, sest ükskikomponentide
uuringutes riski ei täheldatud.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes rottide ja küülikutega ilmnes, et kombinatsioon on veidi
toksilisem kui kumbki üksikkomponent eraldi, kuid üheski uuringus ei täheldatud kombinatsiooni
teratogeenset toimet.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

10 mg/12,5 mg tabletid
Hüpromelloos
Eelželatiniseeritud maisitärklis
Mikrokristalne tselluloos
Punane raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)
Naatriumstearüülfumaraat

10 mg/25 mg tabletid
Hüpromelloos
Eelželatiniseeritud maisitärklis
Mikrokristalne tselluloos
Punane raudoksiid (E172)
Naatriumstearüülfumaraat

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Valge läbipaistmatu PVC/Al blisterpakend, milles 7, 10 või 14 tabletti.
Pakendi suurused:
10 mg/12,5 mg tabletid: 10, 14, 28, 30, 56, 60 ja 100 tabletti.
10 mg/25 mg tabletid: 10, 14, 28, 30, 56, 60 ja 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

sanofi-aventis Estonia OÜ
Pärnu mnt. 139 E/2
11317 Tallinn
Eesti

8. Müügiloa number

10 mg/12,5 mg: 799112
10 mg/25 mg: 799012

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.10.2012

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015