AMISAN 200 MG

Skisofreenia ja teised psühhootilised häired, mis kulgevad:
-
positiivsete sümptomitega: meelepetted, hallutsinatsioonid, mõtlemisehäired, vaenulikkus,
usaldamatus
-
peamiselt negatiivsete sümptomitega (defitsiidi sündroom): emotsionaalne tuimenemine ja
sotsiaalne isoleerumine.

Positiivsed sümptomid:
Ägedate psühhootiliste episoodide raviks soovitatakse manustada suukaudselt 400...800 mg ööpäevas.
Üksikjuhtudel võib ööpäevast annust suurendada kuni 1200 mg-ni. Üle 1200 mg ööpäevaste annuste
ohutust ei ole piisavalt hinnatud ning ei soovitata seetõttu kasutada.
Ravi alustamisel amisulpriidiga ei ole vaja spetsiifilist annuse tiitrimist läbi viia. Annused
kohandatakse individuaalselt.
Negatiivsete ja positiivsete sümptomite koosesinemisel tuleb annust kohandada nii, et saavutatakse
optimaalne kontroll positiivsete sümptomite üle.
Säilitusraviks määratakse individuaalselt minimaalne toimiv annus.

Negatiivsed sümptomid:
Valdavalt negatiivsete sümptomitega patsientidel soovitatakse kasutada suukaudseid annuseid
50…300 mg ööpäevas. Annused kohandatakse individuaalselt. Tuleb kasutada väikseimat efektiivset
annust.

Kuni 400 mg-seid amisulpriidi annuseid võib manustada 1 kord ööpäevas. Suuremad annused kui 400
mg tuleb manustada mitmeks manustamiskorraks jagatuna.

Eakad
Amisulpriidi ohutust on hinnatud piiratud arvul eakatel patsientidel. Amisulpriidi kasutamisel peab
olema eriti ettevaatlik hüpotensiooni ja sedatsiooni võimaliku tekkeohu tõttu. Neerupuudulikkuse
korral võib olla vajalik ka annuse vähendamine.

Lapsed
Amisulpriidi ohutus ja efektiivsus puberteedieast kuni 18. eluaastani ei ole tõestatud. Amisulpriidi
kasutamise kohta skisofreeniaga noorukitel on piiratud andmed. Seetõttu ei ole amisulpriidi
kasutamine puberteedieast kuni 18. eluaastani soovitatav; lastel kuni puberteedieani on amisulpriidi
kasutamine vastunäidustatud, sest ohutus ei ole veel tõestatud (vt lõik 4.3).

Neerupuudulikkus
Amisulpriid elimineerub neerude kaudu. Neerupuudulikkuse korral tuleb annust vähendada poole
võrra patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 30...60 ml/min, ja kolmandiku võrra
nendel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 10...30 ml/min. Kuna raske neerukahjustusega
patsientidega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) ravikogemus puudub, on soovitatav nende patsientide
puhul eriline ettevaatus (vt lõik 4.3)

Maksapuudulikkus
Kuna amisulpriid metaboliseerub ainult vähesel määral, ei ole annuse vähendamine vajalik.

Amisan tablette/õhukese polümeerikattega tablette võib võtta sõltumata söögiaegadest. Tabletid tuleb
neelata alla katki närimata, koos piisava koguse vedelikuga.
Ravi kestvus: Saadaval on ühe-aastast perioodi katvad kontrollitud kliiniliste uuringute andmed.
Ravikuuri pikkuse määrab arst.

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Samaaegse prolaktiinsõltuva kasvaja olemasolu (nt hüpofüüsi prolaktinoom või
rinnanäärmevähk).
- Feokromotsütoom.
- Kuni puberteediealised lapsed.

Imetamine.
-

Samaaegne levodopa preparaatide kasutamine (vt lõik 4.5).
-

Sarnaselt teistele neuroleptikumidele, võib tekkida maliigne neuroleptiline sündroom, potentsiaalselt
surmaga lõppev tüsistus, mida iseloomustavad hüpertermia, lihasrigiidsus, motoorne rahutus ja
suurenenud kreatiinfosfokinaasi hulk. Hüpertermia esinemisel, eriti suurte päevaannuste kasutamisel,
tuleb kõikide antipsühhootiliste ravimite k.a amisulpriid, kasutamine lõpetada.

Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb amisulpriidi, nagu teisigi antidopamiinergilisi preparaate,
määrata ettevaatusega, kuna see võib põhjustada haiguse süvenemist. Amisulpriidi võib kasutada
ainult siis, kui antipsühhootiline ravi on hädavajalik.

QT-intervalli pikenemine
Ettevaatus on vajalik, kui amisulpriidi määratakse teadaoleva kardiovaskulaarse haiguse või
perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemisega patsiendile, ning tuleb vältida neuroleptikumidega
koosmanustamist.

Insult
Dementsusega eakate populatsioonis mõnede atüüpiliste antipsühhootikumidega läbi viidud
randomiseeritud, platseebokontrolliga kliinilises uuringus täheldati ligikaudu 3-kordset
tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Selle suurenenud riski toimemehhanism ei ole
teada. Suurenenud riski ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide
populatsioonide puhul. Amisan’i tuleb insuldi riskifaktoritega patsientidel kasutada ettevaatusega.

Dementsusega eakad patsiendid
Antipsühhootikumidega ravitavate dementsusega eakate isikute surmarisk on suurenenud.
Platseeboga kontrollitud 17 kliinilise uuringu (keskmise kestvusega 10 nädalat) - kus patsiendid
võtsid enamasti atüüpilisi antipsühhootikume - analüüs näitas, et ravimiga seotud surmarisk oli 1,6
kuni 1,7 korda kõrgem platseeboga ravitud patsientide surmariskist. Kogu tüüpilise 10-nädalase
kontrollitud uuringu kestel oli ravimiga seotud surmade esinemuse määr 4,5%, võrreldes 2,6%-ga
platseebogrupis. Kuid surmade põhjus atüüpiliste antipsühhootikumidega ravitute grupis oli erinev,
enamus surmasid oli tõenäoliselt põhjustatud kas kardiovaskulaarsetest sündmustest (nt
südamepuudulikus, äkksurm) või infektsioonidest (nt kopsupõletik). Jälgimisuuringud kinnitavad, et
sarnaselt atüüpilistele antipsühhootikumidele võib ravi ka tavapäraste antipsühhootikumidega
suremust suurendada. Kui suurel määral neid vaatlusuuringute põhjal tehtud järeldusi suurenenud
suremuse kohta võib omistada antipsühhootikumide, vastandina mõnedele patsientide omadus(tele),
ei ole selge.

Venoosne trombemboolia
Antipsühhootikumidega seoses on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest.
Antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel on sageli tegemist VTE omandatud ohuteguritega,
mistõttu peab enne ravi Amisan’iga ja ravi ajal kindlaks tegema kõik VTE ohutegurid ja rakendama
ennetavaid meetmeid.

Mõnedel atüüpiliste antipsühhootikumidega, sh amisulpriid, ravitud patsientidel on täheldatud
hüperglükeemiat. Seetõttu peab diagnoositud suhkurtõvega patsientidel, samuti suhkurtõve
riskifaktoritega patsientidel ravi ajal amisulpriidiga regulaarselt jälgima vere glükoosisisaldust.

Amisulpriid võib alandada krambiläve. Seetõttu tuleb epilepsia anamneesiga patsiente ravi ajal
hoolikalt jälgida.

Amisulpriid elimineerub neerude kaudu. Neerupuudulikkuse korral tuleb vähendada annust või tuleb
kaaluda vahelduvat ravi (vt lõik 4.2).

Eakatele patsientidele tuleb amisulpriidi, nagu teisigi antipsühhootilisi preparaate määrata erilise
ettevaatusega hüpotensiooni ja sedatsiooni tekke ohu tõttu. Neerupuudulikkuse korral võib olla
vajalik ka annuse vähendamine.

Suurtes terapeutilistes annustes antipsühhootilise ravi järsul ärajätmisel on täheldatud
ärajätusümptomeid, sh iiveldust, oksendamist ja unetust. Võivad taastuda ka psühhoosi nähud ja
amisulpriidi puhul on teatatud tahtmatute liigutushäirete (nt akatiisia, düstoonia ja düskineesia)
esinemisest. Seetõttu on soovitatav amisulpriidi järk-järguline ärajätmine.

Antipsühhootikumide, sh amisulpriidi kasutamisel on teatatud leukopeeniast, neutropeeniast ja
agranulotsütoosist. Seletamatud infektsioonid või palavik võivad viidata vere düskraasiale (vt lõik
4.8), mis vajab otsekohest hematoloogilist uuringut.

Amisan sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit kasutada.

Vastunäidustatud kombinatsioonid
Levodopa: retsiprookne antagonism levodopa ja neuroleptikumide toime vahel. Amisulpriid võib
avaldada vastumõju dopamiini agonistide (nt bromokriptiin, ropirinool) toimele.

Mittesoovitavad kombinatsioonid
Amisulpriid võib potentseerida alkoholi tsentraalset toimet.

Kombinatsioonid, millega tuleb arvestada
Kesknärvisüsteemi pärssijad, sh narkootikumid, analgeetikumid, sedatiivsed H -antihistamiinikumid,
1
barbituraadid, bensodiasepiinid jt anksiolüütikumid, klonidiin ja selle derivaadid.
Antihüpertensiivsed jt hüpotensiivset toimet avaldavad ravimid.

Ettevaatus on vajalik, kui amisulpriidi määratakse koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-
intervalli, nt klass IA antiarütmikumid (nt kinidiin, disopüramiid) ja klass III antiarütmikumid (nt
amiodaroon, sotalool), mõned antihistamiinikumid, mõned teised antipsühhootikumid ja mõned
malaariavastased ained (nt meflokviiin) (vt lõik 4.4).

Rasedus
Loomkatsed ei ole näidanud amisulpriidi kahjulikku toimet reproduktiivsusele. On täheldatud ravimi
farmakoloogilistest omadustest sõltuvat (prolaktiin vahendatav toime) fertiilsuse langust.
Amisulpriidil ei ole teratogeenset toimet täheldatud.
Saadaval on väga piiratud kliinilised andmed raseduse ajal ravimit kasutanud patsientidest. Seetõttu ei
ole amisulpriidi ohutus rasedatele veel tõestatud. Ravimi kasutamine raseduse ajal ei ole soovitatav,
v.a juhul, kui oodatav kasu ületab kaasuva riski.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikumidele (sh Amisan) eksponeeritud vastsündinutel
on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed reaktsioonid ja/või ärajätunähud, mis võivad
sünnijärgselt oma raskuselt ja kestvuselt erineda (vt lõik 4.8). On saadud teateid agiteeritusest,
hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest.
Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Imetamine
Ei ole teada, kas amisulpriid eritub rinnapiima, seetõttu on rinnaga toitmine vastunäidustatud.

Isegi soovitatud annustes kasutamisel võib amisulpriid põhjustada uimasust niivõrd, et võib häiruda
võime juhtida autot või käsitseda masinaid (vt lõik 4.8).

Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduste kaupa, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage
(>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10 000 kuni <1/1000);
väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Kliiniliste uuringute andmed
Kontrollitud kliinilistes uuringutes on esinenud järgmisi kõrvaltoimeid. Tuleb rõhutada, et mõningatel
juhtudel on kõrvatoimeid raske eristada põhihaiguse sümptomitest.

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid.

Endokriinsüsteemi häired
Sage: plasma prolaktiinitaseme tõus, mis on pöörduv pärast ravi lõpetamist. Selle tulemuseks võib
olla galaktorröa, amenorröa, günekomastia, valu rindades ja erektsioonihäired.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt: hüperglükeemia (vt lõik 4.4).

Psühhiaatrilised häired
Sage: unetus, ärevus, agiteeritus, frigiidsus.

Närvisüsteemi häired
Väga sage: ekstrapüramidaalnähud, nt treemor, rigiidsus, hüpokineesia, hüpersalivatsioon, akatiisia,
düskineesia. Need sümptomid on optimaalse raviannuse juures enamasti kerged ja osaliselt mööduvad
amisulpriidravi katkestamata parkinsonismivastase ravimi kasutamisel. Ekstrapüramidaalnähtude
esinemissagedus, mis on annusest sõltuv, püsib väga madal peamiselt negatiivsete sümptomitega
patsientide ravis, kui kasutatakse annuseid 50...300 mg ööpäevas.
Sage: võib tekkida äge düstoonia (spastiline kõõrkaelsus, okulogüüriline kriis, trism). See möödub
amisulpriidravi katkestamata parkinsonismivastase ravimi kasutamisel. Unisus.
Aeg-ajalt: on teatatud hilisdüskineesiast, mida iseloomustavad rütmilised, tahtmatud peamiselt keele
ja/või näo liigutused, tavaliselt pärast ravimi pikaajalist manustamist. Parkinsonismivastased ravimid
on ebaefektiivsed või võivad põhjustada sümptomite süvenemist. Krambid.

Südame häired
Sage: hüpotensioon.
Aeg-ajalt: bradükardia.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine, suukuivus.

Uuringud
Sage: kehakaalu tõus.
Aeg-ajalt: maksaensüümide, peamiselt transaminaaside, aktiivsuse tõus.

Turuletulekujärgsed andmed
Lisaks on järgnevatest kõrvaltoimetest teatatud ainult spontaansete teatistega:

Vere ja lümfisüsteemi häired
Teadmata: leukopeenia, neutropeenia ja agranolotsütoos (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi häired
Teadmata: maliigne neuroleptiline sündroom (vt lõik 4.4), mis on potentsiaalselt surmaga lõppev
tüsistus.

Südame häired
Teadmata: QT intervalli pikenemine ja ventrikulaarsed rütmihäired (nt torsade de pointes),
ventrikulaarne tahhükardia, mis võib viia ventrikulaarse fibrillatsiooni või südame seiskumiseni, ning
äkksurm (vt lõik 4.4).

Vaskulaarsed häired
Teadmata: venoosne trombemboolia (VTE), sh kopsuarteri emboolia, mõnikord fataalne, ja süvaveeni
tromboos.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Teadmata: angioödeem, urtikaaria.

Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid
Teadmata: ravimi ärajätusündroom vastsündinul (vt lõik 4.6).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www ravimiamet.ee kaudu.

Kogemused amisulpriidi üleannustamisega on piiratud. On täheldatud ravimi teadaolevate
farmakoloogiliste toimete võimendumist. Siia kuuluvad uimasus, sedatsioon, hüpotensioon,
ekstrapüramidaalsed sümptomid ja kooma. Surmaga lõppenud juhtumeid on teatatud peamiselt
kombinatsioonis teiste antipsühhootikumidega.

Ägeda üleannustamise korral tuleks arvestada mitmete ravimite korraga kasutamise järgselt tekkinud
mürgistuse võimalusega.
Kuna amisulpriid on halvasti dialüüsitav, ei ole hemodialüüs ravimi eemaldamiseks efektiivne.
Spetsiifiline antidoot amisulpriidile puudub. Tuleb rakendada sobivaid toetavaid meetmeid:
elutähtsate funktsioonide hoolikas jälgimine ja pidev südamefunktsiooni jälgimine (QT-intervalli
pikenemise risk) kuni patsiendi paranemiseni.
Raskete ekstrapüramidaalnähtude korral tuleb manustada antikolinergilisi preparaate.

Farmakoterapeutiline rühm: Antipsühhootilised ained, bensamiidid
ATC-kood: N05AL05.

Amisulpriid seondub selektiivselt kõrge afiinsusega inimese dopaminergiliste D /D retseptorite
2
3
alatüüpidega, kuid afiinsus D , D ja D retseptori alatüüpide suhtes puudub.
1
4
5
Erinevalt klassikalistest ja atüüpilistest neuroleptikumidest, ei ole amisulpriid afiinne serotoniini, alfa-
adrenergiliste, histamiin H ja kolinergiliste retseptorite suhtes. Samuti ei seondu amisulpriid sigma
1
seondumiskohtadega. Loomkatsetes blokeerib amisulpriid suurtes annustes limbilistes struktuurides,
eeskätt striatumis (juttkeha) paiknevad dopamiini retseptorid.
Väikestes annustes blokeerib ta peamiselt presünaptilised D /D retseptorid, tekitades sellega
2
3
dopamiini vabanemise, mis vastutab ravimi desinhibeeriva toime eest.
Selline farmakoloogiline profiil selgitab amisulpriidi kliinilist toimet nii skisofreenia negatiivsetesse
kui postiivsetesse sümptomitesse.

Inimesel imendub amisulpriid pärast suukaudset manustamist 2-faasiliselt: esimene
plasmakontsentratsiooni maksimum saabub ligikaudu 1 tund pärast manustamist, teine 3…4 tunni
möödudes. Vastavad plasmakontsentratsioonid pärast 50 mg annuse manustamist on 39±3
nanogrammi/ml ja 54±4 nanogrammi/ml.
Jaotusruumala on 5,8 l/kg, seonduvus plasmavalkudega madal (16%) ning selles osas koostoimeid ei
ole oodata.
Ravimi absoluutne biosaadavus on 48%.
Amisulpriid metaboliseerub vähesel määral; identifitseeritud on 2 inaktiivset metaboliiti, mille
osakaaluks hinnatakse ligikaudu 4% manustatud annusest. Amisulpriid ei kumuleeru ning tema
farmakokineetika jääb ka pärast korduvate annuste manustamist muutumatuks. Amisulpriidi
eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast suukaudset annustamist on ligikaudu 12 tundi.
Amisulpriid eritub muutumatul kujul uriiniga. 50% intravenoossest annusest eritub uriniga, millest
90% eritub esimese 24 tunniga. Renaalne kliirens on ligikaudu 20 l/h või 330 ml/min.
Süsivesikuterikas toit (sisaldab 68% vedelikke) vähendab oluliselt amisulpriidi AUC-d, T
ja C
,
max
max
kuid rasvarikka toidu puhul ei ole selliseid muutusi täheldatud. Kuid nende leidude tähtsus
igapäevases kliinilises praktikas ei ole teada.

Maksapuudulikkus
Kuna amisulpriid metaboliseerub ainult vähesel määral, ei ole annuse vähendamine
maksapuudulikkusega patsientidel vajalik.

Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkusega patsientidel on eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud, kuid süsteemne
kliirens langenud faktori 2,5…3 võrra. Kerge neerupuudulikkuse korral on amisulpriidi AUC kaks
korda ja mõõduka neerupuudulikkuse korral peaaegu kümme korda tõusnud (vt lõik 4.2).
Sellegipoolest on kogemused piiratud ja 50 mg ületavate annuste kohta andmeid ei ole.
Amisulpriid on halvasti dialüüsitav.

Eakad patsiendid
Piiratud farmakokineetilised andmed eakate kohta (>65-aastased) näitavad, et ühekordse suukaudse
50 mg annuse manustamise järgselt esineb 10…30% C
, T ja AUC tõus. Korduva annustamise
max
1/2
kohta andmed puuduvad.

Läbiviidud ohutusuuringute ülevaade näitab, et amisulpriidil ei ole üldist, organspetsiifilist,
teratogeenset, mutageenset või kartsinogeenset toimet tekitavat riski. Rottidel ja koertel alla
maksimaalse talutava annuse kasutamisel täheldatud muutused olid kas farmakoloogilised toimed või
puudusid nendel tingimustel suuremad toksikoloogilised näitajad. Võrreldes maksimaalse soovitatava
annusega inimesel on maksimaalsed talutavad annused AUC suhtes rottidel vastavalt 2 korda (200
mg/kg/päevas) ja koertel 7 korda (120 mg/kg/päevas) suuremad. Inimesele olulist kartsinogeense
toime riski rottidel 1,5…4,5 kordsel inimese eeldatava AUC juures ei täheldatud.
Hiirtel on läbiviidud kartsinogeensuse uuringud (120 mg/kg/päevas) ja rottidel, küülikutel ning hiirtel
reproduktsiooni uuringud (vastavad annused 160, 300 ja 500 mg/kg/päevas). Amisulpriidi
ekspositsiooni katseloomadele nendes viimastes uuringutes ei hinnatud.

Maisitärklis
Laktoosmonohüdraat
Metüültselluloos 400
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat

Amisan 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Metüültselluloos 400
Naatriumtärklisglükolaat tüüp A
Magneesiumstearaat
Mikrokristalliline tselluloos

Tableti kate:
Aluseline butüülmetakrülaadi kopolümeer (Eudragit E100)
Titaandioksiid (E171)
Talk
Magneesiumstearaat
Makrogool 6000

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

PVC/Alumiinium blister,karp.

Pakendi suurused:
50 mg: 12 ja 60 tabletti; haiglapakend 600 (10 x 60) tabletti (12 tabletti blistris)
200 mg: 20, 30, 50, 60, 100, 150 tabletti; haiglapakend 600 (10 x 60) tabletti (10 tabletti blistris)
400 mg: 20, 30, 50, 60, 100, 150 õhukese polümeerikattega tabletti; haiglapakend 600 (10 x 60)
tabletti (10 tabletti blistris)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.