Kuidas peaksin toimima? 03.03.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Saan kohe 18, hetkel olen 17 aastane ja mul on 4 kuune tütar. Arvan ise, et vanus ei puutu asjasse ja räägin mis mure on. Nimelt valdavad ming paanikahood. Kõik on rahulik ja järsku satun ma paanikasse, kujutan endale asju ette, et lapsel on see või see haigus, kuigi laps on täiesti terve. Muretsen juba ette, näiteks üks päev olid lapsel õuest tulles käed jahedad ja hakkasin kohe paanitsema, et no nüüd lööb paari päeva pärast välja haigus. Satun nii paanikasse erinevate asjade pärast ja tekib tunne, et tahaks põgeneda, tahaks ära, täiesti inimestest eemale. Vahel on selline tunne nagu istuks kuskil kapslis, kust väljapääsu ei ole. Nutan iga päev. Käed värisevad, nüüd viimasel ajal on hakanud isegi sellise paanikahoo ajal süda pahaks minema. Vahepeal öösel ärkan, et lapsele süüa teha, satun jälle niisama mitte millestki paanikasse ja hakkan peaaegu oksele. Mitu korda olen mõelnud, et parem oleks, kui ma hommikuti ei ärkakski enam kunagi üles. Kardan hommikuid, kardan ärgata, kardan, mida toob uus päev. Mehel on minu pärast hirm. Olen isegi mõelnud, et ei taha enam elada. Ma tunnen, et vajan abi. Tahaksin, et mu pea oleks täiesti tühi mõtetest, kardan oma mõtteid, tahaks, et oleks miski, mis kõik mõtted peast ära võtaks, ei taha mõelda ega tunda seda jubedat tunnet, mis mind koguaeg valdab. Küsin teie käest, et mis te arvate, mida peaksin ette võtma, kas pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole. Varem 15 aastasena olen käinud psühhiaatri juures, sain mingid rohud, diagnoosiks oli liigne ärevus vms. Võtsin neid rohtusid (nime ei mäelta) ühe paki ära ja ei aidanud. Rohkem neid välja ei ostnud. Kas mul on vaja saatekirja, et tulla psühhiaatri juurde. Elan Tallinnast 30km kaugusel. Millist psühhiaatrit soovitaksite? Või on mul üldse psühhiaatri abi vaja. Mehele ütlesin, et tahan olla hullumajas ja saada ravi, sest need paanikahood on lihtsalt niiiii koledad ja ma olen enda pärast mures. Ei saa ju oma lapsele ka normaalne ema olla, kui ma teda kardan. Sai pikk jutt ja võib-olla isegi veidi segane, aga loodan, et saite mu murest väikese ülevaate ja oskate soovitada, mida peaksin ette võtma.
Ette tänades,
H.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete noor ja väga tubli. Esimese Lapsega on kõik uus ja üli-ettekartusega seotud. See on kõigil nii. Järgmiste Lastega on juba rahulikum. Usaldage rohkem oma instinkti ja ärge niivõrd mõelge. Puhake julgelt, küll kuulete õigel ajal Lapse häält. Delegeerige osa toimetusi ja abikaasa või siis vanemate tegevussfääri. Praegu on ka rohkelt raamatuid noortele vanematele - sealt saate näpunäiteid. Mida lastearst soovitab lugemiseks? Millised on Lastearsti soovitused Teile? Psühhiaatri jutule minemiseks saatekirja vaja ei ole.
Minu isaperes oli seitse venda ja kaks õde - ei jõudnud ju vanemad nende pärast niiväga muretseda. Anton Hansen oli oma pere neljas laps. Kokku oli Tammsaarede peres 12 last. Saadi hakkama, oldi tublid paljudega. Olgem siis sama tublid veidi vähemagagi!
Seega: 1) korralik puhkus, 2) osa toimetusi delegeerida teistele, 3) lastearsti soovitused ja kirjanduis, 4) psühhiaatri jutule, et saaksite üleliigsetest pingetest vabaks.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.