Suhkruhaige ja jalahaavand 18.04.08 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere, lp. M.Veskimägi!

Küsin nõu oma ema suhtes. Ta on 65 aastane ning tal avastati suhkruhaigus. Tavaliselt on veresuhkur tal 6.3 kuni 9. Alguses sai ta tablettravi, kuid nüüd süstib end ise.
Ta tegi endale jalahooldust aspiriini ja joodiga (tegi neist lahuse ja asetas jalalabale). Kuna ta hoidis seda nahal liiga kaua, ka lahus võis olla kangem kui arvis, siis kõrvetas ta oma jalanaha ära. Ühte kohta tekkis auguke, millest kujuneski probleem.
Too auguke on väikese varba juures, teeb valu ja ümbrus on paistes. Sellest kohast immitseb välja vahel koevedelikku, vahel valkjat (ei oska arvata, kas mädast) vedelust.
Ema on tubli olnud ja arsti ning ka kirjurgi kuures käinud. Antibiootikumravi on saanud kolmel korral (Dotacef 2 X ja Dalacin 1 X). Ta võttis oma rohud alat lõpuni, ehkki need põhjustasid üsna ootuspäraselt häireid naiste osas: sinna tekkis seen, sest tasakaal oli ju rikutud.
Kirurg, kes ta augukest tohtedas, väitis, et kui augule suruda, siis liigesekapsel paistab. Ta eemaldas sellest kohast surnud kudesid. Too auguke ei ole suur, läbimõõt võib olla 5 mm, kuid ravi on olnud väheefektiivne.

Lõpuks otsustas ema, et tuleks ehk sellest kohast antibiogramm võtta, uurida, mis probleemi põhjustab ning ikka ravida. (Ta on olnud med.õde trauma- ja kirurgiaosakonnas). See analüüs on veel tegemata.

Vahel on ta augukesele valanud vesinikülihapendit, see aine toimib ootuspäraselt. Teinekord paneb sellele aaloe geeli. Kui ta tööle läheb, peab ta jala kinni siduma, muidu hoiab ka õhu käes.

Kirjeldasin olukorda selle mõttega, et võib-olla on Teil samuti mõni hea soovitus, mida edasi teha. Annan endale aru ka sellest, et jalga nägemata on see raskem, kuid kindlasti midagi ehk oskate oletada.

Suhkruhaigus võib olla päriliku taustaga. Ema (med.töötaja!) suitsetab ja liigub vähe (kuid ikka liigub), sest tal opereeriti Tartus hiljuti selga. Selgrool oli lülisambavahelise ketta väljasopistus ja võimalik, et tuleb veel üks op-n.
Ülekaalu on tal ka, ehkki Kaalujälgimise põhimõtteid rakendades on ta 15 kg kergem. Seljavalu tõttu tarvitab ta vahel Fluanxoli või Amitrüptilliini. Neid ordineeris talle neuroloog. Mõlemad ravimid võivad aeglustada veresoonkonna tööd.

Aitäh Teile vastuse eest.

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Kirjelduse alusel on tegemist diabeetilise haavandiga. Üsna ebameeldiv ja tõsine probleem suhkruhaigele. Selle tekke aluseks on kudede toitehäire mis on tingitud verevarustuse ja närvitalitluse häirest. Põhimõtted on järgmised:
1. põletiku vältimine haavandis
2. igapäevane sidumine normotoonilise salviga, normlgel, granugel, abi võib olla soolasidemest, nt mesalt
3. kestva surve vältimine haavandile, sobivad jalatsid, piirkond olgu võimalusel õhus
4. diabeedi, kõrgvererõhu hoolas ravi.
5. arteriaalse verevarustuse hindamine, veresoonte kirurgi konsultatsioon
Kui need asjad on enam-vähem kontrolli all siis ollakse tehtud peaegu kõik et soodustada haavandi kosumist. Kuigi alati võib olla veel mingi pisike detail, mille mõjutamine annab head efekti.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?