Tantstõbi Autor: Toomas Asser

Tantstõbi ehk korea on seisund, mille puhul on kahjustunud peaaju koorealused motoorsed keskused ning haigel esinevad kiired, tõmblevad, ebarütmilised või aeglased, rütmilised, usjalt väänlevad sundliigutused. Haaratud võivad olla üla- või alajäsemed, kehatüvi, kael või nägu, samuti võib tantstõbi olla generaliseerunud (üldine), sümmeetriline või asümmeetriline. Tantstõbe eristab teistest liigutushäiretest juhuslikkus. Tihtipeale teeb inimene nende liigutuste varjamiseks mingeid tahtlikke liigutusi. Avalduseks võivad olla ka grimassid ja röhatused või ohked. Kindlasti on tantstõve tekkes oluline osa aju ühe virgatsaine, dopamiini ainevahetuse häirel. 

Reumaatiline tantstõbi on haiguse kõige sagedasem vorm, mis järgneb streptokokkinfektsioonile ja on sisuliselt peaaju tuumade ehk basaalganglionide väikeste arterite põletik. Haigestuvad lapsed või noorukid. Haigusega võib kaasneda reumaatiline palavik või reumaatiline südamelihase kahjustus.

Tantstõbe võivad tekitada veel Huntingtoni tõbi, mõned ravimid, süsteemne erütematoosluupus, kilpnäärme ületalitlus, rasedus. Huntingtoni tõbi on dominantselt pärilik haigus, mis põhjustab keskeas algava dementsuse ning millele on iseloomulikud vahelduva raskusastmega sundliigutused. Tantstõbi võib kaasneda aju tserebraalparalüüsi sündroomiga (aju basaalganglionide kahjustusega).

Ravimitest põhjustatud tahtmatud liigutused tekivad kõige sagedamini Parkinsoni tõve raviks kasutatava levodopa suurte annuste korral umbes viie aastaga.

Rasedate tantstõbi võib tekkida raseduse esimese kolme kuu jooksul. Ohustatud on naised, kes lapsena on põdenud reumaatilist tantstõbe või reumaatilist palavikku.

Vt ka kilpnäärme liigtalitlus, reuma, süsteemne erütematoosluupus.