Infektsioon 14.01.26 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Lugupeetud küsija

Aitäh väga põhjaliku ja ausa kirjelduse eest. On mõistetav, et pikaajalised vaevused, korduvad infektsioonitunded ja vähene selgus põhjustavad väsimust, ärevust ja tunnet, et Teid ei ole piisavalt kuulatud. Püüan olukorra struktureeritult lahti võtta ja anda realistliku tegevusplaani.

1. Mida Teie kirjeldus kõige enam viitab?

Teie loo põhjal ei tundu tegemist olevat ühe lihtsa bakteriaalse infektsiooniga, vaid pigem mitme omavahel seotud probleemiga, mis võivad üksteist võimendada:

Krooniline neeruhaigus (eGFR 30–50) – see tähendab mõõdukat neerutalitluse langust, mis vajab kindlasti jälgimist.

Korduvad kusevaevused ilma selge külvileiuta – see viitab võimalusele, et tegu ei ole klassikalise bakteriaalse UTI-ga.

MRT-s nähtud ebatüüpiline põletikukolle neerupiirkonnas – oluline leid, mida ei tohi ignoreerida.

Kõrgenenud vererõhk (ka väga kõrged väärtused) – võib olla nii neeruhaiguse põhjus kui tagajärg.

Püsiv väsimus, luu- ja seljavalud, mitme elundi haaratus – viitab süsteemsele protsessile.

EBV (mononukleoosi viirus) väga kõrge tiiter – see võib põhjustada pikaajalist kurnatust, maksaensüümide tõusu ja immuunsüsteemi düsregulatsiooni, kuid üksinda ei seleta see kõiki kaebusi.

2. Oluline selgitus antibiootikumide kohta

Antibiootikumide ajutine leevendav toime ei tähenda alati, et põhjus on bakteriaalne infektsioon. Antibiootikumidel on ka:

põletikku vähendav kõrvaltoime,

mõju soole- ja kuseteede mikrobioomile,

mõnikord platseeboefekt kroonilise valu korral.

Seetõttu ei ole korduv antibiootikumravi ilma selge tekitajata pikaajaliselt lahendus ja võib hoopis olukorda süvendada.

3. Mida oleks mõistlik edasi teha?

Teie puhul on täiesti põhjendatud järgmised sammud:

1) Nefroloogi (neeruarsti) konsultatsioon

See on väga oluline. Nefroloog:

hindab neeruhaiguse põhjust (mitte ainult tagajärge),

otsustab, kas on tegemist põletikulise, vaskulaarse, ravimist põhjustatud või muu neerukahjustusega,

aitab kaitsta allesjäänud neerufunktsiooni (vererõhuravi, valgukadu, ravimid).

2) Uroloogi hinnang

Eriti kuna:

on korduvad kusevaevused,

MRT-s on olnud ebatüüpiline leid,

uriinianalüüsides on olnud leukotsüüte ja valku.
Vajadusel saab uroloog otsustada täiendavate uuringute (nt tsüstoskoopia) üle.

3) Süsteemse haiguse välistamine

Kui seda ei ole veel tehtud, tuleks arutada:

autoimmuunsete haiguste analüüse,

kroonilise interstitsiaalse nefriidi võimalust,

ravimite kõrvaltoimeid (ka varasemad).

4. Mida saate Teie ise praegu teha?

Vererõhu range kontroll (see on neerude säilitamise seisukohalt kriitiline).

Vältida omal käel antibiootikumide kasutamist ilma selge näidustuseta.

Vältida neerusid koormavaid valuvaigisteid (ibuprofeen, diklofenak jt).

Hoida perearstiga järjepidevat kontakti ja paluda selget raviplaani, mitte ainult üksikuid ravikuure.

5. Oluline sõnum

Teie kaebused ei ole „lihtsalt stress“ ega „väljamõeldis“, kuid samas ei viita kirjeldus ka kontrollimatule infektsioonile. Pigem on tegemist kroonilise, mitmetahulise seisundiga, mis vajab rahulikku, süstemaatilist ja erialadevahelist käsitlust.

Te ei pea enam üksi „kannatama“ – praeguses faasis on nefroloogi kaasamine igati põhjendatud.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?