Raskusi paindumisega 17.12.18 / Füsioteraapia
Külastaja küsib:
Olen terve elu olnud väga sportlik. Tantsimisega olen tegelenud juba lasteaiast saadik. Viimased viis aastat on see olnud intensiivsem. Terve elu on mind painanud üks tõsiasi - ma ei paindu. Juba põhikoolis, kus tegelesin aktiivselt spordi ja tantsimisega, märkasin, et hoolimata sellest kõigest ei paindu ma nii palju kui teised. Mõtlesin, et ju siis peab lihtsalt veel rohkem sellega tegelema. Nüüd viimased viis aastat, kus tantsimine on mu üks põhitegevusi, ei suuda ma siiamaani isegi varbaid puudutada, rääkimata sellest, et minu jaoks on juba valus istuda sirged jalad ees. Paljusid harjutusi ei ole ma võimeline isegi tegema, sest lihtsalt keha ei ole selleks võimeline. Teen igapäv erinevaid venitusharjutusi, enne trenni, pärast trenni. Kõik need aastad ja siiamaani ei ole arengut toimunud. Küsiksingi, kas on võimalik, et mõne inimese keha lihtsalt ei paindugi, ükskõik kui palju ta ka end ei venitaks? Kas Eestis on võimaik ka sellist uuringut läbi viia, kus saab näha ega juhuslikult lihtsalt anatoomiliselt midagi valesti ei ole? Kuna olen ka väga peenike, siis ega see juhuslikult rolli ei mängi?
Arst vastas:
dr Maris Perendi
Füsioteraapia
Confido tervisekeskus
Tere!
Inimese painduvust mõjutavad mitmed faktorid nagu geneetika, liigeste struktuur, lihased, kõõlused, sidemed, kehaehitus, aktiivsus, vanus, sugu jne.
See on täiesti normaalne, et mõned inimesed on üliliikuvad ja teised vähem painduvamad. Mõned suudavad ette kummardades peopesad maha panna, teised jõuavad vaid põlvede puudutamiseni.
Ühe liigese/piirkonna vähene liikuvus/painduvus ei tähenda veel, et tegemist oleks vähe painduva inimesega. Sageli võib mõni piirkond olla liikuvam/paiduvam kui teine.
Painduvust on võimalik arendada vastavalt konkreetse inimese anatoomiale ja füsioloogiale. Kõige lihtsam on seda teha lapseeas.
Meil kõigil esineb anatoomilisi iseärasusi. Konkreetsed uuringud ei ole otseselt vajalikud, kui painduvus/liikuvus ei ole ootamatult halvenenud ja sellega pole kaasnenud valu.
Kui on soov saada parem ülevaade oma painduvusest, liigeste liikuvusest jms, soovitan pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule, kes vastavate testidega saab anda konkreetse hinnangu ja soovitusi edaspidiseks.
Heade soovidega
Maris Perendi
Nõuanded teemal: Füsioteraapia
ORTOPEEDIA
Tervist! Olen 44.a. meesterahvas. Mulle on tehtud vasaku jala ülemise ja alumise hüppeliigese artrodeesia.Pärast operatsioone kasvas ümber liigese nn. kallus.Kas seda onvöimalik ära opereerida ja kus?On ...
Vastas dr Kaidu Meitern
Tere!
Kui ikkagi tekkinud deformatsioon, segab jalanõude kandmist(ka ortopeedilste) ,võiks seda uuesti näidata ortpeedile uue operatsiooni vajaduse suhtes koos uute Rö-grammidega.(Artrosportkliinikus.Dr.E.Annus,eelreg.64614136).
Loe edasi
jalanukid
Tere.
Olen 42.a naine. Juba lapsest saati on mul olnud nn jalanukid. Nüüdseks on nad üsna suureks kasvanud ja mul on raskusi jalatsite valimisega. Samuti tihtipeale valutavad jalad käimisel. ...
Vastas dr Aalo Eller
Vastavaid operatsioone tehakse traumatoloogia ja ortopeedia kliinikutes. Operatsiooni tulemus sõltub sellest, kui suur muutus Teie jalas on tekkinud.
Aalo Eller
raskuste tõstmine
Tere,
Kas on tõsi, et kui tõsta raskusi kuni selle piirini, et enam ei jaksa, võib teismelisel nagu minul(15a) kasv kinni jääda või on see lihtsalt tõestamata kuulujutt.
Vastas dr Kaidu Meitern
Tere!
See on üks väga ümmargune kuulujutt.Õige on see,et raskuste tõstmisega kasvueas ei või liialdada(koormused määrab treener) ,aga soovitavam oleks siiski treenida kergemate ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
