Perearst: vaktsineerides kaitsed endast nõrgemat

Perearst: vaktsineerides kaitsed endast nõrgemat

Eestis on viimase viie aasta jooksul märgata vaktsineerimistega hõlmatuse osas väikest langustendentsi. Perearst Iris Koort selgitab, et loosung „Vaktsineerides ennast kaitsed endast nõrgemat“ peab hästi paika just nende haiguste puhul, mis vaktsineerimise aspektist hetkel enim muret tekitavad.

Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Perearst Iris Koort keskusest Merekivi Perearstid tõi vaktsiinidega välditavatest haigustest rääkides probleemkohana välja leetrite tagasituleku Euroopas. „Leetrite haiguspuhanguid on esinenud Prantsusmaal, Suurbritannias jt riikides ning need on suures osas alguse saanud vaktsineerimisvastastest kogukondadest. Eestis leetripuhanguid veel olnud pole, kuid arvestades vaktsineerimisega hõlmatuse pidevat langust nii EL-s kui ka Eestis, on oht väga reaalne,“ tõdeb Koort.

Vaktsineerimise seisukohast aktuaalne haigus on ka läkaköha, mille esinemissagedus on kolm korda tõusnud. „Kuna läkaköhavaktsiin ei anna eluaegset immuunsust, on teismeeas võimalik juba läkaköhasse haigestuda. Praegu saavad lapsed läkaköhavaktsiini täiendava doosi enne kooliminekut ja gümnaasiumieas, kuid enamik täiskasvanutest on viimase doosi saanud 2-aastaselt ja immuunsus on ammu kadunud,“ nendib perearst.

Kuna mõningatel andmetel jääb lausa 2/3 täiskasvanute läkaköhajuhtudest diagnoosimata, siis ei ole Koorti sõnul läkaköha esinemissagedus teada. Paljud põevad haigust kergelt  ja  haigus jääb diagnoosimata. „Kui täiskasvanu jaoks on läkaköha  halvimal juhul tülikas ja pikka aega kestev haigus, siis imikule võib läkaköha lõppeda surmaga,“ lisab ta.

Koort tõi näiteks, et möödunud aasta septembris toimunud Balti Vaktsineerimispäeval kirjeldati kahe vaktsineerimata imiku surmaga lõppenud läkaköhajuhtusid Leedus, kus mõlema lapse vanemad olid vaktsineerimisest keeldunud. „Sellised juhud 21. sajandi Euroopas ja tingimustes, kus vaktsiinid on tasuta, ohutud ja kõigile kättesaadavad, tunduvad uskumatute ja õõvastavatena,“ ütles Koort.

„Kuna imikud saavad esimese doosi läkaköhavaktsiini alles 3-kuuselt, tuleb seni loota sellele, et neid ümbritsevad inimesed on terved. Seetõttu soovitatakse  kasutada vaktsineerimisel kookonstrateegiat - ema vaktsineerimist raseduse viimasel trimestril või peale sünnitust, samuti ülejäänud täiskasvanud pereliikmete vaktsineerimist,“ selgitab Koort ning lisab, et keskmiselt kestab vaktsineerimisjärgne immuunsus kümme aastat.

Kolmanda haigusena toob Koort välja gripi: „Gripivaktsiin on Eestis jätkuvalt ebapopulaarne. Unustatakse ära, et ka kergelt põdedes nakatatakse ümbritsevaid ja neile, kelle vastupanuvõime põhihaiguse tõttu niigi kehv, võib gripp või selle tüsistused saada saatuslikuks,“ meenutab Koort.

Lapsevanemate suhtumine vaktsineerimisse
Uuringud on näidanud, et Eestis usaldab enamik vanemaid infoallikana oma perearsti. Iris Koort toob oma kogemuse põhjal välja, et lapsevanemate seas on mitu leeri: „Suurem osa lapsevanematest on hästi informeeritud ja usaldavad oma arsti. On kõhklejaid, kes teevad positiivse otsuse, kui neid piisavalt informeerida ja küsimustele adekvaatseid vastuseid pakkuda. On aga ka kindlaid vaktsineerimisvastaseid, kelle jaoks pole ükski argument mõjuv,“ kirjeldab ta.

Perearsti hinnangul oleks oluline aga teadvustada, et paraku on vaktsineerimine kollektiivne tegevus ja oma lapse vaktsineerimata jätmine mõjutab kogu ühiskonna, ja eriti selle nõrgimate liikmete, tervist.

Perearst paneb vanematele südamele, et otsuseid ei tohiks teha pimesi. „Arst peab olema erapooletu ja kannatlik, kuigi vahel on see talle emotsionaalselt raske, ja lähtuma teadmisest, et enamik vanemaid armastavad oma lapsi ja soovivad talle parimat. Vaktsineerimise võimalikele kõrvaltoimete keskendudes ununeb ära vaktsineerimisest saadav kasu. On paradoksaalne, et aastaid tagasi, kui surmatoovate haiguste vastu esimesed vaktsiinid saabusid, seisid inimesed kliinikute uste taga järjekorras, et vaktsineeritud saada - vaktsineerimiskonverentsidel on näidatud fotosid tänavapikkustest järjekordadest. Tänapäeval, kui on saada minimaalsete või olematute kõrvaltoimetega vaktsiinid, loobuvad haritud inimesed oma laste kaitsmisest ja usuvad meedias ringlevaid kuulujutte,“ räägib perearst Iris Koort. 
 
Loe vaktsineerimise kohta ka siit.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

Ardo
03.03.15 13:16
Kõrvaltoimeta vaktsiin? On see tegelikult ka olemas?
-213
   
+227

Lisa kommentaar

Saada