Gripp võib tavalisest külmetusest kesta kaks korda kauem ja põhjustada raskeid tüsistusi
Foto: ShutterstockMille poolest erineb gripp teistest ülemiste hingamisteede viirushaigustest ja miks tasub end vaktsineerimisega gripi vastu kaitsta, räägib Confido Digikliiniku üldarst Sofia Kuzmina.
Sügistalvine viirushaiguste hooaeg köha, nohu, kurguvalu jms sümptomitega on alanud. Kuigi paljud on harjunud nimetama oma haigestumist „külmetuseks“ ning ei pea seda millekski eriliseks ega ohtlikuks, on siiski oluline ägedatel hingamisteede haigustel – gripil ja teistel „külmetustel“ – vahet teha. „Paljud alahindavad grippi ja arvavad, et see on lihtsalt tugev „külmetus“, aga tegelikult võib gripp olla väga raske haigus, eriti väikelastel, rasedatel, eakatel (üle 65-aastased), krooniliste haigustega (nt diabeet, südamehaigused, astma) inimestel,“ ütleb dr Kuzmina.
Võimalik on kuni kaks kuud väsimust ja rasked tüsistused
Grippi põhjustab gripiviirus (enamasti A- või B-tüüp), külmetust võivad aga põhjustada erinevad viirused, nagu rinoviirus, adenoviirus, koroonaviirus jt.
Oluliselt erineb haigestumise algus. „Gripp algab järsku – päeva jooksul võib enesetunne olla hea, kuid õhtuks võib tekkida kõrge palavik (üle 38,5 kraadi), lihase- ja liigesevalu, tugev peavalu. Sageli püsib gripi korral kõrge palavik 3–4 päeva ja allub halvasti palavikualandajatele. Nohu, köha ja kurguvalu lisanduvad tavaliselt 2.–3. haiguspäeval,“ selgitab dr Kuzmina.
„Gripile on iseloomulik väljendunud intoksikatsiooni sündroom: külmavärinad, lihase- ja peavalud, valu kogu kehas ning tugev nõrkus. Seetõttu võib haiguse ägedas faasis olla väga raske isegi voodist tõusta.“
Külmetus seevastu algab aeglasemalt ja leebemalt – enesetunne halveneb tasapisi, esimestel haiguspäevadel esineb aevastamine ja nohu. „Võib esineda kuni 38-kraadine palavik, mis allub hästi palavikualandajatele. Külmetuse korral tekib köha tavaliselt 1.–2. haiguspäeval,“ ütleb arst.
Erinev on ka haiguse kestus: gripp kestab tavaliselt 1–2 nädalat, kuid väsimus võib püsida kauem. Külmetus möödub enamasti seitsme päevaga. „Gripp võib inimest töölt või koolist eemal hoida tavaliselt 7–10 päeva, aga väsimus võib kesta kuni kaks kuud,“ ütleb dr Kuzmina.
Viimane ja kõige olulisem erinevus „külmetusest“ on tüsistuste risk. „Gripp põhjustab sageli tüsistusi lastel, eakatel ja krooniliste haigustega inimestel, näiteks kopsupõletikku. Külmetuse korral on tüsistused haruldased,“ rõhutab dr Kuzmina.
Ta toob välja, et isegi noorel ja muidu tervel inimesel võib gripi tüsistustena tekkida kopsupõletik, põskkoopapõletik, neeruvaagnapõletik. Lastel lisandub sageli keskkõrvapõletik. Vanemaealistel müokardiit (südamelihase põletik) või perikardiit (südamepauna põletik). Samuti ägenevad kroonilised haigused, eriti astma.
Kerge läbipõdemine ei tähenda, et järgmisel korral läheb sama lihtsalt
Miks tuleb end ikkagi gripi vastu vaktsineerida, mitte loota sellele, et sel hooajal ma haigeks ei jää. Või kui jään, siis ei ole raske gripp lihtsalt läbi põdeda? „Kunagi ei tea, millal ja kui raskelt haigestutakse,“ vastab dr Kuzmina. „Hügieen aitab, aga viirus levib väga kergesti õhu kaudu. Eelmine kerge haiguskogemus ei tähenda, et ka järgmine kord oleks lihtne.“
Seetõttu rõhutataksegi igal sügisel gripi vastu vaktsineerimist. „Vaktsineerimine gripi vastu ei anna 100% kaitset, aga muudab haiguse kulgu leebemaks, minimeerides tüsistuste riski. Vaktsiin vähendab hospitaliseerimise ja surma riski märkimisväärselt. Kui olete vaktsineeritud, väheneb tõenäosus, et nakatate teisi – eriti neid, kes ei saa tervislikel põhjustel (muna või želatiin põhjustab anafülaksiat) ise vaktsiini teha. See on eriti oluline näiteks peredes, kus on väikesed lapsed, vanavanemad või kroonilisi haigusi põdevad inimesed,“ selgitab dr Kuzmina.
Kui gripi vastu on vaktsineeritud rohkem inimesi, ei vähene üksnes individuaalne haigestumine, vaid ka koormus kogu ühiskonnale. „Tervishoiusüsteemi koormus väheneb – haiglates on rohkem vabu kohti, esmatasandi arstiabi ei ole ülekoormatud ning ravimite tarneraskusi esineb harvemini. Väheneb ka tervishoiutöötajate töökoormus ja tööjõupuudus, mis omakorda toetab majanduse stabiilsust,“ ütleb arst.
„Kui vähem inimesi jääb haiguslehele või taastub gripist kiiremini, väheneb töölt puudumine ja sellega seotud majanduslik kahju. Samuti on tervishoiukulud tänu sellele ootuspärased ning vabanevaid ressursse on võimalik suunata teistesse olulistesse valdkondadesse, nagu haridus või sotsiaalhoolekanne.“