Arst selgitab. Kuidas oma last koolistressi puhul toetada
Confido lasteneuroloog dr Teele Meren kirjutab lähemalt koolistressist, selle mõjudest lastele ja noortele ning võimalustest, kuidas saab vanem oma last paremini toetada.
Kooliaeg on elus eriline periood, mida täiskasvanuna meenutame kui muretut lapsepõlve, mis koosnes lõbusatest hetkedest sõpradega, emotsioone täis vahetundidest ja pikast suvevaheajast. Kui aga vaadata oma mälusoppidesse sügavamale, siis võib meenuda ka mure kontrolltööde ja eksamite pärast, pikad koolipäevad, nõudlikud õpetajad ning pimeda ajaga süvenev väsimus.
Kui suvi on aeg, mil lapsed saavad puhata ja patareisid laadida, siis kooli saabumisega tõuseb stressitase kiiresti. Sügis toob kaasa tavapärase argipäeva, mis aga alati ei sobi oma jäikuse tõttu kõikidele lastele. Pidev stress mõjutab keha samamoodi nagu vaimu.
Lastemeditsiinis on näha, et juba augusti teisest poolest suureneb tervisekaebuste hulk hüppeliselt. Mida siis teha, kui laps kurdab erinevaid tervisehädasid: kõhu- või peavalusid, kurguvalu, nohu, väsimust, hirmusid kooli või koduvälise elu ees jms?
Kuulake oma last ja püüdke mõista probleemi põhjust
Kuulake last ja püüdke mõista, kas probleem on tingitud haigestumisest, koolikeskkonnast, muutustest või millestki muust.
Septembris tuppa tagasi „kolides“ võivadki pead tõsta erinevad haigused. Tolmuallergiaga lapsed, kes suvel on veetnud palju aega värskes õhus, kurdavad ninakinnisust, nahasügelust, hingamisraskusi. Pisut nõrgema immuunsusega poisid ja tüdrukud jäävad lastekollektiivi tagasi minnes ootamatult haigeks. Rauavaegusaneemia või mõne muu vitamiini puudusega lapsed on pidevalt väsinud. Lisaks eelnevale on aga lastel omajagu muresid, mis ei ole seotud kehaliste haigustega. Ühiskonna, vanemate ja õpetajate ootused lastele kipuvad olema kõrged, seetõttu näeme laste seas aina rohkem ärevust (sh sotsiaal-, terviseärevust), hirmusid ja meeleolulangust. Ühepäevane väsimus ja jõuetus ei tähenda kohe, et lapsel on depressioon, kuid kui me ei märka probleemide süvenemist, siis võivad eelnevad mured muutuda krooniliseks.
Igaüks saab enda ja oma lapse tervise heaks palju ära teha
Tervislik elustiil on oluline. Vahel tundub, et neid soovitusi, kuidas peaks elama, on nii palju, et kiire elutempo juures ei olegi võimalik kõiki rakendada. Pole midagi! Alustage ühe-kahe teemaga, kuid tehke seda teadlikult ja sihikindlalt. Kui need saavad osaks rutiinist, siis tulevad järgmised väljakutsed juba palju kergemalt.
Pöörake tähelepanu peamiselt järgmistele asjadele:
- Magage hästi ja piisavalt pikalt. Tutvuge hea unehügieeni soovitustega ja minge magama õigel ajal. Loobuge nutiseadmest 1–2 tundi enne soovitud uneaega.
- Sööge regulaarselt ja eelistage tasakaalustatud kvaliteetset toitu. Tarvilikku nõu võib leida toitumine.ee lehelt.
- Liikuge iga päev. Liikumine ei tähenda, et peate ühinema spordiklubiga ja rassima tunde kuni minestamiseni. Leidke lihtsaid lahendusi. Kui peate minema teisele korrusele, minge trepist. Eelistage jalutamist ja rattaga sõitmist. Kui peate minema poodi autoga, jätke auto poeuksest kaugemale. Iga samm toob hea enesetunde lähemale.
Head tööd tervisliku ja vaimu turgutava elustiili propageerimisel on teinud peaasi.ee keskkond, kus pööratakse tähelepanu vaimse tervise vitamiinidele. Needsamad vitamiinid ongi tervisliku elustiili alustalad.
Lapsed ja noorukid ei ole aja planeerimises, asjade tähtsustamises ja otsuste tegemises veel osavad. Alles 20. eluaastate jooksul muutub aju nendes valdkondades küpseks. Seepärast peavad tegema need otsused laste eest ära vanemad.
Vaadake, et laps liiguks värskes õhus ja sööks muud kui kiirtoitu ega ei kaoks tundideks nutiseadmesse.
Vanemate ülesanne on luua lastele tasakaalustatud ja sobivad piirid. Keeldudele lisaks pakkuge lapsele ka ühist aega. See on ju ometigi kõige väärtuslikum! Kui laps saab oma muresid teiega jagada, siis aitate sobivate lahenduste leidmisega kaasa tema aju arengule. Nii teeb laps ka tulevikus paremaid otsuseid.
Ja veel – kui nõuate lapselt tervislikku elustiili järgimist, siis ärge unustage ka ennast! Väsimus ja kurbus murravad nii last kui ka täiskasvanut.
Kust saada abi?
Kui eelnevaid soovitusi rakendades lapse tervisehädad ei taandu, siis on soovitatav pöörduda esmatasandi või lastemeditsiini spetsialisti vastuvõtule. Peremeditsiin on oluline osa tervishoiust ja pereõe või -arsti põhjalikul vastuvõtul võib saada parimat abi. Kui aga mure tundub ebatüüpiline, tavapäratu või väljaspool perearsti ampluaad, siis on võimalik pöörduda ka otse lastearsti või lastemeditsiini kõrvaleriala esindaja (neuroloog, kirurg, radioloog, vaimse tervise õde, füsioterapeut jms) vastuvõtule.