Audit: haigete laste ravi pole alati järjepidev

Foto: Shutterstock

Riigikontrolli värske audit näitas, et kui lapsel diagnoositakse terviseprobleem ja laps jõuab ka arsti juurde, siis ei pruugi ta vajalikus mahus ravi saada.

Näiteks sai rasvunud lastest 4aastase perioodi jooksul tervishoiuteenust kahel aastal 30%, kolmel aastal 8% ja kõigil neljal aastal 4% sihtrühmast. Rasvunud lapse ravimine eeldab aga regulaarset tervishoiuteenuse saamist, et ravi oleks tulemuslik. Ebaregulaarse ravi üheks põhjuseks on juhtumikorraldusliku lähenemise puudumine s.t süsteemis puudub osapool, kes veenduks, et laps jõuaks vajaliku spetsialisti juurde. 

Teisalt on põhjusteks lapsevanemate hooletu suhtumine raviskeemist kinnipidamise osas ning madal teadlikkus tervisekäitumisest. Rasvunud laste esmashaigestumine on ajavahemikul 2006–2014 suurenenud 54%.

Kokkuvõtvalt näitasid auditi tulemused, et lapse tervise jälgimine ja tervishoiuteenuste osutamine ei toimi koordineeritult ja patsiendikeskeselt. 

Selleks, et laste tervise hoidmise ja ravimise korraldus paraneks, tuleb senisest paremini ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearstiteenus,  koolitervishoiuteenus, eriarstiabi ning õppenõustamisteenus. Seejuures on toimimise eelduseks see, et süsteemis on üks spetsialist kui juhtumikorraldaja, kes jälgib pidevalt lapse tervisehoiuteenustele suunamisi, nende saamist ning vajadusel juhib lapsevanema ja/või lastekaitse tähelepanu sellele, et laps ei ole saanud üht või teist talle vajalikku tervishoiuteenust.

Kas see artikkel oli kasulik?