Motivatsiooni/tahtejõu puudus 22.03.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Selle aasta alguses läksin vabatahtlikult ise psühholoogi juurde, sest ma tundsin, et ma ei suuda ennast tagant lükata ja õppimistega tegeleda. Aasta alguses kooli tulles kuulasin sõbra juttu, et ülikoolis on kerge ja et peaasi on see, et eksamid saab tehtud ja nii hakkasingi paljudest tundidest puuduma. Nüüd on see muutunud juba harjumuseks ning enam ei tunne isegi süümepiinu. Kuid pidevalt ma mõtlen, et ma ikka väga tahaks õppida, et tulevik oleks helgem. Kohe pärast esimest korda saatis psühholoogi mind psühhiaatri juurde, kes kirjutas välja Sertralin Actavise. Seda ka sellepärast, kuna mul on sotsiaalne ärevushäire ning ma ei julge inimestega kokku puutuda, sest ma kardan, et nad hindavad iga mu liigutust ja sõnu. Klassi ees ma ei julge absoluutselt üldse esineda. Kõik selle motivatsiooni puudumise asi ei ole tingitud ainult sellest. Üks põhjus, miks hakkasin käima psühholoogi juures oli see, et sain teada, et kunagi oli isa ema peal vägivalda kasutanud ja see oli mulle suureks šokiks, aga nüüd on juba perega räägitud ning kõik on korras. Teiseks on kahe aasta tagune kõige pikem ja esimene seksuaalsuhe, millel ei olnud õiget lõpetust ning kunagine "sõber" hüppas kohe tolle tüdrukuga voodisse, mis oli mulle veel suuremaks šokiks, pärast mida tuli rida sekeldusi, mis tekitasid palju hingepiinu. See tüdruk on mul siiamaani mõttes ning tihti alkoholi tarvitades helistan talle. Tahaks temast üle saada või õiget lõpetust, olen üritanud temaga rääkida, kuid mitte mingit lõppu sellele ei näi. Ma tahaks väga luua suhet, kuid ma kardan väga ette tulevaid probleeme ning samas ma olen endale öelnudki, et ma isegi ei viitsi sebida. Aga võibolla polegi selleks mul vaja kedagi, et ennast motiveerida. Äkki aitab miski muu või peaksin hakkama uuesti psühhiaatri juures käima? Lisaks on mul veel magamisega probleemid, mis hakkasid pärast seda kui lahku läksin. Suudan ainult magada siis, kui olen väga kaua üleval olnud või siis kui olen alkohol tarvitanud. See oleks kõik.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

vt. Peeter Tarvel: "Ignatius Loyola: jesuiitide ordu asutaja". Mees otsustas saada pühakuks ja ka sai. Suutis tema oma eesmärgile jõuda, suudad ka sina oma eesmärgini minna.
Eesmärk peab aga olemas olema. Kui eesmärgid paigas, siis tulevad ka kõik muud oskused, tuleb ka suhtlemisoskus ja suhtlemisjulgus.
Eesmärke aitab leida "Väljavalitu" Tervisemaja ptk. lugemine ja nendel teemadel mõtisklemine.
Suhtlemine tuleb suheldes - seda tean omast kogemusest.
Alkoholile ei. Tervislikud eluviisid. Unesoovitused (vt. varasemaid, otsinguga).
Tegudele, elu kulgeb oleviku tegudes!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Pöördumatu ajukahjustusega.

Tere! Olen juba vanusest 24 hädas oma psüühikahäiretega , millele pole tänaseni veel mitte ükski psühhiaater osanud diagnoosi anda.Kuna pidev depredsioon vaevab juba aastaid ja ükski ravim pole AD de ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perearst ja analüüsid,
vererõhk, ja kilpnääre.

Psühhiaater - aktiveeriva toimega rohi võiks olla - Fluanxol veelkord proovida.
Elu stiili muutus ja kehaline aktiivsus.

Loe edasi

Suur motivatsiooni puudus

Tere, mul on mure nimelt olen 15 aastane ja mul on suur motivatsiooni puudus mul on hinded koolis halvad, mu käitumine on muutuv ja palju pingeid.
Ma olen varem köigega hakkama saanud aga nüüd ma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üleväsimus-depressioon ja Motivatsioon (reipus-rõõm) on ühe medali kaks külge. Mõjutades ühte mündi poolt, siis mõjutab see ka teist.
Puhkus, piisav uni, lõõgastused nädalavahetusel, kerge sportlik ...

Loe edasi

pidev väsimus, motivatsiooni puudus ja raske keskenduda.

Tere,
Minu mure on järgmine. Alates 2012 aasta lõpust olen käinud psühhiaateri juures. Hakkasin käima ärevuse ja sotsiaalfoobia tõttu. Määrati raviks sertraliin ja vajadusel rahusti ja samuti une ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Aktiveerivad AD-d olemas ja ka kasutatakse. Aga need on ikkagi abivahendid, motivatsiooni jm jaoks on midagi muud oluline - Elusihid ja Väärtuste-skaala paika
(Fr. Nietzsche - vajadusel uued väärtused, ...

Loe edasi

SSRI-d, seksuaalelu ja dopamiin

Lugupeetud dr. Ennet

Olen päris mitu ravikuuri läbi teinud estsitalopraamiga, hiljuti hakkasin aga kasutama sertraliini. Estsitalopraamiga esines mul kaks tugevat kõrvalmõju: uneprobleemid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sertraliin mõjutab organismi tegevust serotoniini kaudu. Umbes 90% kogu inimkeha serotoniini hulgast paikneb enterokromafiini rakkudes soolestikus, kus ta mõjutab soolesisu liikumist. Maks ja aju tegelevad ...

Loe edasi

Jõuetus, huvi puudus, ärrituvus

Juba umbes aasta on painanud täielik jõuetus ja huvi puudus igasuguse tegevuse järele. Mingit kurvameelsust pole, enesehinnang on pigem kõrge kui madal, lihtsalt juba hirm tekib, kui planeerin ükskõik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

A. Meid ahistab ühiskonnaelu (selle faktorid-agensid on inimesele üliolulised) kahepalgelisus - jutu järgi on meil elu nagu laulus: hommikul on hea, lõuna paiku parem, õhtul uudistes juba väga-väga hea. ...

Loe edasi

Kas depressioon?

Mul on selline probleem, et eelmine aasta võitlesin paanikahoogudega, millest sain üle, aga nüüd on tekkinud selline probleem, et ma ei ole sugugi enda eluga rahul. Noorena ei viitsinud ma lõpetada 12. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholi võib tilgakene siis võtta, kui kõik korras on või elus midagi olulist ja suurt juba korda saadetud. Seega - OK! e Ole Karske.
Koos mõne sõbraga-lähedasega eluplaanid ja elu eesmärgid läbi ...

Loe edasi

Depressioon?

Tere, viimase aasta jooksul olen ma leidnud, et mul on järest keerulisem siiralt rõõmus ja õnnelik olla. Mul on häirivalt tugev motivatsiooni puudus ning ma näen teiste inimeste jaoks iseenesest mõistetavaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üleväsimus tekitab sisepingeid, kurvameelsust. Sihtide ebakindlus või puudumine masendab, kaotab rõõmu. Vähene kehaline aktiivsus teeb keha loiuks ja loiuks muutub ka nö naerunärv.
Minu Palve-Meditatsiooni ...

Loe edasi

Stress või sünnitusjärgne depressioon?

Tere.
Mure selles, et mul esineb väga tihti peapööritusi(seistes,istudes ja ka lamavas asendis), kummardades muutub pea "paksuks" (nagu veri valguks pähe), tihti on ka peavalud, väsimus, närvilisus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pingete tekkimine ja nendest vabanemine peab olema inimesel tasakaalus. Seda tasakaalustamist (pingetest vabanemist) õpetab edukalt minu Palve-Meditatsiooni harjutus - teha aeglaselt ja rahulikult, teha ...

Loe edasi

olen täis tühjust

Tere! Pikast kirjast poleks minu puhul kasu,sest kõige lahtiseletamiseks kulub rohkem aega...
Aga mure järgmine .: Laps jättis kooli pooleli (noormees,18.a),siis viimase klassi väidetavalt terviseprobleemi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi vajab nii Poeg kui ka Teie.
Kui tegevusplaan edasiseks selge (siis pole psühhasteeniat e kõhklusi), siis on raskusi palju-palju kergem kanda ja eks need probleemid jäävad siis ka ...

Loe edasi

Depressioon ja paanikahäire

LP dr!
Kannatan juba umbes 5 aastat paanikahäirete all. Viimasel ajal on tugevalt süvenenud depressioon - täielik motivatsiooni puudus, tujutus, hirm tuleviku ees jne. Lisaks muretsen pidevalt enda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arsti-tabletiga maailma ei paranda.
Inimene ja keskkond moodustavad terviku, omavahelise suhte-suhtumise. Seda tasandit on vaja muuta - väärtuste skaala, uus hoiaku e"uued prillid" - kaudu. Hinge-, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: