Lisalöögid, värinad südames 04.03.21 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!

Alustan algusest. Esimest korda tekkisid mul mõned üksikud lisalöögid 2017a sügisel. Pereast arvas, et ärevusest, tegi ekg ja tundus, et kõik on korras. Järgneva kahe aasta jooskil tundsin samuti vahepeal üksikuid lisalööke. 2019 a sügisel oli 2 nädalane periood, mil lisalöögid olid väga sagedased ja järjest. Päevasel ajal üritasin ennast tegevuses hoida, et tähele ei paneks, mis ka vahepeal õnnestus. Õhtuti oli eriti raske ja reaalselt oli vaheldumisi 1 tugev löök ja 1 nõrk, ehk siis iga teine oli lisalöök? Ja kui lugesin nõnda juba 10 tk järjest, siis proovisin ruttu kuidagi mõtte eemale saada. Kardioloogi juurde sain aja alles 1 kuu pärast ning selleks ajaks oli mul see kohutav periood lihtsalt iseenesest ära lõppenud, Holter näitas ööpäevas ainult 10 ühte ja 25 teist tüüpi lisalööke kokku - kardioloogi arvas ka, et pigem ärevusest, ööpäevane vererõhk oli 140 ehk siis liiga kõrge, aga ma tundisn mõõtmise ajal pidevat ärevust ja edasipidi kodus rahuoleksu mõõtes oli vererõhk normis, mistõttu vererõhu alandajat ei tarbi. Sealt edasi 2019 dets kuni 2020 mai kuu, esines mul 1-2 x päevas üksikuid lisalööke või siis tunne nagu nagu oleks 2-3 tugevat lööki kiirelt üksteise järel täiesti lambist rahul olekus istudes. Alates juuni kuust 2020 hakkasin tundma, kuidas ärevas olukorras, nt hambaarsti juurde minnes või mõni muu adrenaliinitekitav olukord hakkas taas esile kutsuma olukorda, mil iga teine löök oli lisalöök (ma ei tea,kas ma väljendan ennast piisavalt selgelt, aga ka mu pulsikell tundis selle ära, sest oli taaskord ärev olukord, pulss oli 102, siis tundisn, et tekkisid nö järjestikused vahelöögid, vaatasin pulsikella ja see näitas 51-52 lööki min, ehk siis kell neid nõrku lisalööke ei tundnud, ainult neid tugevaid). Ja sellised perioodid kui iga teine löök oli lisalöök, kestavad 2-10 min, lõppevad tavaliselt siis, kui suudan ennast maha rahustada hingamisega või kui ärev olukord möödub. Ja sellest juuni kuust alates saadik kuni praeguseni ongi nii, et kui on ärev olukord, siis mul tekivadki sellised inetsiivsed vahelöökide episoodid, mis on äärmiselt ebameeldivad ja tekitavad omakorda ärevust, aga vähemalt ma nö oskan neid oodata ja mõnikord õnnestub ka ennetada, püüdes ennast rahustada jne. Olen ka sellest oma perearstiga rääkinud, aga ta arvab, et see on närvidest ja ta ei usu, et mul need vahelöögid nii tihedalt on. Aga on, ma tean ja tunnen. Ja samas ma olen nõus, et need on närvidest, sest ma olen väiksest peale kergelt ärevik olnud ja teatud sotsiaalseid asju kartnud, kui mul ei ole midagi sellepärast tegemata jäänud. Mis mind veel murelikukd teeb on see, et alates suvest 2020 on tekkinud ka sellised nn südame värisemishood, mis tekivad sageli täiesti rahuolekus. Näiteks sõidan autoga ja järsku tunnen, et südames hakkab nagu väristama, hinge võtab korraks kinni, nagu südamelöök tahaks tulla, aga see oleks nagu kinni, ei pääse läbi, nagu tahaks seisma jääda.. ja siis järsku tulevad normaalsed südamelöögid. Ja selline olukord kestab 2-5 sekundit, ühe korra oli ka pikemalt ca 10 sekundit. Ja see on väga hirmutab ja ebameeldiv. Aitab mõnikord kui liigutan ennast või automaatselt köhatan. (Selliseid värinaid esineb tavaliselt 1-2 x päevas, vahepeal on ka perioode, kus nädal aega neid pole.) Tavaliselt järgneb sellele suurenenud ärevus ja esineb ka mõne aja üksikuid vahelööke ja mingeid imelikke lainetusi.
Ma tean, et see kõik võib olla seotud närvidega ja ärevusega. Üritan oma mõttemaailmaga tööd teha ja vähem muretseda, aga kui ikka süda siukseid pulle teeb, on see kohati väga raske. Käin kergliiklusteel võimalikult tihti kõndimas, sageli ka iga päev, kodus toimetan ja üritan liikuv olla. Söön magneesiumi tablette ja B-grupi vitamiine olen lisaks võtnud. Umes kuu aega olen söönud L-tryptophan toidulisandit. Eks elu kipub ikka stressirohke olema ja ma tõesti üritan paremini hakkama saada. Tegelikult praegune põhimurekoht ongi pigem minu tervis, mis tekitab kõige rohkem ärevust. Mõtlen, et aga äkki on ikkagi mingi füüsiline põhjus minu muredele, mitte ainult psühholoogiline.
Vahepeal on ka perioode, kus tunnen, et pulss on sageli liiga kõrge ja on põhjendamatu ärevusetunne. Tavaliselt siis aitabki kõige paremini õue minek või muudmoodi mõtte eemale ajamine. Viimased 4 õhtut olen tundnud, et õhtul voodis rahulolekus on pulss kuidagi jälle harjumatult aeglane, pulsikell on näitanud isegi korraks 49 l/m, aga hommikuti, kui pulsikella äpist vaatan, siis näitab, et öösel kõige madalam on olnud 52-54. Tihtipeale annab märku sellest, et pulss on aeglaseks muutunud mõned üksikud lisalöögid, mis siis tekivad, seda tuleb ette nii päeval istudes kui õhtul voodis, tekib korraks ka tunne nagu mataks hinge vms. Miks aeglasema pulsiga tekib lisalööke? Kas ma jälgin ennast liiga palju?

Kas sellised vahelöökide episoodid on ohtlikud, mil neid väga tihedalt on, mida need pikema aja jooksul võivad põhjustada, kui neid nii tihedalt on. Ja need värinad südames, kui on tunne, et kohe jääb seisma.. kas nii võibki juhtuda?
Enda kohta infoks veel, et 171 cm pikk, 70 kg, ei suitseta, alkoholi ei tarbi, kuid magusaga kipun patustama, eriti varasemalt. Mul on üks laps, väga tahaks veel lapsi. Lapse sain 2015 veebruaris. Peale lapse saamist on üldiselt füüsiline aktiivsus väiksem, varasemalt tegin väga palju füüsilist talutööd, jõudu oli ikka nagu hobusel.
Praegu vahepeal esineb ka ebamäärast valu vasakul pool rinnus ja keskel, pigem rohkem ühes punktis, aga kord rinna all, kord üleval pool jne.
Koormustesti pole mulle kunagi tehtud.

Pikk ja lootusetu kiri sai, aga oleksin väga tänulik, kui mulle vastate ja soovitate, mida edasi teha. Kas peaksin laskma ennast veel uurida kardioloogil või rütmiarstil või on asi ikka kahe kõrva vahel kinni. Minu perearst arvab arvatavasti, et olen täiesti uhhuuu :)

Kõike kaunist Teile, edu ja palju head tervist!

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Esmalt vabandan viivituse pärast vastamisel. Sain Teie küsimusest alles nüüd teada.
Päris kindlasti Teie ei ole "uhhuu". Olen kindel, et somaatiliselt olete täiesti terve. Teid kimbutab üks nüüdse aja sagedasem probleem- ärevushäire. Saan soovitada esmalt eriravi vajavate kehaliste haiguste välistamist, seejärel saab keskenduda ärevushäire kompleksele ravile- ravimid, psühhoteraapia ja eneseabi.

Head tervist soovides
Madis veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?