Vahelöögid, rütmihäired 22.02.25 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Teie kirjeldatud sümptomid viitavad suure tõenäosusega südame vahelöökidele, mis on enamasti healoomulised, kuid nende sagenemine võib olla murettekitav ja vajada täiendavat hindamist.

Mõned võimalikud põhjused vahelöökide sagenemiseks:
Stress ja ärevus – närvisüsteemi erutus võib suurendada vahelöökide sagedust.
Unerežiimi häired ja väsimus – vähene uni ja ülekoormus võivad mõjutada südame rütmi.
Stimuleerivad ained – kofeiin, alkohol, nikotiin (ka e-sigarett), energiajookide tarbimine võivad vahelööke süvendada.
Elektrolüütide tasakaalu häired – magneesiumi, kaaliumi või teiste mineraalide puudus võib põhjustada rütmihäireid.
Hormonaalsed muutused – kilpnäärme talitluse häired või naistel menstruaaltsükliga seotud hormonaalsed muutused võivad vahelööke soodustada.
Südameklapi eripära – varasem südameuuring viitas klapi kergele lekkimisele, mis enamasti ei ole ohtlik, kuid võib mõnel juhul rütmihäireid mõjutada.
Autonoomse närvisüsteemi eripärad – kui teil on ka migreen ja mõõdukalt kõrgem vererõhk, võib närvisüsteemi tundlikkus südame löögisageduse kõikumist soodustada.
Mida teha edasi?
EKG 24-48 tundi või kauem (Holteri monitooring) – aitab tabada vahelööke ja hinnata nende sagedust ja tüüpi.
Vererõhu ja pulsi jälgimine – kas vahelöögid esinevad madala, normaalse või kõrge vererõhu foonil.
Vereanalüüsid – kontrollida kilpnäärmehormoone (TSH, FT4), elektrolüüte (K, Mg, Na, Ca), põletikumarkereid.
Ehhokardiograafia (südame ultraheli) – kui viimase uuringu tulemus on teada, võib arst kaaluda, kas on vaja kordust.
Millal kiiresti arsti poole pöörduda?
Kui tekivad tugevad pearinglused, minestustunne, õhupuudus või rindkerevalu.
Kui vahelöögid sagenevad nii, et need mõjutavad igapäevaelu ja tekitavad tugevat ebamugavust.
Mida saate ise teha?
Jälgige toitumist ja vedelikutarbimist – piisav veejoomine ja elektrolüütide tasakaal (nt magneesiumirikkad toidud nagu pähklid, seemned, banaan).
Regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus – jalutuskäigud, jooga või hingamisharjutused võivad aidata närvisüsteemi rahustada.
Stressijuhtimine – meditatsioon, hingamisharjutused ja hea uni võivad vahelöökide sagedust vähendada.
Propranolooli kasutamine – võib aidata vahelööke vähendada, kuid selle vajadust võiks arstiga arutada.
Kokkuvõttes soovitaksin teil pöörduda perearsti või kardioloogi poole, et teha põhjalikum hindamine. Kiirabi tehtud EKG oli korras, mis on julgustav, kuid kui sümptomid püsivad, oleks Holteri uuring kasulik.

Soovin teile rahulikku meelt ja loodetavasti leiate peagi lahenduse!

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi &ChatGPT

Kas see arutelu oli kasulik?