Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Homotsüsteiin

Tere! Homotsüsteiini tase on 20 (norm 5 kuni 15), 5 a tagasi näitas aju MRI uuringus "valgeaine lesioonid, mis võivad viidata Lyme tõvele" (mida hilisem vereproov siiski ei näidanud), emal-vanaemal oli ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Kuna Teie suguvõsas tuleb emaliini pidi insult ja südameveresoonkonnahaigus, siis on täiesti õigustatud pöörduda uuringuteks kardioloogi vastuvõtule, et saaksime haigestumist ennetada mitte ...

Loe edasi

Dementsus

Tere, lugupeetud doktor Sabre. Pöördun Teie poole sellise küsimusega. Minu kalli 95-aastase vanaema , kes on täie mõistuse juures (tema lemmiktegevus on ristsõnade lahendamine), tervis, pärast inetut kukkumist ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Vitaalne eakas inimene võibki peale mingit kukkumist või traumat (eriti kui kaasneb voodisse jäämine) halvemaks minna ja taastumine võtab pikalt aega. Minu soovitus on kindlasti kasutada temal ...

Loe edasi

Tõmblused ja valu säärtes

Tere,

Viimased kaks nädalat on hakanud minu vasakpoolne säär tagant poolt silmaga nähtavalt tõmblema. Viimase nelja päevaga on lisandunud säärevalu, mis ei kao. Täna õhtuks on silmaga nähtavad ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Kindlasti pole tavis muretseda. Sellised lihasfastsikulatsioonid võivad kõigil aeg-ajalt käia, näiteks suurema liikumise/pingutuse korral. Magneesium ja kaltsium suukaudselt on siin olulised ...

Loe edasi

peavalu

Tere ,olen oma peavaluga ,mis tekkis pärast närvi vigastust (võeti kasvaja proovitükk siilma orbitast) Te juures käinud mitmeid kordi .Võtan Lyrikat ja Tsimbaltat tugevad annused juba mitu aastat ,ikka ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
üldiselt on teada, et nn. neuropaatilised valud on suhteliselt visad ravile alluma. Tõepoolest, sageli vajame kombinatsioonravi, et saavutada kasvõi osalist valuvastast toimet. Mõlemad ravimid ...

Loe edasi

Valu jalgades

Mul on viimasel ajal olnud peavalud ja selline rõhuv tunne peas. Nüüd paar päeva jalad valutanud. Tegemist on nn.närvivaluga, tuharast varvasteni. Kas see võib olla SM esmaseks sümptomiks?
Samas ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Kindlasti pole need kaebused mitte mingilgi määral SMile iseloomulikud. Pigem on Teil praegu kallal hoopis viirusinfektsioon või on väike närvijuure ärritus alaseljas (radikulaarne valu).
Loe edasi

Peavalu

Tere, üks õhtu olin telefonis ja tundsin kuidas silmad on juba väsinud, ma panin telefoni ära ja järgmine hetk hakkas tugev peavalu pihta. Ma proovisin seda ära kannatada aga see oli üsnagi tugev. Ma võtsin ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Võttes arvesse Teie vanuse ja kirjelduse, võiks tegemist olla migreenihooga. Migreeni tugevam valu kestab 3 ööpäeva, aga võib ka veidi kauem olla.
Hetkel muretsemiseks ma põhjust ei ...

Loe edasi

Peavalud

Olen hädas juba pool aastat peavaludega. Juulis hakkas järsku tugev pulseeriv, torkiv peavalu, mis esines vasakul peapoolel. Valule lisandus tugev survetunne peas. Mõni päev valu ei ole, ainult surve. ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
teie peavalude kirjelduse juures tahaksin teada veel mitmeid nüansse enne, kui saaks täpsemalt pakkuda millega tegu on. Osa kaebusi viitab selgelt migreenile, osa - mitte. Kindlasti oleks parem, ...

Loe edasi

Peavalu, suurenenud lümfisõlm

Tere,
2 kuud tagasi algas survetunne/pulseeriv tunne paremal pool meelekohas. Nüüd on see üle läinud tuimaks peavaluks, aeg-ajalt tuikab teravamalt ja just sellest samast kohast (kohati on tunne, ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Teie kaebus ei tekita mõtet, et tegemist on ajukasvajaga. Esiteks julgen öelda, et ajukasvaja ei anna kindlasti ülepoolset lümfisõlmede suurenemist. Pigem seostaksin seda praegu levivate viirusinfektsioonidega ...

Loe edasi

Peavalu, kaelakangus-migreen?

Olen hädas juba pool aastat peavaludega. Juulis hakkas järsku tugev pulseeriv, torkiv peavalu, mis esines vasakul peapoolel. Valule lisandus tugev survetunne peas. Mõni päev valu ei ole, ainult surve. ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Teie kirjeldatud kroonilise valuga langeb tõesti elukvaliteet oluliselt!
Kroonilise valuravimite tarvitamine peab olema pikaajalisem. Ka 50 päeva amitriptülliin oli ebapiisav. Kuna sellel ...

Loe edasi

peavalu

Mul on selline probleem-kolmandat päeva on pea paremal pool õrn valu,vahepeal läheb nagu ära,aga siis on jälle tunda.

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Esialgu ma ei muretseks. Ibuprofeen 400mg valuvaigistina 3 korda päevas või paratsetamool 1000mg 3 korda päevas on sobivad, neid võiks võtta iivelduse vältimiseks peale sööki. Kui Te pole varem ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi