Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik

Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.

Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Migreeni hood

Tere. Olen varem ka teie juures käinud, konsultatsioonil ja uurisime minu peavalud põhjust. Esialgselt me profülaktikalist ravi ei alustanud.kuna mul diagnoositi auraga migreen. Paar kuud oli hea ja rahulik, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kirjast jääb mulje, et migreenihood on muutunud praktiliselt igapäevasteks. See tähendab, et migreen on läinud üle kroonilisse faasi (krooniline migreen). Sellega sageli kaasub valuvaigistite ...

Loe edasi

peavalu vasakul pool pead

Pöördun teie poole murega kus mind on vaevanud
peavalu vasakul pool peas alates mai kuust 2017.
Kahjuks tänaseni abi leidnud ei ole.
Peavalu algab hommikul vahetult enne ärkamist kella ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
Senised Teile teostatud uuringud olnud põhjendatud, jäi minu jaoks selgusetuks, kas lisaks tavalisele MRT-le uuriti ka angiograafiliselt, mis mõnel korral võib olla vajalik. Ka määratud ravimid ...

Loe edasi

Tia?

Tere!Ühel päeval tööl olles,tundsin järsku,et vasak silm oli just kui valguse poolt pimestatud(20 min)seejärel pool tundi hiljem tundsin vasaku käe randmel sipelgate jooksmist ja seejärel mõne minuti tuimust(7min).Läks ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Kui Teil pole varasemalt auraga/aurata migreeni olnud, siis selles vanuses on selle avaldumine harv, aga mitte välistatud. Samas aga annab teise poole kaebuste teke sellele rohkem võimalust. ...

Loe edasi

Mälu

Tere
Kas mälu halvenemine on vananemisega kaasnev normaalne protsess või peab selles nägema midagi haiguslikku (isegi ohtlikult)? Näiteks mul ei tule enam paljud nimed meelde (sportlased, lauljad ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
mälu halvenemine ei ole ka vananemisega normaalne nähtus. Küll aga mälu on sedavõrd komplekssne ajufunktsioon, et iseenesest meenutamise protsess sõltub paljudest teistest, nagu keskendumisvõime, ...

Loe edasi

Peavalu

Tere!

Ma olen juba kannatanud poolteist kuud igapäevast ja öist peavalu, võiks öelda, et ilma valuvaigistiteta pole saanud ükski päev ja öö olla (enamasti ibuprofeen 400ne). Algas kõik poolteist ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
selle loo kirjelduse juures on kohe mitu momenti, mis vajavad kindlasti arstliku tähelepanu - uus peavalu, algusest peale igapäevane, asendist sõltuvus ning võimalikud neuroloogilised sümptomid. ...

Loe edasi

Tugev krooniline kaelavalu rasedal

Tere!

Olen hetkel 20 nädalat rase. Umbes 4 nädalat tagasi tekkis tugev kaelavalu. Hommikul andis tunda ja paari tunniga ei saanud enam mitte kuhugi poole pead ega käsi liigutada. Võtsin iga ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Saan Teie hirmust aru, aga esimesena rahustan.
Äge kaelavalu raseduse ajal on sage ja kindlasti pole praegu alust arvata, et tegemist on millegi ohtlikuga. Samuti pole vaja hakata tegema ...

Loe edasi

tugev peavalu

lühidalt, rohud mida olen siiani võtnud ,enam ei mõju(medrol)
saan aru,et teie ei saa midagi konkreetset välja kirjutada,aga seisukoha saate ikka võtta.Kunagi Te soovitasite,et võiks proovida verapamiili.Kui ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
jääb mulje, et varasemalt on kahtlustatud kobarpeavalu. Verapamiili peetakse esimeseks valikuks "kobarate" ajal ja nende profülaktikaks. Hooraviks kobarpeavalu ravis on esikohal hapnik-ravi. ...

Loe edasi

Propranolooli kõrvalmõjud

Lp Dr Braschinsky

Võtan ravimindutseeritud peavalude vähendamiseks ja migreenide profülaktikaks propranolooli. Hiljuti (1,5 nädalat tagasi) saavutasin enda peavalude jaoks toimivad annused, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kroonilise migreeni ja ravimite liigtarvitamisest kroonilise peavalu koosesinemisel, vastavalt Euroopa ravijuhistest, kõige efektiivsemateks ravimiteks peetakse amitriptüliini või topiramaati. ...

Loe edasi

kobarpeavalu ja hapnikravi

Tere,

mul on diagnoositud kobarpeavalu. Kordub kevadeti 30-45 päeva, maksimumis 4-5x päevas 45min-1h15min korraga. Viimasel kahel aastal on küll asi oluliselt paranenud (vähem hooge, tihti ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
verapamiili reeglina võetakse maksimaalses toimivas+talutavas annuses kord päevas hommikul. Remissiooni ajal võtta pole vaja, kui pole just tegemist kroonilise vormiga (kroonilne tähendab seda, ...

Loe edasi

Migreen 6aastasel poisil

Ma olen mures oma 6aastase poja pärast. Ta on väga hea arenguga ja muidu väga harva haige, tugev ja sportlik, aga umbes sagedusega 1x kuus on tal väga tugev peavalu. Varem lauba piirkonnas, nüüd silma ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuiga me pole lasteneuroloog, tundub mulle, et tegu võiks tõepoolest olla migreeniga. Kindlasti selles vanuses oleks vaja peavaludel spetsialiseeruva neuroloogi arvamust ja ravi planeerimist. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi