Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Peavalu

Tere. Olen 14 nädalat lapseootel ning viimased kuu aega olen hädas peavaludega. Peavalud ei ole igapäevaselt aga nädalas paar korda kindlasti. Valu on enamasti meelekohtades ja otsmiku ees. Ma ei ole siiani ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
tõepoolest, raseduse ajal on ravimite kasutamine üpriski piiratud, eelistatult üldsegi mitte. Rasedus ei tõsta aju kasvakaliste protsesside esinemissagedust, lisaks ajukasvajatest tingitud ...

Loe edasi

Peapööritus -ja valu

Tere! Mina olen juba kaheksandat kuud antud sümptomite all kannatanud. Kõik algas peapöörituse tundest septembris. Tehtud oli septembris kompuutertomograafia, mis olevat korras. Lootsin, et asi läheb ise ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
päris tavalisele esmase peavalu mõnele vormile pole need kaebused väga omased. Seetõttu vajaksite täiendavaid uuringuid põhjuste selgitamiseks. Jah, kompuutertomograafia abil saab välistada ...

Loe edasi

Tere,seoses pearinglusega

Tere, mul selline küsimus kas on võimalik et ärevushäire ja paanikahood tekivad mingist haigusest,olen hädas juba terve aasta pearinglusega millele hiljem muretsemisest tekkisid ka ärevushäire ja paanikahood ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
ärevushäirete ja paanikahoogudega tegelevad psühhiaatrid - neuroloogina ei oma ma psühhiaatria valdkonnas pädevust, et seda teemat kommenteerida. Mis puudutab aga peavalu, siis Teie kirjelduse ...

Loe edasi

Pea surub ja peanahk suriseb

Tere esmaspäeva õhtul hakkas mul hammas tuikama ja peas oli suruv tunne süda läks pahaks ja oksendasin käisin rõdul värsket õhku hingamas ja külm higi nagu jooksis mööda keha alla..Teisipäeval päeva aeg ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
võib kahtlustada, et esmane põhjus on stomatoloogiline ehk seesama hammas, kus on põletik. Kõige paremat vastust saab siis, kui jälgida kaebusi dünaamikas - hambaprotsessi paranemisel peaksid ...

Loe edasi

Laps 8aastane ASO proov korrast ära.

Lapsel tehti ASO proov aasta tagasi seoses kooli minekuga.Oli 1400,suunati nina -kurguarsti juurde.Leiti et kõik korras.Hambas oli üks auk arvati et sellest,sai parandatud.Poole aasta pärast tehti kordus ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

ASO analüüs on mittespetsiifiline ja määratakse streptokokk-nakkuse kaudseks tõendamiseks. Analüüsi tehakse juhtudel kui kahtlustatakse nakkuse olemasolu, näiteks krooniline tonsilliit, ...

Loe edasi

Järsku alanud igapäevane peavalu

Tere. Viimased nädal aega hakkab eranditult iga päev mõni tund peale ärkamist paremal otsmikusagaras tugev peavalu, mis kiirgab ka silma. Valuvaigisti ( ibustar) leevendab sümptomid mõneks tunniks, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
uue tekinud peavalu põhjuste hindamiseks on esmalt vaja hinnata kui palju nad meenutavad varasemalt esinenud peavalusid. Kui nad on sarnased, aga on lihtsalt pikem hoog või peavalude sagenemine, ...

Loe edasi

Nooruki peavalu

Minu lapsel (17.a. poiss) on kuu aja jooksul olnud paaripäevaseid peavalusid, mis iseenesest üle ei lähe (ibumetin 400 leevendab), igakord ei aita. Peavalu on pigem otsmiku piirkonnas- pealaeni, terav ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
peavalu põhjuste selgitamine eeldab veel täpsustavat informatsiooni - peavaluhoo algus, kas otsmik ühelt poolt või mõlemalt, kas esineb veel peavaluhooga kaasuvaid kaebusi jms. Kuigi peavalusid ...

Loe edasi

valu allpool põlvi

peale autoavariid metsloomale otsasõidul tekkis alaselga valu, millest sain ise ravides lahti 2 nädala jooksul, aga peale seda hakkasid valutama jalad allpool põlvi ja mitte vähe. Saan kummardada ilusti, ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Tegemist vïb tõesti olla närvijuurte venitusega, kuigi ebatavaline on see, et valu häriib hommikul ja õhtul, mitte tegutsedes.Soovitan käia perearstil ja paluda tal vaadata ennast üle: just ...

Loe edasi

Häiriv peavalu :(

Olen pikemat aega mures oma peavaludega. Käinud korduvalt perearstil ja ka neuroloogi vastuvõtul, vastuseks on stress, ärevushäired ja pingepeavalu......, et tegelege meeldivate asjadega. See vastus ei ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
aastakümneid esinevad peavalusündroomid on väga suure tõenäosusega just esmased peavaluvormid, nagu ka olemasoleva info põhjal võib kahtlustada kroonilist migreeni. Samuti tundub, et valuvaigistite ...

Loe edasi

TERE.parem peapool meele kohast valutab on tuim ja suve tunne.silm ka tuikab ja jookseb vett just ülevast nurgast.olen reuma haige spndüliit.

TERE.parem peapool meele kohast valutab on tuim ja suve tunne.silm ka tuikab ja jookseb vett just ülevast nurgast.olen reuma haige spndüliit.

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
infot on küll vähevõitu, kuid olemasoleva põhjal võib soovitada neuroloogi konsultatsiooni, kes otsustab täiendavate uuringute vajadust. Võib olal tegemist esmase peavalu vormiga (trigeminaalne ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi