Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

peavalu

Tere!
On nädal, või juba rohkem, kestnud vahelduv peavalu, algas kuumade ilmadega. Mõni päev valutab rohkem, mõni päev vähem. Valu ei ole tugev ega pulseeriv, aga on vaevav ja pead raskeks ja uimaseks ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
igat uut pevalu, mis tekib vanuses üle 50 ea, reeglina käsitletakse kui potentsiaalselt sekundaarset (s.t. pole esmane peavalu, nagu pingetüüpi vms). teisisõnu vajalik pöördumine arsti poole, ...

Loe edasi

Peavalu!

Alates 2020 maikuu keskpaigast on hakkanud vaevama uuesti peavalu.Peavalu algas peale seda kui ortopeedi poolt teostati inj Depo- Medroli 40 mg + Lidocaini 10,0 par. Frohse kanalisse.
Häirivaks on ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
öösel äratavad peavalud võivad olla potentsiaalselt sekundaarsed ehk täpsustavaid uuringuid vajavad! Tuleb esimesel võimalusel pöörduda arstile!
Lugupidamisega
M. Braschinsky

Loe edasi

Kurgus pidev lima

Tere!

Mul on mure seoses pideva nö lima tekkega kurku ja vahepeal tunnen nagu miskit oleks kurgus, tükitunne. Olen sel aastal kahel korral angiinis olnud ja tekib küsimus kas see vōib olla ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Ninaneelus lima on pigem kroonilise nohu sümptom. Nohu meditsiinilises mõttes ei ole ainult see eritis, mida me nuuskame välja. Ninaneel on nina anatoomiline osa, kus ka on limaskest ja selle alaägeda ...

Loe edasi

Nagal laigud

Tere,
Nahal on ümmargused nahast kõrgemad laigud. Ka sügelevad aga samas ka valutavad. Ja on käsivartel, rinnaees, õlal. Millega on tegu? Ja millest tekib? Ja mis ravi vaja olek?

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Kahjuks on lööbeelemendid ainult ühest piirkonnast. Saadetud fotol on näha punetavad ebakorrapärase kujuga lööbeelemendid. See võib olla nõgestõbi e urtikaaria, mis ägenedes annab kublad ja ...

Loe edasi

Lõhna taju kadunud

Tere. Mure lõhna tajuga. Probleem on tegelt ammu. Olen mitu aastat võtnud hoogu et lähen arsti juurde ja kurdan et ei tunne lõhnasid. siiamaani on see olnud siisiki mitte väg ahull. lähedalt tundsin siiski ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Pikka aega kestnud lõhnataju puudumise põhjuseks võib olla krooniline nohu. Lõhnaretseptorid asuvad nina ülaosas, kus on anatoomiliselt ka kõige kitsam koht. Limaskesta turse korral lõhn ei jõua ...

Loe edasi

Analüüsi vastus!

Tere!.
Käsin kõhuvaluga eriala arstil märtsi kuus see aasta. Kõik analüüsid, mis võttis olid normis välja arvatud - Immuunglobuliin A seerumis/plasmas*(07...4,0 g/L).
Minu näit oli 5,56. Arst ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Ühele analüüsile toetudes ei saa sisulist vastust anda. Hindamiseks on oluline teada milliseid analüüse tehti , mille tulemused olid normis. Immuunoglobuliin A tõusu põhjused võivad olla erinevad, ...

Loe edasi

Väike palavik

Tere!
Eelmisel pühapäeval jäin haigeks, tekkis kurguvalu, nohu ja pea paks. Esmaspäeval oli veel kurk väga valus ja nohu endiselt, kuid õhtul lisandus väike palavik 37,2 öösel higistasin ja hommikul ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Alustan vastamist viimasest küsimusest. Jah, viirushaiguse põdemise järgselt võib olla temperatuuri tõus. Harvadel juhtudel isegi paar nädalat pärast muude haigussümptomite taandumist. Palavik on ...

Loe edasi

Migreeni ravi ei toimi, täiendav küsimus

Mul on Haigekassa kindlustus olemas. Perearst tegi saatekirja neuroloogile.
Tuleksin Teie vastuvõtule, kuid TÜ Kliinikumi ajad on kõik kinni.
Saaksin tasulise vastuvõtu aja Elite kliinikusse. ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
ravimeid saab arst ikka kirjutada soodustusega, sõltumata sellest kas on erakliinik või mitte. Radioloogiliste jms uuringute eest tuleb antud juhul tasuda siiski patsiendil endal.
Lugupidamisega
Loe edasi

Migreeni ravi ei toimi

Migreen on olnud viimased 10 aastat. Selle aja jooksul on haigus süvenenud - migreenihood esinevad tihedamini, hood on pikemad ja valu intensiivsem.

Viimasel aastal on mul olnud tihti 2 migreenihoogu ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
tegemist on migreeni nn. kronifitseerumisega ehk halvenemisega ajas (sagenemine, millega saheli käib kaasas ka hoogude intensiivistumine, kehvem alluvus hooravimitele). Esmalt tuleb hoolitalt ...

Loe edasi

mao uuring

Tere,kuidas seda uuritakse kas magu töötab õigesti ja kas maol on ülihappesus

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Kõige täpsem mao uuring on gastroskoopia. Endoskoobi abil arst vaatleb söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiksoole limakesta. Vajadusel võetaks limaskestalt proovitükke. Valdav enamus probleeme on selle ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi