Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Pidev peavalu väga tugev.

Tere!
Vaevlen juba pikalt peavalude käes.Soovitati kaela süst teha.Küsin kuidas saan seda lasta teha ja kus Pärus tehakse seda.Ei suuda enam ravimeid süüa.

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kahjuks, on suhteliselt vähe infot, et öelda täpselt mis peavaluga tegemist on. Samas kui peavalu on juba aastaid, siis see viidab ikkagi mõnele esmasele peavalule. Sageli kontrollimatu sage ...

Loe edasi

jalg valutab

Olen tarvitanud Voltaren Akti mis vabamüügil ,määrinud ka Diclaciga juba üle 3 nädala ,vist pikaks läinud ,neuroloogi juurde pääsen novembris ,Valu on selline ,et ei lase magada ja ka käimisel halb ,eriti ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
jalavalu kui kaebus või sündroom võib olla väga laialdase põhjuste profiiliga. Seetõttu on arstlik konsultatsioon siin tõepoolest teine kord vajalik. Senini soovitan tõhustada valuvaigistavat ...

Loe edasi

Halb tunne trenni või suurema füüsilise koorumuse all

Tere,

Mure on selline, et olen 22 aastane noormees ning juba pikemat aega vaevab mure mis ei tohiks olla minu vanusel inimesel, nimelt trenni tehes hakkab paha, tekib selline minestamise tunne, ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Oma vastust alustan sellest, et ärevushäire on seisund, mis korra esinenuna tõstab tõenäosust sama probleemi kordumiseks. Esitatud kirjeldusele vastust otsides ei alustaks ma ärevushäirest. 22 aastane ...

Loe edasi

Loove nahal

lapsel nahalööve. Nüüd on punne oluliselt juurde tulnud. Alguses oli ainult vasakul jalal.

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Nahalöövet on keeruline objektiivselt kirjeldada ja seetõttu ei saa ka probleemi hinnata. 08.10.18 käisite vastuvõtul, kus anti esmased soovitused ja jäeti jälgimisele. Kui probleem püsib või hoopis ...

Loe edasi

Жжение во рту

Здравствуйте. У меня на протяжении года сильное жеение во рту. Началось жжение после приема амитриптилина в дозе 20 мг, который мне выписал невролог из-за боли в голове и левой руке. Амитриптилин я пропила ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Здраствуйте!
Ощущение жжения в полости рта может вызываться различными причинами. Если это побочное явления лекарства, то жалобы обычно прекращаются после остановки приёма препарата. Когда исключены ...

Loe edasi

Peavalud mis tekivad magamisega

Tere.
Mind on mitu aastat aeg-ajalt vaevanud peavalud, mis tekivad alati öösel magamisega, mitte kunagi poolest päevast vms. Peavalud oleks nagu silmakoobastes. Samuti on siis terve päev silmad ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
öösel tekkivate ja inimest üles äratavate peaavludega soovitatakse arstliku konsultatsiooni põhjuste selgitamiseks, kuna sageli on peavalu sekundaarne. Pole harv ka 1 esmase peavalu vorm, mida ...

Loe edasi

Suletud hüdrotsefaalia ja gripivaktsiin

Mul on täiskasvanuna omandatud suletud hüdrotsefaalia. Sain viimase operatsiooni järel (tehti selles juunis, oli minu kaheksas operatsioon) teada, et iga viirus, mille saan, võib tekitada põletikulisi ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
Teie haigus ei ole antud vaktsineerimise vastunäidustuseks.
Lugupidamisega
M. Braschinsky

Loe edasi

Sõrmede värin

Tere,

Küsimus selline, et märkasin, et teatud asendites mõlemal käel sõrmed ja pöidlad värisevad. Lõdvestunud olekus pole midagi, samuti ei tundu midagi valesti olevat ka käsi enda ees hoides ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Losartaan, mida tarvitate kõrgvererõhutõve raviks, et tekita käte värinat, eriti veel, kui olete ravimit tarvitanud juba pikemat aega, aga probleem on tekkinud alles nüüd.
Kirjeldate ...

Loe edasi

Kukla- ja peavalud

Tere!

Mulle teevad muret teravad valusähvakad peas. Peamiselt esinevad need kuklas, aga viimasel ajal ka mujal peas (umbes keset pead). Hiljaaegu diagnoositi mul depressioon ja võtan kolmandat ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
antud kaebused kaela piirkonna patoloogiale ei viita. Kõige tõenäolisemalt on tegemist esmase lõikava peavaluga, mis on üks esmastest ja healoomulistest peavaluvormidest. Enamasti seda isegi ...

Loe edasi

Ühepoolne pika-ajaline peavalu

Olen 32 aastane naine. Kannatan kaheksandat kuud igapäevase peavalu all. Varasemas elus peavaluga probleeme pole olnud. Valu algas 2017 dets äkki koos 37.6 palaviku, tugeva väsimuse ja punase kurguga- ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
olemasoleva info põhjal pigem kahtlustaks mitte kolmiknärvi neuralgiat, vaid kolmiknärvi neuropaatiat. Karbamasepiin (Finlepsiin) pole neuropaatiliste valude korral esimese valiku ravim, pigem ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi