Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik

Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.

Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Peavalu

Pea on pisut uimane, aga kui ma kummardun lööb paremale poole piste. Teisel kummardumisel kaob. Kael on kange ja hirmsasti ragiseb. Tegin ka masaasi 10 korda, aga päris ära ei kadunud.

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Tundub, et probleem on kaelalihaste pinges. Soovitan esialgu kaelaharjutusi, passiivne massaaž on ka hea, aga aktiivse pooleta tulemust ei saa. Pea uimasus, millest kirjutate võib olla tisanidiini ...

Loe edasi

Peavalu

Tere,

Mure on järgmine. Peavalud on mind kimbutanud juba vähemalt 20 aastat. Olen käinud peakompuutris, neuroloogide juures aga ei midagi. On diagnoositud nii migreen kui ka pingepeavalu. ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
esmalt tuleks teada saada järgnevaid tunnusi:
- valu tugevus (kerge, mõõdukas, tugev või väljakannatamatu?)
- valu iseloom (pulsseeriv, suruv, sähviv, põletav jms?)
- kas ...

Loe edasi

valusähvatused meelekohas

Tere!

Mul on üle kuu aja olnud peas sellised äkilised valusähvatused. Alati on need vasakul pool pead ja valu lööb meelekohta ning vahel vasakusse silmakoopasse. Päevas juhtub seda hetkel ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
esmalt tuleks hinnata mõningaid võimalikek kaasuvaid sümptome - näiteks, kas nende sähvatuste ajal sama poole silm läheb punaseks või jookseb vett, sama poole ninakinnisus või ninast vedeliku ...

Loe edasi

Auraga migreen

Migreen algas mul 19 aastaselt. Diagnoosiks on arsti poolt pandud auraga migreen. Migreeni algusest saan aru, et nägemine hakkab võbeleme, värisema, ei näe korralikult. Väga ebamugav. Järgneb kas käte ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
migreeni hooraviks on kasutusel küll "tavalised" valuvaigistid - sel juhukl soovitatakse eelistada lahustuvaid vorme. Lisaks on olemas ka "migreenispetsiifilised" valuvaigistid - ravimite grupi ...

Loe edasi

peavalu

Abikaasa peavaluga kaasnev läheb üha karmimaks. Kas mul on võimalik ja vajalik arutada seda arstiga?

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Palju infot jääb mulle teadmata, kuid arvestades igepäevast valuvaigisti tarvitamist jääb mulje kroonilisest ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalust. Kindlasti peaks pöörduma neuroloogi ...

Loe edasi

uuringu vastus

Tere,käisin MRT uuringul peaga,ja sain järgneva vastuse:
TEOSTATUD UURINGUD MT010101 x 1 Peaaju magnettomograafia natiivis KIRJELDUS T1, T2, FLAIR, DWI kujutised peast erinevates tasapindades. Liikvoriruumid ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Haigust, mida Teie kardate ei ole! Ajukude on ilma muutusteta, just seda me Sclerosis multiplexi korral otsime ja hüpofüüsi tagaosa tsüstike ei ole muutus, mida peaksite kartma.
Ühe ...

Loe edasi

Peavalu

Tere.Olen66M.Mõni aasta tagasi diagnoositi mul siinusbradükardia ja kodade virvendus ning vahelöögid koormusest taastumisel.Nüüd on lisandunud hommikune peavalu pulsitõusuga u.90ni ja see on tunda terves ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Pooltel öödel ärkamine ja 4-5 tunnine unepikkus ei ole piisav kui järgneval päeval on väsimus ja uimasus. Kindlasti vajab selline probleem perearstiga nõu pidamist, sest üksnes kirjelduse ...

Loe edasi

Kas migreen?

28-aastane naine, peavalud kimbutanud aastaid ja korduvalt käinud ka perearsti juures, kelle sõnul tegu pingetest tulenevate valudega. Viimasel kahel aastal (peale lapse sündi) oluliselt valud suurenenud ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kuigi sellest infost, mida arst vajab diagnoosi püstitamiseks, on siinkohal olemas vaid osa, siiski esimne mulje olemasoleva info põhjal kisub ikkagi migreeni poole. Ei näi seda moodi, et vajaks ...

Loe edasi

Migreeni hood

Tere. Olen varem ka teie juures käinud, konsultatsioonil ja uurisime minu peavalud põhjust. Esialgselt me profülaktikalist ravi ei alustanud.kuna mul diagnoositi auraga migreen. Paar kuud oli hea ja rahulik, ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kirjast jääb mulje, et migreenihood on muutunud praktiliselt igapäevasteks. See tähendab, et migreen on läinud üle kroonilisse faasi (krooniline migreen). Sellega sageli kaasub valuvaigistite ...

Loe edasi

peavalu vasakul pool pead

Pöördun teie poole murega kus mind on vaevanud
peavalu vasakul pool peas alates mai kuust 2017.
Kahjuks tänaseni abi leidnud ei ole.
Peavalu algab hommikul vahetult enne ärkamist kella ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
Senised Teile teostatud uuringud olnud põhjendatud, jäi minu jaoks selgusetuks, kas lisaks tavalisele MRT-le uuriti ka angiograafiliselt, mis mõnel korral võib olla vajalik. Ka määratud ravimid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi