Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Sõrmede värin

Tere,

Küsimus selline, et märkasin, et teatud asendites mõlemal käel sõrmed ja pöidlad värisevad. Lõdvestunud olekus pole midagi, samuti ei tundu midagi valesti olevat ka käsi enda ees hoides ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Losartaan, mida tarvitate kõrgvererõhutõve raviks, et tekita käte värinat, eriti veel, kui olete ravimit tarvitanud juba pikemat aega, aga probleem on tekkinud alles nüüd.
Kirjeldate ...

Loe edasi

Kukla- ja peavalud

Tere!

Mulle teevad muret teravad valusähvakad peas. Peamiselt esinevad need kuklas, aga viimasel ajal ka mujal peas (umbes keset pead). Hiljaaegu diagnoositi mul depressioon ja võtan kolmandat ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
antud kaebused kaela piirkonna patoloogiale ei viita. Kõige tõenäolisemalt on tegemist esmase lõikava peavaluga, mis on üks esmastest ja healoomulistest peavaluvormidest. Enamasti seda isegi ...

Loe edasi

Ühepoolne pika-ajaline peavalu

Olen 32 aastane naine. Kannatan kaheksandat kuud igapäevase peavalu all. Varasemas elus peavaluga probleeme pole olnud. Valu algas 2017 dets äkki koos 37.6 palaviku, tugeva väsimuse ja punase kurguga- ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
olemasoleva info põhjal pigem kahtlustaks mitte kolmiknärvi neuralgiat, vaid kolmiknärvi neuropaatiat. Karbamasepiin (Finlepsiin) pole neuropaatiliste valude korral esimese valiku ravim, pigem ...

Loe edasi

Krooniline peavalu

Lp. dr. Millest võib olla tingitud pikaaegne krooniline peavalu, mis pealaelt kiirgub suruvana paremale oimukohale ja sealt parema silma kohale ning mööda paremat põseserva alla lõuani .Sageli kaasneb ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
olemasoleva info põhjal võin suhteliselt kindlalt öelda, et pingetüüpi peavaluks see kuidagi ei sobi. Valu kirjeldustel mitu atüüpilist momenti, mistõttu, eriti arvestades uue peavalu tekkimise ...

Loe edasi

Peavalu

ere!
Olen umbes 6aastat ühe ja sama tugeva peavalu all kannatanud. Alguses esines peavalu 1-2 korda aastas, ning ei näinud suurt probleemi . Nüüdseks olen pidanud seda taluma 2-4 korda kuus ja kestavad ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
tõepoolest, esimene mõte on kobarpeavalu. Kuna sellel haigusel on mõneti sarnaseid sündroome, siis mõningaid detaile oleks vaja üle täpsustada (hoogude täpne sagedus ja ajaline kulg, valuga ...

Loe edasi

Kobarpeavalu?

Millised ravimid või ravimeetodid aitavad kobarpeavalu puhul, kas ravimid on erinevad migreeni ravimitest?
Alates 2011 algasid peavalud regulaarselt korra kuus seoses menstruatsiooniga, edasi valud ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
kirjelduse alusel siiski ei ole tegemist kobarpeavalu, vaid ikkagi migreeniga. Migreeni hooravis on kõige efektiivsemad triptaanid, kusjuures paratsetamoolil on kogune enam risk maksa kahjustusele, ...

Loe edasi

peavalu

peavalu
7-8 aastat tagasi eritiv intensiivselt ,algasid peale silma orbitast proovitüki võtmist 17a. ,vist vigastati mingit närvi
olen tarvitanud Teie poolt määratud ravimeid Lyrica ja Cimbalta,viimast ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
tegemist on kroonilise neuropaatilise valusündroomiga. Mõlemad ravimid on esireas sedatüüpi valude ravimisel. Kui eelmise skeemiga oli efekt parem, siis mõstlik on minna tagasi kõige efektiivsemale ...

Loe edasi

Peavalu

Tere, jaanauarist alates on peavalud. Peavalu asukoht on paremal pool kuklas, kôrvas ja ka igemes (paremal pool üleval). kôrva valu ja igeme valu on aeg-ajalt. Valu pole enam nii tugev kui alguses. Lisandunud ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Kirjeldus sobib tõesti kolmiknärvi neuralgiale, kuid enamasti on vajalik ikkagi ka peaaju uuring, et vaadata, kas esineb arteri ja närvi konflikt või et kaebus poleks teise haiguse avaldus. ...

Loe edasi

uringuvastus

TEOSTATUD UURINGUD MT010101 x 1 Peaaju magnettomograafia natiivis KIRJELDUS T1, T2, FLAIR, DWI kujutised peast erinevates tasapindades. Liikvoriruumid keskjoonel, dislokatsioonideta, norm kuju ja suurusega. ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere,
Kahjuks jääb info kaebuste osas väga puudulikuks. Teil valutab selg, MRT on tehtud peast. Uuringu vastus tähendab, et ajuga on kõik korras.
Lugupidamisega,
Liis Sabre

Loe edasi

Peavalu

Kaks kuud on vahelduva eduga vaevanud peavalu. Algul ei teinud suurt numbrit, kuna peavalu tuleb ikka aegajalt ette, kuid nüüd on see liiga tihedaks muutunud. Peavalu saab alguse pea tagaosast ja valutab ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
antud kirjelduses mitu vihjet healoomulisele nn. pingetüüpi peavalule. Samas pingutusel süvenev/provotseeritav valu kindlasti vajab arstliku konsultatsiooni - nii migreenile mõeldes (une positiivne ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi