Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Tere. 4a pojal nahale on üleöö mingi punetus tekkinud. Ütleb, ei sügele, ei ole valus. Me ei ole midagi uut söönud, päikest ei ole võtnud. Lisasin pildid manusesse. mida peaks tegema?

4a pojal nahale on üleöö mingi punetus tekkinud. Ütleb, ei sügele, ei ole valus. Me ei ole midagi uut söönud, päikest ei ole võtnud. Lisasin pildid manusesse. mida peaks tegema?

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Kindlasti vajab selline lööve tähelepanu. Kui lisanduvad veel mingid sümptomid, näiteks lüüve laieneb, lisandub palavik, valu või ikkagi sügelus, õhetus, siis peaks arstiga nõu pidama. Kui ...

Loe edasi

Nahal laigud

Tere. Mul on psoriaas. Olnud juba aastaid 10. Olen õppinud elama sellega. Kürnanukid ja põlved on aastaid olnud aga nüüd tekkis seljale ka laigud.
Mis oleks tõhusaim ravi. Kas loodusliku ravi ka ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Kuna lööbeelemente lähedalt ei ole pildistatud, siis kaugvaates tunduvad lööbeelemendid olema ka psoriaatrilised. Esineb nn tilga kujuline psoriaasi lööve. Psoriaas on kroonilise kuluga ...

Loe edasi

Vill sisehuulel

Tere!

Sooviksin küsida pildil oleva villi kohta, aegajalt muutub väiksemaks aga kui miski ärritab teda siis läheb suuremaks, ära kadunud ei ole ja hetkel olnud juba paar kuud. Mis oleks selle ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Limaskestal olev moodustis tuleks kirurgiliselt eemaldada, sest ta tõenäoliselt segab Teid.
Nõu küsida võib hambaarstilt või perearstilt.

Head soovides,
Vanda Kristjan

Loe edasi

Nahaprobleem

Tere. Tegin mehega anaalseksi ja kuna libestit ei kasutanud, oli aanuse pealt hiljem veidi verine. Pärast seda tekkis samasse kohta kühm/armkude vms, mis on valutu ja veidi kõvem ja mingit vedelikku ei ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Hindamiseta võiks oletada , et tõenäoliselt sai limaskest vigastada. Kirurgilist sekkumist see ei vaja. Kõik haavade paranemise protsessid toimuvad läbi armkoe kujunemise. Võimalik võib ...

Loe edasi

Kõrvad lukus ja kuulmine tunduvalt nõrgenenud

Kõrvad nädal aega kumisevad ja lukus vaatamata ravile.Kas võib olla tegemist mõne raskema haigusega või pea piirkonna kasvajaga?

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Ravi järgi otsustades diagnoositi Teil keskkõrva põletikku, mis toob kaasa tavaliselt ka kuulmise halvenemise. Põhjus seisneb selles, et kuulmekile ei funktsioneeri tavapäraselt helilaine ...

Loe edasi

Naha sügelus.

Tere. Nahk onn kuiv ja sügeleb. Kestab 2 kuni 3 nädalat ning kaob ära. Tekib uues kohas asemele. Olen määrinud Hydrocortisone-ga. Natuke nagu leevendab.

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Fotol olev naha kahjustus on sarnane naha ekseemile. See probleem on kroonilise kuluga, tekkimise algpõhjus jääb sageli ebaselgeks ja kipub korduma. Kui on välistatud infektsiooni olemasolu, ...

Loe edasi

Kust saan abi leida ?

Tere,
Mitu aastat tagasi kui olin haiglas nädala aega puukentsefaliidiga ja tilguti all, olen märganud et peale seda mu kehakaal langes. Praegu ma soovin nö lasta verd puhastada füsioloogilise ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Puukentsefaliit on raske haigus ja selle raviks tõesti organismi toetamiseks tehakse ka infusioonravi. Kaalulangust ei saa kuidagi seostada füsioloogilise lahuse infusiooniga. Arsti ...

Loe edasi

Silmad

Tere. Mul on tekkinud juba aasta tagasi, silmade valu. Prille ei kanna, ja seni on olnud silmadega kõik korras. Valu avaldub väljas olles kui ma tahan ülesse vaadata aga mitte päris taevasse. Ja liigun ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!

Sellise murega tuleks esialgu pöörduda silmakontrolli. Alustada võiks optometristi konsultatsioonist. Kui selgub, et vajate silmaarsti konsultatsiooni, siis optometrist suunab Teid edasi.
Loe edasi

Imetamise ajal salendava tee joomine

Tere!

Sooviks teada kas imetav ema tohib juua salendavaid teesid? Kuna rinnast tuleb vähe piima, siis laps saab veel lisaks rinnapiimaasendajat.

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Rohked uuringud on kinnitanud, et rinnapiim on väga oluline lapse arenguks nii emotsionaalselt kui ka erinevate ainete saamiseks. Ka vähene kogus rinnapiima on suure väärtusega lapse jaoks. ...

Loe edasi

Kas võtta ravimit edasi

Tekkisid tursed, sattusin EMOsse, määrati Torasemiidi, aitas, kas jätan tableti võtmise katki, kui tursed enamvähem alanenud? Valvearst arvas, et kõikide mu probleemida taga on mu suur kaal 130 kilo, ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Teile määrati diureetikum ( ÕS: kusele ajav aine), mille eesmärk oli tursete leevendamine. Kuumade ilmade ajal võivad tursed kergelt tekkida inimestel, kellel on soodumus selleks (näiteks inimesed, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi