Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Peopesade higistamine

Tere, mure selline, et mõned kuud tagasi olen märganud, et peopesad on pidevalt higised. Mitte just väga märjad, aga siiski üsna niisked. Kohvi joon u 2 tassi päevas, ei suitseta, ei tarvita alkoholi ülemäära. ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Higistamine on oluline füsioloogiline protsess, mille abil toimub termoregulatsioon ja jääkainete eritumine. Higistamise intensiivsus ja lokalisatsioon on individuaalne ja inimeseti erinev. ...

Loe edasi

Geneetiline haigus

Tere. Sain diagnoosiks krooniline atroofiline gastriit intestinaalse mataplaasiaga.
Kui suur on tõenäosus, et see haigus kujuneb halvaloomuliseks? Mõlemad vanaisad on surnud vähki (nahavähk ja kopsuvähk). ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Krooniline atroofiline gastriit intestinaalse metaplaasiaga tähendab seda, et mao limaskesta rakkudes on pikaaegse põletiku tagajärjel toimunud muutused. Kõige sagedasem põhjus, mis selle ...

Loe edasi

Peavalud meelekohas

Tere!

Juuni 2019 tekkis mul kiire südame pulss ja tugev pearinglus. Perearst saatis kurguarstile ja tuli välja, et mul on mandlid põletikulised, mis mõjutasid ka südant. Septembris käisin ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
peale infektsioonipõdemist võib peavalu tekkida ja püsima jääda harva. Esmalt tuleb veenduda, et infektsioon sai korralikult välja ravitud. Vastupidisele viitaks, näiteks, püsiv palavik. Samuti ...

Loe edasi

Peavalu

Tere Doktor!
Olen kimpus juba üle kuu aja peavaluga. Perearsti vastuvõtul diagnoosis perearst pingepeavalu, kirjutades mulle arcoxia ravimi 10 päevaks, kuid natuke leevendas, kuid peavalu on endiselt. ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
tõepoolest, esimene mõte oleks sellises olukorras pingetüüpi peavalu. Kindlasti ei loe ma Teie kirjeldusest välja viiteid kuklanärvi neuralgiale. Pingetüüpi peavalu saabki alguse kaelast, täpsemalt ...

Loe edasi

Peas surub

Tere.
Pea kaks kuud igapäevaselt rõhub peas ja nagu pearingluse moodi tunne,tasakaalu häireid pole,kuklas surub ja kael annab liigutades tunda,samuti kõrist altpoolt suruv tunne,kas võib olla tegemist ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
need sümptomid on tervikuna väga mittespetsiifilised, s.t. selle põhjused võivad olla alates ohutust kroonlisest pingetüüpi peavalust, ärevushäirest kuni sekundaarsete põhjusteni. Oluline on ...

Loe edasi

Ärevushäire, kaela kangus, valu ja unetus

Mure kaela tuimuse, valu kiirgumisega pähe ja unetuse pärast. Viimasel visiidil neuroloogi juurde arvas neuroloog, et tegemist võibolla fibromüargiaga. mis võimalused on paranemiseks, ravi saamiseks ja ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Teie kirjeldatud ärevus ja krooniline valu on probleemid, millega tegelevadki koos neuroloog ja psühhiaater. Ravi on Teil ju olemas. Ja kindlasti pole hea liikuda kogu aeg erinevate arstide ...

Loe edasi

Auraga migreen

Tere.
Mure 17a. noormehega kellele diagnoositi 3 nädalaga tagasi migreen. Esimene hoog tekkis une pealt auto tagaistmel sõites Leetu. Algul kurtis ta vasaku jala tuimust, mis liikus järjest ülespoole ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
pole küll mainitud kas esines ühe kehapoole nõrkust või mitte ning kui kaua just need sümptomid kestnud on, aga muidu kirjeldus sobib auraga migreenile. Uuritud on usinasti - pea MRT on väga ...

Loe edasi

Peavalu

Tere ,olin hiljuti Teie vastuvõtul ja järgmisest päevast oli mul kolm päeva tugev peavalu.Ma arvan et jätkan rohtude võtmist endiste annustega.Medical24.ee pakub aparaati TEN Sterm Eco Basic valude vähendamiseks ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
antud apparaadi kasutamise kohta peavalude ravis pole tõenduspõhisust. Hematoloogiliste haiguste kohta ma, kahjuks, vastata ei oska.
Lugupidamisega
M. Braschinsky

Loe edasi

kuplialune peavalu.

Jäin jaanuaris viirushaigusesse.Oli ka tugev nohu.Mingil ajal ei saanud pead vasakule keerata.Ka krambid olid kaela pikilihase sees.Aevastades või kõvasti nuusates käis valusööst peast läbi,samuti astudes ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
olukorras, kui inimesel vanuses üle 50 ea tekib talle varem tundmatu peavalu, tuleb pöörduda kiiremas korras arstile või koguni EMOsse!
Lugupidamisega
M. Braschinsky

Loe edasi

Peas surub

Tere
Paar kuud tagasi hakkasid peas imelikud valupisted,vahel valutas ka pea,see mingi aeg kadus mis asendus imeliku survega peas,selline tunne nagu pea ujuks,päris peapööritus ei ole,pea sees nagu ...

Liis Sabre

Vastas dr Liis Sabre

Tere!
Sellise kirjeldusega on väga keeruline täie kindlusega öelda, mis võiks olla peavalu-surve põhjus. Tundub pingetüüpi peavalu moodi, mis on väga suurel osal inimestest mingil eluperioodil. Ja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi