Peavalu Autor: Ain-Elmar Kaasik


Viited: peavalu
Peavalu on väga paljudel inimestel perioodiliselt esinev iseseisev häire, harvem mõne teise haiguse (nt äge ninakõrvalurgete põletik, gripp, kõrgvererõhktõbi, ajukasvaja, ajupõrutus) sümptom. Peavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Krooniliste peavalude korral valutab pea enam kui pooltel päevadel kuus, episoodiliste peavalude korral harvem. Sõltuvalt sellest, millisena inimesed oma peavalu tajuvad ja seda kirjeldavad, on koostatud rahvusvaheline peavalude klassifikatsioon. Kõige sagedasemad peavalud on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen.

Peavalusid diagnoosib ja ravib nii perearst kui ka neuroloog. Viimase vastuvõtule saamiseks on vajalik perearsti saatekiri. Kerge ja mööduva peavalu puhul ei ole tarvis kohe arsti poole pöörduda. Kindlasti tuleb aga seda teha siis, kui äkki alanud peavalu muutub kiiresti väljakannatamatuks või kui peavalu on väga tugev ja sage või kui kaasnevad teised tunnused, nagu kuklakangestus, perioodiline teadvusekadu, segasusseisund jms. Laps tuleks peavalude tekkimise korral kohe arsti juurde viia.

Kõige levinum on pingepeavalu, mis on tavaliselt kahepoolne, pressiv, suruv, kerge või mõõduka raskusega ning ei tugevne kehalise koormuse korral. Pingepeavalu ei too endaga kaasa oksendamist, võib esineda iiveldust. Pingepeavalu täheldatakse meestel ja naistel võrdse sagedusega. Kui peavalu esineb kuus ainult ühel päeval, on tegemist mittesagedase episoodilise pingepeavaluga. Rohkem kui ühel päeval, kuid vähem kui 15 päeval kuus esinevat peavalu nimetatakse sagedaseks episoodiliseks pingepeavaluks. Kui pea valutab rohkem kui pooltel päevadel kuus, on peavalu krooniline. Pingepeavalu tekkepõhjuseks peetakse kaela- ja õlavöötme piirkonna lihasepingeid, mis omakorda ärritavad süsteemi, kuhu kuuluvad nii närvilõpmed kui peaaju kelmete veresooned. Pingepeavalu võivad esile kutsuda ka varjatud masendus, stress või unehäired.

Mittesagedase või ka sagedase pingepeavalu korral saab abi peamiselt valuvaigistitest. Oluline on silmas pidada, et ravi tõhususe määrab tihti asjaolu, kui ruttu jõuab inimene peavalu tekkimisel valuvaigisti sisse võtta. Samuti on tähtis teada, et ohutumad on nn puhtad ehk ühe toimeaine põhised ravimid. Kombineeritud ravimid soodustavad pahatihti peavalu muutumist krooniliseks. Kroonilise pingepeavalu puhul rakendatakse teistsuguseid ravimeetodeid ning kindlasti tuleks nõu pidada oma perearstiga. Pingepeavalu aitavad leevendada liikumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, oskus lõõgastuda (sobivad saun, massaaž, ujumine, võimlemine, muusika kuulamine jms), lihaste pingeseisundit põhjustava tööasendi korrigeerimine, stressisituatsioonide vältimine.

Kobarpeavalu erineb pingepeavalust ja migreenist tunduvalt, sageli kirjeldatakse seda nagu “silma lõhkemise” valu. Peavalu on alati ühepoolne, enamasti silmapiirkonda koonduv, kiirgudes meelekohta ja lõua suunas. Tugeva piinava silmavaluga kaasneb silma punetus, pisaravool, võib esineda eritist ninast ja ninakinnisust. Valutav peapool muutub vahel higiseks ja punetab. Pooltel juhtudel täheldatakse iiveldust ja ka oksendamist. Üldiselt tekivad kobarpeavalud lühikeste teravate sööstudena, mis võivad kesta 10 minutist kuni 2–3 tunnini. Tihti kordub valuhoog mitu korda päevas mingi perioodi, sageli 1–2 kuu jooksul – siit ka nimetus kobarpeavalu. Kobarpeavalu all kannatavad mehed sagedamini kui naised ja enamasti vanemas eas. Erinevalt migreenist sunnib kobarpeavalu inimest rahutult ja närviliselt ringi kõndima, tihti võib see näiteks vihastamise järel uuesti puhkeda. Ravi osas tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.

Migreen on primaarse ehk idiopaatilise ehk iseseisva peavalu vorm, seda iseloomustavad valuhood, mis algavad puberteedieas ja kaovad hilises keskeas. Migreeni esineb sagedamini naistel ja selle tekkes etendab olulist osa pärilikkus. Haigusel on mitmeid alavorme, millest levinumad on nn aurata ehk tavaline migreen ja auraga ehk klassikaline migreen. Klassikalise migreeni hoogudele eelnev aura on 99% juhtudest nägemishäire, millega 1/3 juhtudest võib kaasneda tundlikkushäireid, harvem kõnehäireid ning lihasenõrkust. Tüüpiliseks auraks on skotoom ehk nägemisväljatumend (tavaliselt ühe silma ees), kuid ka valgussähvatused ja virvendus silme ees. Tundlikkushäiretest esineb nii tuimust kui ka sipelgate jooksmise tunnet. Aurafaasile järgnev peavalu on vähemalt haiguse kujunemise järgus ühepoolne ja erinevalt aurata migreenist häirib see tunduvalt inimese tegevust.

Tavaliselt ei suuda inimene klassikalise migreenihoo korral oma tegevust jätkata, ta vajab rahu, pimedat ruumi ja lamamist. Migreenivalu on pulseeriva iseloomuga, erinevalt primaarse peavalu levinuimast vormist – pingepeavalust, mille korral valu on suruv ja pigistav. Migreenipeavalu progresseerub suhteliselt kiiresti, saavutades haripunkti 1–2 tunniga, ning hakkab siis vaibuma, kuid võib kesta ka kuni 2–3 päeva. Valuga kaasneb iiveldus, mõnikord oksendamine. Inimene ei talu müra, valgust ega lõhnu. Kuigi migreenihoo kujunemisel on oma osa pea (eelkõige koljuväliste ja ajukelmeid varustavate) veresoonte toonuse muutumisel, ei ole siiski põhjust pidada seda ajuvereringehäireks. Nagu peavalu teistegi vormide puhul, nii etendavad ka migreeni korral suurt osa talitluslikud muutused tsentraalsetes valutundlikkuse mehhanismides ning kolmiknärvis, mis varustab tundekiududega pea artereid.

Migreenihaiged on valuvabal perioodil täiesti terved ning paljud neist taluvad valuhoogusid üsna hästi. Migreen muutub mõnikord tõsiseks haiguseks valdavalt psühhosomaatiliste tegurite lisandumisel. Hoogude vältimiseks on tarvis oma töö ja puhkus õigesti korraldada, hoolitseda keha vormisoleku eest ning hoiduda kahjustavatest teguritest (suitsetamine, alkoholi tarvitamine), mõnedel juhtudel isegi šokolaadi söömisest.

Migreenihoo leevendamiseks kasutatakse tänapäeval edukalt triptaane, kuid sageli piisab ka ibuprofeenist või paratsetamoolist. Hoogu vältivat ennetavat ravi rakendatakse harva. Ravimite (peavalutablettide) pidev tarvitamine võib soodustada valu krooniliseks muutumist, mille eelsoodumuseks võivad olla isiksuse iseärasused (introvertsus, kalduvus enesevaatlusele ja -analüüsile) ning suur psühhoemotsionaalne pinge. Kroonilise migreeni ravi on pikaajaline ning inimene vajab õigete raviskeemide leidmisel abi perearstilt. Mõnikord tuleb tarvitada ka antidepressante.

Vt ka aura, nägemisväli.


Peavalu Peavalu piirkonnad.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Peavalu

Kergelt tekivad sinikad

Tere, mure on sinikate liiga kergelt tekkimises. Sinikad on alati üsna kergelt tekkinud, kuid nüüd nagu eriti kergelt tulevad, sinikad on jalgadel ja kätel, nii kui kuskile ära lüüa, siis kohe sinikas ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Sinikad ehk pindmised verevalumid tekivad tavaliselt trauma tagajärjel kui kahjustatakse veresoone seina ja veri valgub ümbritsevatesse kudedesse. Esmalt võiks analüüsida, kas on põhjus selles, ...

Loe edasi

Pulseeriv peavalu

Pulseeriv peavalu juba terve kuu. Valu lööb välja just pead ja keha liigutades vasakul peaküljel meelekoha ülaosas. Rahulikus asendis valu ei tunne. Valu on kerge pigem häiriv. Tarvitan ka vererõhku alandavaid ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! 49 aastaselt esmakordselt tekkinud peavalu vajab kindlasti tähelepanu ja arsti konsultatsiooni.
Ühepoolne pulseeriv peavalu on enamasti iseloomulik migreenile. Antud kirjeldus ei ole piisav, ...

Loe edasi

Liigne higistamine, öine köha, mädapaised

Higistanud olen alati. Aasta jooksul on süvenenud. Eriti häirib higistamine siis, kui magan või kasvõi natuke füüsiliselt liigutan. Kardan, et võin olla üks vähestest, kellel võib nii vara hakata menopaus.

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Teie poolt on kirjeldatud mitu erinevat muret. Soovituste andmiseks, oleks hea teada veel pikkust ja kaalu. Higistamine on oluline organismi funktsioon ja selle liig võib olla tingitud inimese eripärast, ...

Loe edasi

Pidev vilin peas

Tajun juba mõnda aega tsirka 2 nädalat tugevat pidevat vilinat peas. Ja see ei ole kordagi ära läinud ega muutunud. Peamiselt häirib see öösel - uni on väga häiritud. Magama jäämiseks võtan melatoniini ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Kõrvas esinev vile e. tinnitus, on patsienti häiriv ja ebameeldiv sümptom. Seda ei loeta haiguseks , vaid sümptomiks, mis patsiendi tervisele ohtlik ei ole. Sümptomi tekkimise põhjused võivad olla ...

Loe edasi

Mitraal(klapi) prolaps ja Südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse) südamepuudulikkuseta

Tere

Mida kujutab endast Mitraal(klapi) prolaps (põhihaigus) ja sellega kaasuvaks haiguseks südamekahjustusega hüpertooniatõbi ilma (kongestiivse) südamepuudulikkuseta. Kas sellise diagnoosiga ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Palun vabandada viibinud vastuse eest! Mitraalklapp on üks südame klappidest, mis asub vasaku koja ja vatsakese vahel ja tema funktsioon on tagada vere ühesuunaline vool südames. Mitraalklapi prolaps ...

Loe edasi

Keelel aft?

Tere

Keeleotsa tekkis 09.08.20 valulik punni-villi laadne moodustis. Järgmisel päeval oli sinna kohapeale tekkinud pisike haavake, mis on väga ebamugav ja valulik. Internetist lugedes ja otsides ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Fotol olev leid sobib "aftile". Sisuliselt on see pindmine limaskesta defekt, haavakene. Kui esmalt oli vill, siis võib tegu olla ka viirusliku põhjusega. Paranemine soodsates tingimustes võiks aega ...

Loe edasi

Küsimus

Tere!

Kontrollisin Synlabis verd ja sain sellise vastuse.
Erütrotsüütide settekiirus 25 mm/h < 20 mm/h

Mida võiks see tähendada ja mida ma peaksin tegema? Kas see on ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Valu episoodi põhjuseks paremal allkõhus võivad olla erinevad seisundid. Paremal allkõhus paikneb lisaks munasarjale ka ussripik e.apendiks ja sooled. Kõigis neis võib esineda põletikulisi haigusi. ...

Loe edasi

Ebameeldiv lõhn suus ja suu veritsus

Tere,
Olen 30 aastane meesterahvas ja probleemiks on pidev vere maitse suus ning ebameeldiv lõhn. See on kestnud üks 4 aastat ja aastake tagasi sai käidud perearsti juures ning suunati hambaarstile, ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere!
Teie poolt kirjeldatu võib sobida paradontiidile või periodontiidile s.t. hammast ümbritseva koe põletik. Sellisel juhul võivad hambad terved olla, kuid hammast ümbritsev sidekude, igemed ja ...

Loe edasi

Kaalulangu

Tere, olen 30 a. naine siiani on olnud probleem ülekaaluga. Kuid umbes 2,5 kuud tagasi hakkas ise enesest kaal langema. Ennem seda kaalusin ma 130 kg liikusin, tegin füüsilist tööd ja üritasin enam vähem ...

Vanda Kristjan

Vastas dr Vanda Kristjan

Tere! Elustiili väikesed ja õiged muutused on need, mis kaalu õiges suunas liikuma panevad. Kui Te tunnete ennast hästi ja mingeid kaebusi ei esine, siis muretsemiseks põhjust ei peaks olema.
Kui ...

Loe edasi

Peavalu

Tere, viimased kuud on olnud peavalud, eriti õhtuti kui voodis olen. Vahest on pidev selline rõhuv tunne peas, vahest valutavad korraks, erinevad kohad - meelekoht, pealagi, otsa eest, kullast. Valud kestavad ...

Mark Braschinsky

Vastas dr Mark Braschinsky

Tere,
tõepoolest, võib tegemist olla nn. pingetüüpi peavaluga, mida seostatakse kaelalihaste pingetega. Kuid sagedus (pootel päevadel kuus, nagu loen välja) on kärge ja siis on tegemist juba kroonilise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi