Endometrioos mõjutab naisi peamiselt läbi valu

Confido naistearsti dr Lea Langi sõnul on tegemist healoomulise kroonilist laadi haigusega, mille korral esineb endomeetriumisarnast (emaka limaskest) kude emakast väljaspool, tavaliselt vaagnas ja kõhuõõnes. „Endometrioosi levimus naispopulatsioonis on 2–10% ning fertiilses eas naiste seas kuni 50%. Sellest haigusest on mõjutatud 190 miljonit naist maailmas,“ lisab ta.

Miks endometrioos tekib?

Olenemata sellest, et tegemist on levinud haigusega, ei ole selle tekkepõhjused teada. Küll aga on erinevaid teooriaid, miks haigus tekib. „Enim domineerib retrograadse menstruatsiooni teooria: päevade ajal satub menstruaalverd munajuhade kaudu kõhuõõnde. Siiski ei osata selgitada ka selle teooria puhul, miks mõnedel naistel vaagnasse sattunud menstruaalveri implanteerub ja hakkab seal põletikku tekitama, aga teistel mitte,“ toob dr Lea Lang näite ning lisab, et kuna endometrioosi kollete, sõlmede ja tsüstide kasvu kiirus ja potentsiaalse progressiooni muster ei ole teada, siis seetõttu ei ole ka veenev patofüsioloogia teada.

Endometrioosi peamine sümptom on valu

Dr Lang ütleb, et endometrioos mõjutab naisi kahe põhilise tunnuse kaudu: valu, mis on juhtiv sümptom, ning raskused rasestumisel (subfertiilsus). „Valu võib olla väga erineva iseloomuga sõltuvalt endometrioosi kollete asukohast. Tüüpilisemad kaebused on düsmenorröa ehk valulikud menstruatsioonid, valulik vahekord/defekatsioon, düsuuria, harvem rektaalne veritsus, hematuuria, tsükliline haavaturse ja -valu ning krooniline vaagnavalu,“ toob naistearst mõned näited. „Valu iseloomustab sageli tsüklilisus, kuna endometrioosi kolded on hormoontundlikud ning teevad kuu jooksul läbi sarnaseid tsüklilisi muutuseid nagu emaka limaskest,“ selgitab ta ning lisab, et kui kolded on ebaloomulikus keskkonnas, siis on tulemuseks põletikuline reaktsioon.

Harvadel juhtudel võib valu olla ka kroonilist laadi. „Sellisel juhul valu menstruatsioonitsükli vältel ei erine ja mõjutab naist enim, kuna valu foonil on igapäevaseid tegevusi keeruline või ebameeldiv teha.“ Dr Lang tõdeb, et valulik vahekord võib ka paarisuhet mõjutada ning krooniline valu on ilmselgelt elukvaliteedi languses vägagi tugev faktor.

Küsimusele, kas endometrioos võib põhjustada viljatust, vastab dr Lang, et viljatus on tavaliselt multifaktoriaalne ning endometrioos võib olla üks faktoritest. „Kindlasti võib öelda, et endometrioos põhjustab subfertiilsust. Väga palju sõltub haiguse staadiumist ja avaldumisvormist. Endometrioosiga naine võib spontaanselt rasestuda, kuid ta vajab assisteeritud reporduktiivtehnoloogilist toetust suurema tõenäosusega kui haiguseta naine,“ lisab ta.

Endometrioosi ravivõimalused

Kuna tegemist on kroonilise haigusega, siis ei ole endometrioosi võimalik välja ravida. Kas ja kuidas haigust käsitleda, sõltub paljuski sellest, millised on kaebused, kas need vajavad leevendust ning millised on pereplaneerimise soovid.

Dr Lang selgitab, et tegemist on kroonilise haigusega, mis suure tõenäosusega menopausi elufaasis vaibub. Viljakas eas naistel kasutatakse haiguse kontrolli all hoidmiseks kõige sagedamini hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. „Hormoonpreparaadi valik sõltub patsiendi kaebustest, eelistustest, ravi kestuse plaanidest jne. Kahjuks 1–2 nädalaga midagi ära teha ei saa ja ravi kestab võimalusel pigem aastaid,“ selgitab arst. Miinusena toob ta välja võimalikud hormoonpreparaatide kõrvaltoimed, mis on sõltuvalt preparaadist erinevad, ning ajakulu, sest patsient peab läbima teatud katseperioodi. Samas toob ta välja, et sagedamini kasutatavad hormonaalsed rasestumisvastased preparaadid on hästi talutavad ning üldiselt püsivaid kõrvaltoimeid ei põhjusta.

Medikamentoosse ravi kõrval võib arsti sõnul teatud juhtudel olla vajalik hoopis kirurgiline ravi. „Kirurglist ravi rakendatakse siis, kui sümptomid ei ole ravimitega leevenenud või kui medikamentoosne ravi ei tule kõne alla, näiteks rasedust soovivatel naistel,“ selgitab arst. Ta lisab aga, et nagu iga teine operatsioon, hõlmab ka endometrioosi operatiivne ravi endas kirurgilise tegevuse riske, milleks võivad olla näiteks põletik, naaberorgani vigastamine, verejooks või hoopis allergiline reaktsioon ravimitele ning süvaendometrioosi korral võib kirurgiline ravi oma olemuselt olla ka väga radikaalne.

Dr Lang märgib, et infertiilsetel naistel peab arvestama sellega, et kirurgilised tegevused tooksid kasu, mitte kahju, sest munasarja endometrioosi ravi võib potentsiaalselt vähendada munasarja reservi. „Sageli on oluline operatsiooni ajastada, näiteks edasi lükata seni, kuni hakatakse planeerima rasedust,“ räägib arst ja täpsustab, et kui endometrioos avastatakse juhuslikult ja naisel kaebusi ei ole, ei ole vajalik ka ravi – sedagi tuleb ette –, küll aga soovitatakse neid naisi regulaarselt jälgida.

Arvestades, et endometrioos on krooniline haigus, mis võib kulgeda tõusude ja mõõnadega, vajavad patsiendid reeglina püsiravi või sõltuvalt eluperioodist erinevate ravitaktikate kombineerimist. „Eelkirjeldatud ravimetoodikatega me haigust elimineerida ei saa ja paraku peab arvestama, et haigus võib taastekkida. Kirurgiliselt ravitud endometrioosi korral arvatakse retsidiveeruvat haigust esinevat 20–40% viie aasta jooksul,“ selgitab dr Lea Lang ja toob välja, et haiguse taastekke ärahoidmiseks tehakse järjepidevalt erinevaid uuringuid, kuid praegu peetakse püsivat hormoonravi parimaks haiguse taastekkimise ennetamise meetodiks.

Milliste vaevuste korral peaks minema kontrolli?

Endometrioosi saab dr Langi sõnul kahtlustada sümptomite alusel. Mõnikord on abi piltdiagnostikast, näiteks vaginaalsest ultrahelist ja vaagna MRT-uuringust,“ selgitab naistearst ja lisab, et teinekord valitakse diagnostikameetodiks laparoskoopiline operatsioon ning sellisel juhul ollakse tavaliselt kohe valmis ka haigust kirurgiliselt ravima. „Empiirilist ravi võib alustada sümptomite alusel, ilma et endometrioos oleks veenvalt piltdiagnostikal või laparoskoopial diagnoositud,“ ütleb naistearst.

Naistearsti vastuvõtule oleks vajalik minna, kui lisaks valulikele menstruatsioonidele on ka teisi valusid. „Valulik vahekord, valulik defekatsioon, valulik urineerimine või kui menstruatsioonivalu omandab uue mastaabi ning naine hindab olukorda selliseks, et ta vajab oma kaebustele leevendust,“ toob naistearst näiteid. „Kontroll on vajalik ka siis, kui ei ole täitunud soov saada emaks.“