Võsas varitsevad puugid

Kui veel mõni aasta tagasi kuulutasid hiidlased, et nende saarel puuke ei ole ja soovitasid suvitama sõitjatel koerad (ja puugid nende karvas) mandrile maha jätta, siis uuel sajandil on see inimesele ohtlik ja vastik lestaline hõivanud kõik Eesti servad ja saared. Merimetsa haigla tohter Tiiu Aug mäletab tunamullusest neidu, kes veetis armsamaga öö Aegna saarel heinasaos. Kui paarike tagasi Tallinna jõudis, märganud tütarlaps kaelal ja käsivartel rohkesti tumedaid täpikesi. Romantilise suveöö tulemusena sikutati Merimetsa haiglas neiukese ihust välja üle 30 verdimeva puugi.

Doktor Tiiu Aug, kui suur osa puukidest kannavad endaga nakkust?

Kui veel mõni aasta tagasi kandis endaga entsefaliidiviirust ligikaudu iga 100. puuk, siis nüüd võib haigust levitada juba iga 25. Rootsis tehtud uuringute järgi kannab borreliabakterit (spiroheeti) koguni 30% puukidest, risk borrelioosi haigestuda on aga ainult 1:100. Entsefaliidiviirust kandvad puugid elutsevad teatud aladel Kesk-Euroopas, Venemaal, Ahvenamaal, Stockholmi ümbruses, eriti rohkesti on neid aga Leedus ja Lätis. Eestis on ohtlikemad piirkonnad põhjarannik, Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Kagu-Eesti, Tartu ümbrus.

Möödunud aastal registreeriti Eestis 272 puukentsefaliidijuhtu (oli soodne puugi elutegevuse aasta), 1999.-185 juhtu, 1998. - 387 juhtu, 1997. - 404 juhtu. Arvud näitavad tendentsi vähenemisele, mille paneme just vaktsineerimiste arvele. Eestis on olnud ka 2 surmaga lõppenud entsefaliidijuhtu. Borrelioos näitab aga pidevat suurenemist, läinud aastal registreeriti juba 601 juhtu, üleminevaasta ligi poole vähem. Kõige raskemini põevad puukentsefaliiti vanemad inimesed, kergemini lapsed.

Endise talulapsena mäletan sageli loomadel, eriti karjakoertel, kaelakarvas ja lõugade küljes puuke. Ei mäleta aga ühtegi maainimest haigestunud puugilt saadud ajupõletikku.

Eestis registreeriti puukentsefaliit esimest korda 1950.a, kui EPA Järvselja õppemajandis haigestusid paar metsanduseriala tudengit. Haigust esines kindlasti ka varem, aga seda ei osatud ilmselt seostada nakatumisega puukidelt. Puugid saavad viiruse peamiselt väikenärilistelt, lindude vahendusel levivad parasiidid oma asustusalast kaugele. Emaspuuk muneb aastas 2000-5000 muna ja annab viiruse edasi ka munade kaudu. Arvatakse, et inimene võib puukentsefaliiti nakatuda veel kitsepiima juues, kui loom on selle viirusega nakatunud.

Kuigi lääne teadlased (hiljutisel seminaril dr. Rolf Gustavfson Huddinge haiglast) äärmuslike loodushoidjaina leiavad, et ka puuk, kel pole aimugi oma elutegevuse kahjulikkusest teistele elusorganeile, on osake suurest imelisest loodusahelast, tekitab ta vastikust ainuüksi oma varitseva iseloomu kui verd täisimenult ka oma välimuse tõttu, nakkusohtlikkusest rääkimata.

Puuk varitseb tõepoolest oma soojaverelist ohvrit mõnekümne cm kõrgusel rohukõrrel või põõsaoksal, aga on juhuseid, et ta haagib end külge lagedal rannaliival. Puugil ei ole silmi, arvatakse, et ta avastab ohvri soojuskiirguse, väljahingatava süsinikdioksiidi või lihtsalt liikumise tõttu taimestikus. Puugil on 3 staadiumi: vastne, nümf ja täiskasvanu, elutsükkel kokku 2-3a. Igas staadiumis toitub ta ühe korra mõnest veretilgast, seejärel talvitub ja jõuab uude arengufaasi.

Sipelga hammustus või sääse nõel on kibedad, puuk on siingi salakavalam, tema torge pole peaaegu üldse tuntav.

Enne kui oma kidaline iminokk soojaverelise kehha torgata ja verd hakata imema, laseb ta pisukesse haava tuimestusvahendina toimivat sülge, mis takistab ka vere hüübimist.

Mida teha, kui oleme puugi kehal (sagedamini rinna all, kubemes, kõrva taga) avastanud?

Puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada.Teda ei tohi aga sikutada tagakehast, just nii võib haigustekitajaid sisse viia. Kui ei ole käepärast pintsette (spetsiaalseid puugipintsette on ka apteekides müügil), tuleb puuki haarata pea poolt võimalikult vastu nahka ja otsejoones välja tõmmata. Oskuslikul tõmbamisel tuleb ta üsna hõlpsasti inimese küljest. Seejärel peab haava kindlasti vee ja seebi vm desinfitseeriva vahendiga pesema. Pärast puugi eemaldamist pole mõtet kohe arsti poole pöörduda, sest kui oli tegu nakkusliku puugiga, on nakatumine juba toimunud ja vaktsiin enam ei aita. Arsti poole tuleb kindlasti pöörduda siis, kui kehal tekib ringikujuline punetus vm haigussümptomid.

Kui puuk kandis endas entsefaliidiviirust, millal ilmnevad ja missugused on haiguse tunnused?

Mõne päeva kuni kahe nädala jooksul ilmnevad gripisarnased nähud: peavalu, kerge palavik, lihaste valud, see on haiguse algstaadium. Niisugused nähud kestavad nädala ja seejärel enamus haigestunuid (eriti noored inimesed) tervenevad täielikult. Ligikaudu kolmandikul nakatunuist järgneb aga nn sümptomiteta periood. Seejärel algab haiguse teine staadium, mida iseloomustab uuesti tekkiv kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine, uimasus, pearinglus, võivad tekkida ka halvatusnähud. Sel juhul tuleb kiiresti pöörduda perearsti poole, kes haige edasi suunab, või kutsuda kiirabi.

Puugi seedekanalis elunev bakter (spiroheet) võib põhjustada borrelioosi. Kuidas seda haigust ära tunda?

Puukborrelioos on kergesti ära tuntav punetavast laigust kehal, laigul on enamasti tugevamalt piiritletud rant. Mõnesentimeetrine laik võib laieneda mitme kämbla laiuseks. Alati ei pruugi laiku kehal märgata, esineb aga väsimus, iiveldus, seljavalud, kerge palavik. Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud.

Entsefaliidi ja borrelioosi ravi?

Efektiivset puukentsefaliidiviiruse vastast ravimit ei ole, kuid ravitakse haigussümptomeid. Küll aga annab läbipõdemine eluaegse immuunsuse, st seda haigust ei ole enam kunagi karta. Puukborrelioos seevastu on antibiootikumidega ravitav, aga läbipõdemine immuunsust ei anna. Vaktsiini borrelioosi vastu meie käsutuses veel ei ole.

Aprilli lõpuks ennustatakse sooje ilmu. Puugid muutuvad aktiivseks pluss 5 kraadi keskmise ööpäevase temperatuuri juures. Kas on siis mõtet veel praegu vaktsineerida või on see juba hiljaks jäänud?

Tingimata on mõtet. Aastase kaitse saamiseks on vaja 2 süsti. Kui praegu teha esimene süst, võib täiskasvanud inimene 2 nädala pärast (maksimaalselt 3 kuu pärast) lasta teha teise süsti ja 10 päeva pärast seda on kaitsekehad organismis moodustunud ning aastane kaitse olemas. Praegu vaktsineerimist alustanud täiskasvanu võib mai keskel juba rahulikult võsas sinililli või kevadkogritsaid korjata. Eelkooliealistel peaks esimese ja teise süsti vahele jääma siiski kuu. Soovitame praegu vaktsineerida ka soodsama hinna pärast, kuni 10. maini maksab üks doos 165 kr senise 190 asemel. Kui aasta pärast lasta teha endale kolmas süst, saab kaitse juba kolmeks aastaks. Iga järgnev süst iga 3 aasta tagant annab kaitse järgmiseks kolmeks aastaks.

Kas 2- või 3kordne vaktsineerimine garanteerib 100protsendilise ohutuse?

Mõni puuk võib kanda nii viirusnakkust kui borreliaspiroheeti, vaktsineerimine garanteerib ligikaudu 95 % ohutuse ainult puukentsefaliidi vastu, borrelioosi see ei väldi. Aga, nagu öeldud, on borrelioos antibiootikumidega ravitav. Merimetsa haiglas on juba mitu aastat inimesi puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud, neist ei ole ükski hiljem haigestunud. Lääne kirjanduses öeldakse, et kui mõni haigestubki, siis põeb ta palju kergemini.

Kuidas siiski puuki vältida?

Puugiohtlikes piirkondades kõndides tuleks kanda pikkade käistega riietust, püksisääred toppida sokkidesse või kummikutesse. Riietus peaks olema hästi hele, siis on roniv ja paljastatud nahka otsiv puuk paremini nähtav. Ka võiks ennast ohtralt mitmesuguste inimesele ohutute lõhnaainetega (sääsetõrjevahend, odekolonn) piserdada, puuk ei ründa tugevalt lõhnavaid objekte. Hiljem tuleb riided ja keha hoolikalt läbi kontrollida, et ronivaid või juba nahale kinnitunud puugid üles leida.