mehe käitumise selgitamiseks 26.10.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Kas oskaksite palun selgitada ühte (minu jaoks) iseäralikku käitumisviisi - nimelt suhtlen sellise mehega, kes minust eemal olles on justkui jäätükk, kuid minuga koos olles nagu esimene armastaja. Meie suhe ongi äärmusest äärmusesse - kui oleme lahus (valdav osa ajast olemegi, saame kokku 4-5 x aastas), siis ta ei suhtle eriti, vahel harva helistab ja siis räägime tundide kaupa juttu, mingeid hellitusi või hella sõna ei kuule. Niisama teemal ´mida oled vahepeal teinud...´Kui kokku saame, siis aga on väga hell ja armunud, tähelepanelik jne. Tutvustab mind oma sõpradele minu hellitusnimega ja on alati kuni hommikuni minuga. Alati saan kiita kui imeilus ja hea ma olen jne. Siis taas jälle usun, et nii vist ongi... Siis aga läheme jälle laiali kuuma suudluse saatel ja siis ei ole jälle 2 kuud midagi, vaid ehk 1 kõne.. Oleme pikalt rääkinud ja ennast ma kuidagi peale suruda ei taha. Kedagi pruuti tal pole ka (oli ~pikk suhe 6 aastat tagasi). Sõbrad otsivad talle pidevalt tydruksõpra, kuid ta põlgab kõik ära, isegi räägib mulle sellest, et nii nõme lugu. Ta nagu õudselt kardab sidumist. Päris ise ei ole ta minu juurde kunagi tulnud, ikka mina kuidagi kõne 28ndal minutil vihjan, et no tule siis siia...Siis vastab a la ´Miks?´. Minu vastuse peale, et ´Ma tahan, et sa tuleks mu juurde´ ilmub aga kõpsti kohale ja kõik on jälle ilus ja hea kuni hommikuni..
Kevadel arvasin, et aitab, lõpetan sellise suhtlemise, kuid ei ole jõudu, ei oska, kuid hirmsalt väsitab selline ootamine (juba 3 a, oleme mõlemad 31. a), kuid armastus on see, mis paneb mind niiviisi ootama ja kedagi teist ei taha ka, temas on kõik olemas.

Kas saaksin seda olukorda kuidagi parandada...Kas mehe käitumisest võib midagi järeldada? Kas olen ise midagi valesti teinud, et selliselt eemale hoitakse..Olen lõbusa loomuga ja meil on koos väga tore, kunagi ei ole ma inisenud talle, et miks sa ei helista jne. Alati on positiivne olla. Ta on mitu korda öelnud, et ma olen nii rõõmsameelne ja pingevaba..... Ma saan aru, et tal on eelmise paari suhte puhul justkui kohe kott pähe tõmmatud ja kohe korterisse sisse kolitud. Hirmsasti ei taha mina talle tekitada seda mujet, et ta PEAKS mulle helistama vms, sest selline asi võib kurnata (ma olen väga palju kuulnud kõrvalt selliseid telefonikõnesid, kus tytarlaps vastab kõnele esimese lausena - Miks sa pole helistanud..... ). See tundub talle sobivat. Kuid kas inimesele siis piisab armastuse tajumisest 4 x aastas, see on ju haiglane... Mina oleks küll temaga iga päev nõus koos olema, talle aga oleks see vist silmapilkne surm.....
Ei tea kas suutsin mingi pildi sellest mehest ja enda käitumisest manada.. Äkki oskate siiski mingit abi pakkuda
Tänud ette!