Miks ei saa röntgenuuringu vastuseid kätte kohe? Seitse levinud müüti radioloogias
Confido radioloog dr Heivi Erikson puutub oma töös kokku paljude väärarusaamadega, mis radioloogiaeriala ümbritsevad. Millised on levinumad müüdid ja tegelikkus, selgitab dr Erikson.
Müüt 1: radioloog ei ole arst
Dr Erikson: „Radioloog õpib kuus aastat arstiteaduskonnas, pärast seda läbib viieaastase residentuuri ning seejärel valib üldjuhul kitsama ala, mille omandamiseks kulub omakorda paar aastat. Seega on radioloog arst ja oma erialal kõrgelt haritud spetsialist.
Müüt 2: radioloog ei puutu patsiendiga kokku
„Radioloogid puutuvad patsientidega vahetult kokku nii ultraheliuuringute kui ka menetlusradioloogiliste protseduuride tegemisel,“ toob dr Erikson tööst näitena olukordi, kus radioloog ja patsient kokku puutuvad.
Müüt 3: MRT- ja ultraheliuuringud sisaldavad kiirgust
Dr Erikson lükkab selle arusaama kindlalt ümber: „Ultraheli- ja MRT- ehk magnetresonantstomograafia uuringutes ei kasutata kujutiste saamiseks ioniseerivat kiirgust.“
Müüt 4: uuringute kiirgusdoosid püsivad kehas pikalt ja võivad põhjustada tervisekahjustusi, näiteks vähki
„Üldjuhul väga muret ei tunta ja usaldatakse meie spetsialiste, kuid vahel ikka tuleb küsimusi ohutuse kohta. Tänapäevane meditsiiniline piltdiagnostika on sihtotstarbeliselt kasutades ohutu. Oluline on patsiendile selgitada, kas ja millised terviseriskid uuringuga kaasnevad ja kuidas neid minimeerida,“ kinnitab dr Erikson.
Müüt 5: radioloogid ja radioloogiatehnikud on pidevalt kiirgusväljas ja töö kahjustab nende tervist
„Radioloogias jagatakse töötajad A- ja B-kategooria kiirgustöötajateks. A-kategooria töötajad võivad tööülesannete täitmisel saada teatud doosi kiirgust, mis on rangelt määratletud ja kontrollitud. Sellist tööd teevad menetlusradioloogid ning abistavad radioloogiatehnikud ja -õed,“ selgitab dr Erikson.
„B-kategooriasse kuuluvad kõik teised kiirgustöötajad. Seega puutub valdav osa radioloogidest ja tehnikutest kiirgusega kokku väga vähe või siis üldse mitte,“ lisab ta.
Müüt 6: rasedatele röntgenuuringuid ega KT- ehk kompuutertomograafia uuringuid teha ei tohi
„Rasedatel eelistavad arstid üldjuhul ultraheli- või MRT-uuringut, aga hoolikalt kaalutletud näidustustel ja kui uuringult saadav diagnostiline info kaalub üles võimaliku kiirgusriski, võib kiirgusuuringuid teha ka rasedale,“ selgitab dr Erikson. „Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt rasedatele mõeldud väikse doosiga protokolle.“
Müüt 7: uuringu kirjeldus või vastus tuleb kohe koos uuringu teostamisega
Dr Erikson: „KT-, MRT- ja röntgenuuringuid teeb radioloogiatehnik. Uuringuid kirjeldab aga radioloog, tehes seda prioriteetsuse alusel. Selleks kulub aega. Näiteks tuleb KT- ja MRT- uuringute korral vaadata hoolikalt läbi mitmetest, kuni sadadest õhukestest kihtidest moodustatud kujutisi, et tuvastada võimalik patoloogia.“