Väga suured raskused ärkamisega 27.09.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

See probleem ei ole kestnud terve elu, pigem viimased 4 aastat. Mul ei ole probleeme magamajäämisega, kuid on suured raskused hommikul ärkamisega. Hommikul ärgates on tunne nagu oleks olnud väga, väga sügavas unes. Äratuskellast ei ole hommikuti abi, sest selle ma suudan kuidagi läbi une välja lülitada, ilma, et ise sellest aru saaksin. Ma võin magada vabalt üle 12 tunni ööpäevas ilma, et ise ärkaksin, kuigi ma ei tee füüsiliselt ega vaimselt raskeid asju päeval (käin ülikoolis, kus on võrdlemisi vähe loenguid ning peale kooli käin poole kohaga kontoris tööl, mis samuti ei nõua erilisi pingutusi).
Samas kui nüüd praktikal olin kuuaega, siis läksin kl 22-23:30 vahel magama ning ei olnud mingit probleemi ärgata kl 6. Kodus olles aga võin magada kl 14 algavasse loengusse vabalt sisse, sest ei suuda lihtsalt ärgata. Samuti ei olnud raske praktika ajal kl 5 ärgata, et teise linna sõita. Isegi peale rasket füüsilist suutsin praktika ajal hommikul kl 7 üleval olla ning ei olnud unine.
Pidev sissemagamine ei olnud probleem seni kuni see hakkas mõjutama ma igapäevast elu (tähtsatele kohtumistele, kooli hilinemine).
Olen proovinud ka enne tähtsat üritust kodus põrandal magada, kuid ka nii on olnud oht sisse magada.
Mul ei ole mitte mingisuguseid erilisi haigusi, mis võiks mu und mõjutada. Kõige tõenäolisemalt on sellega seotud hemoglobiini madal tase (100 ringis), rahutute jalgade sündroom (kuid see on paratamatus ja oleks pidanud ka segama praktika ajal ärkamist), võrdlemisi madal vererõhk (kuid see on terve elu olnud selline) ning kilpnäärme alatalitus (paaril korral on perearst endokrinoloogi juurde saatnud mind ning pereplaneerimise korral pean eelnevalt arstidega nõu pidama, kuid midagi täpsemalt pole mulle öeldud).
Hommikuti pea ei valuta, vahel on kuidagi "paks olla" peal. Koolis on pidevalt uni, ei ole probleemi ka eksami ajal silm 10 minutiks kinni panna. Aga suurim mure on ärkamisega.
Kodus on tuba pigem jahe (ei maga üleköetud toas), mis peaks hea olema une jaoks. Ei joo kohvi, teed enne magama jäämist. Ei ole telefonis vahetult enne uinumist. Ei söö paar tundi enne magamaminekut. Magan minimaalselt 8 tundi. Võtan magneesiumit. Kuid kõigest hoolimata ei suuda ärgata. Olen väga mures, sest see tõesti takistab elamist, paljud asjad jäävad tegemata.
Mida teha? Või on see lihtsalt alateadvuses olev suur laiskus? (tahtmine midagi teha on olemas ja motivatsiooni on)..Kelle poole peaksin pöörduma?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Alustaksin perearstist ja sellest vererõhust jt. (hormonaalsed jm.) näitudest. Vajadusel suunab perearst endokrinoloogi või neuroloogi vastuvõtule.
Madalast vererõhust - on vägagi uimane-unine (ebareibas) tunne ja raske ärkamine. Appi võtta:
a) ortostaatilised harjutused (pea ülal, pea all, ülal jne, minu sirutus-ringutus ja painutus-lõõgastus-harjutus e. minu Palve esimene samm alustuseks),
b) vahelduva temperatuuriga dušš ja sealtkaudu külmemem dušš "ergutamise" suunal,
c) kohv piima/koorega hommikul,
d) ergutava toimega AD hommikul.

Une-eelne sisendus - ärkan kell xx:00 õigeaegselt, virgun kiirelt, meeldiv dušš ja kerge kohv - hea töövõime ning rõõmus meel. Iga päevaga ikka parem ja parem.
Sellest alustada ja organism "teatab" ise järgmistest sammudest.

Optimaalne töö/puhkerežiim.
Mõnusat ärkamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?