Vaimne terror, ärevus? 03.01.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere kallis Doktor,

Minu probleem seisneb selles, et mul on ema, kes on 51aastane ja juba korra viibinud haiglaravil, diagnoosiks isiksusehäire +enese esile toomine. Ravist varsti aasta juba möödas, aga asjad tegelikult lähevad järjest hullemaks, kolisin isegi kodust just selle põhjusega välja, sest võimatu on kuulata päevast päeva negatiivse alatooniga juttu. Kodus elades esinesid ka ärevushood ja öösel ei saanud hästi magada. Nüüd, kus olen elanud kodust eemal 2 kuud, oli justkui kõik ok, kuid hiljaaega on ema hakanud mind pommitama telefonikõnedega, kus kaebab kõiksugu väljamõeldisi sellest, et isa peksab teda ( mis on täiesti välistatud) ja pere lemmikloom, kes on pea 10aastane tuleks ära anda ( koer on minu oma), kuid need jutud on kestnud koera koju toomisest alates vahelduva eduga ( pean silmas ema tujusid), sest tema ei saa koeraga hakkama. Üleüldse ei ole meie perekonna ühistegevustest midagi kunagi välja tulnud, sest siis kui on mõni tähtpäev käes, siis juba hommikul on ta pikali voodis ja ei suuda ennast liigutada, väites et nii paha on olla. Umbes 8 aasta tagasi üritas ka ema enesetappu, võttes suures annuses tablette, olin tol päeval kodus ja just muusikakooli lõpuaktuselt tulnud, kuid ees ootas õõvastav pilt sellest, kuidas ema vahutas keset voodit ja isa ootas kiirabi. Alles nüüd on mulle hakanud see sündmus kohale jõudma, sest tookord ei esinenud mul mingisugust reaktsiooni sellele, seisin tuimalt ja vaatasin kõike pealt. Töötan ise psühhiaatriakliinikus ja puutun kokku päris tihti taoliste probleemidega, kuid ennast aidata ei suuda. Ma ei julge enam telefonigi vastu võtta ja koju minemisest ei taha mõeldagi. Siis kui emale ise helistan ja ta vastu ei võta, tekib mul kohutav hirm, et äkki ta on midagi teinud. Koju minemst olen vältinud ka selle pärast, et kardan, et kui majas on vaikus, siis leian ta näiteks üles poonuna. Sõbrad on öelnud, et ära mine siis koju, ära lase enda tuju rikkuda temast ja võiksin ju südame tuimaks teha, aga ma hoolin kõigest sellest ja kardan ilma jääda temast.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ema vajab rohtu (rohud olemas), andke isale juhiseid ja siis saab asja organiseerida. Ja teie vajate veidi abi. Ema suhtes saate oma kliiniku kaudu asju organiseerida, abi saate ka ise - häbeneda vaja ei ole.
Ema abistamisel olge rohkem ratsionaalne, isikliku elu korraldusel julgemalt emotsionaalne.

Südamevaluga ema probleeme ei lahenda, vajalik on sekkumine, psühhiaatriline sekkumine (vajadusel isegi eeskoste seadmine ja/või hooldekodugi küsimus päevakorda võtta).

Teisi haiglas aidates ei tohi te end ja oma lähedasi unustada - olles ise vormis suudate ka teisi edukamalt aidata, juhendada.
Tehke psühhoregulatsiooni harjutusi, vajadusel ka veidi arstirohtu - harjutused on olulisemad!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?