vihastamine 30.01.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Oleme abielus olnud 13aastat ja viimased 4kuud on olnud eriti rasked,kuna oli(ja ka veidi veel on) abielukriis. Saime omavahel ilma spetsialistidetta rahulikult asjadest rääkida ja palju uusi plaane teha tulevikuks, et meie abielu ikka jätkuks. Yldiselt mees ei joo palju, tema töö ei luba seda,kuid kui ta on sõprade synnipäeval või kui on saunaõhtu sõpradega,siis pärast ta on tige ja pyyab kõikides asjades vigu näha (ainult mitte endas). Ta tunnistas,et kui oleks ennem minuga rääkima hakanud ei oleks meie kriis nii suureks läinud ja ta syydistas selles end, pyydsin loomulikult selgeks teha ,et syyd on meil mõlemil ja tuleb probleemid ära lahendada. Aga see joomine hakkab praegu nagu rohkemaks minema ei tea kas ta (ta oli ka kolm kuud väga suures stressis) tahab mured klaasi uputada või ei, aga midagi teda häirib. Ta pyyab minu jutud mida me omavahel räägime kõik keerata selliseks,et nendest tekiks kindlasti riid, ta on pähevõtnud, et olen haiglaslikult armukade ja kontrollin teda pidevalt. Ma ei helista kui ta on sõprade juures (ta on ennem õelnud kelle juurde läheb ja ma ei pea vajalikuks kontrollida ,ma usaldan teda ) ei kysi kus sa veel käisid,vaid ta ise koju tulles räägib mis nad tegid ja kas käisid veel kusagil. Siin kuskil 6kuud tagasi kui hakkas see kriis nagu tekkima ma helistasin talle kyll kui aeg oli juba tugevalt yle sydaöö ja nyyd ta kohe surub mulle peale,et ma kontrollin koguaeg teda. Kas on võimalik,et hoopis temal on kujunenud mingi haiglaslik nähe? Ta ei ole olnud ennem kuri aga nyyd läheb ta tigedaks ja ma parem olen vagusi ja kuulan lihtsalt ära mis tal õelda on ja jään magama. Hommikul tal nagu oleks häbi aga ma ei ole kysinud,et kas tal on ka häbi mida ta eelmine õhtu tegi ja kuidas käitus. Andke palun nõu kuidas käituda ,kas rääkida suu puhtaks siis kui ta on kaine või lihtsalt oodata ja kannatada ,et ehk läheb see mööda. Paluda tal joomine jätta ja perega arvestada või panna fakti ette ,et kui tema ennast ei paranda siis ei tule ka edaspidisest elust koos midagi välja.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kooselu on suhe: sotsiaalne, kehaline, vaimne, hingeline ja enamgi veel ja seega mitmekihiline. Suhe püsib piisava ühisosa olemasolu korral.
1) Ühisosaga tasub ja tuleb tegeleda, isikupäraste mitte-ühisosadega ei tasu suhteid rikkuda. Sellel tasandil tehakse kõige enam vigu e see on kõige olulisem suhte aspektist.
2) Suhe on kahepoolne ja vabatahtlik, vägivald ja kihiline "vägistamine" siin vaid rikub suhteid. Mida see kontroll siis annab, tel. teel ju täiskasvanud inimest "dirigeerima" ei hakka.
3) Alkkohol on tarkade ja rõõmu-naps (erandkorras ka peiedel). Mure, stressi, suurte probleemide, otsustamatuse jms. korral ei tohi end klaasi kukutada. Alko-sõõmu neelata oskab igaüks, aga see ei anna ju lahendeid. Sõõmud tekitavad suhteliselt ruttu sõltuvuse ja see juba suhtele head ei tee.
4) Alko-sõltuvuse üheks oluliseks tunnustäheks on agressiivsus, pidurdamatus, vägivald. Seega - suhted kindlasti halvenevad ja siis katkevad.
5) Alko-tegelase juttu ei maksa kuuldele võtta, maksavad vaid teod, teod. Mitte põhjendused, et selle ja selle pärast praegu võtan. Kui ikka kaks kuud karskelt kaine ei suuda olla (tegelikult, mitte jutuga), siis on viinatõbi küljes.
6) Inimpsüühika on kaksainsus: tunnetamine ja tegutsemine. Minu arusaamist mööda domineerib naistel see esimene, tunnetamise vajadus, seletamise vajadus, lahti-rääkimise vajadus, meenutamise vajadus. Kõigile meestele see jutlemine ei istu. Mida rohkem juttu, seda rohkem "kõrvad lukku" ja kapseldumine. Paljudel meestel, minu arusaamist mööda, domineerib see tegude-tegemata jätmiste pool. Seega - meestega kokku leppida tegudes/tegemata jätmistes jne ning vähem seda "lahtirääkimist." Kui mees ei räägi, ega see tähenda veel mõtlemise puudumist.
Õiget tunnetamist (ühisosad jne) ning õiget tegutsemist!
Kuulake ka nn kõhuhäält e intuitsiooni.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?