ise ei saa kah enam aru! 17.11.06 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
ma ei oskagi otseselt nii küsida, aga selline tunne tekkis, et peaks kellegi jutule minema. Nimelt on mul viimasel ajal rohkem kui varem oma elus paranoia ja hirmu tunne. Omas koduski on selline tunne, et keegi pidevalt jägib või on kuskil. Ühest toast teise minnes teen seda alati kiiruga ning teise tuppa jõudes võbiseb terve keha külmavärinatest nagu oleks pääsenud millestki. Väikse lapsena nägin tihti varjukujusid, mis siis hirmu ei tekitanud, nüüd umbes aasta tagasi (olen 17) hakkasin tihemini uuesti nägema ja nüüd juba kardan kuna ma mõtlen selle peale ja ei saa aru kas see on päris või ma mõtlen selle välja, kui see on päris siis ma peaksin end ohustatuna tundma kui ei ole siis see pole ka parem kuna järelikult ma mõtlen neid välja. Mul on hüppelised tujud... süavast mustast tundest kuni eufoorilise naeruni nii, et pole poolt tundingi vahet. Tihti mõtlen ma midagi ja siis ise ehmatan selle peale kuna ma ei suuda aru saada kas ma mõtlesin seda või ütlesin kõva häälega välja, avalikes kohtades on äärmiselt vastik olla, ja kui pole seda siis mõnd ebaviisakat mõtet kellelgi kohta mõelds vms tundub et kohe kohe ütlen välja ja ise ei suuda midagi teha et end takistada. Seda kõike on nii palju, et kui kõigest kirjutada, peaksin ma tervenisti endast ja kogu oma mõtetest rääkima siia... pole üht asja mis hirmutav vaid ma tervenisti kogu oma mõtetega hirmutan end, ma ei saa lihtsalt aru mis on ja mis ei ole. Ma otsisin paiku ja kliinikuid Tallinnas kuhu ehk jutule minna ja selgust saada asjale, kasvõi lihtsalt hingerahu aga ma ei teagi kas ma peaksin minema? ja kuhu ja mis siis rääkida, et usun, et olen peast ehk hull? Hirmu tekitab see kõik ja ei tea mis ette võtta, pole nagu midagi kindlat mida väita ja ise jälgida enda puhul, kõik on nii segamini ja väsitav, et kõik asjad tunuvad juba valed.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tundelistel ja liigselt heasüdamlikel inimestel läheb aeg-ajalt asi "kergelt üle võlli."
Tervislikud eluviisid ja korralik puhkus ning rahustavad teed on muidugi kasulikud. Aga kindlasti soovitan psühhiaatri jutule minna - saad pingetest vabaks, saad oma küsimustele vastused, oskad edaspidi enesekindlamalt käituda.
Tee ka minu harjutust - rahustab!
Räägi oma murest ka Emale (lähedastele) ja siis koos tohtri jutule.
Sulle parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Närvilisus
Tere!
Olen kahe väikese lapse ema. Vanem laps on 5-aastane ja väiksem on 3-aastaseks saamas.
Käin graafiku alusel tööl ning tööpäevad on 13h pikad. Lisaks tööle on mul palju ...
Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon ja väsimus - nagu ühemunakaksikud. Siit siis nn ajaneuroos - kiire,kiire, ei tule toime, Enda alaväärtustamine, süüdistamine, tülid,
Psühhiaatrias ei ole ainult üks põhjus ja üks tagajärg! ...
Ärevus ATH ravimitega
Tervist
Olen olnud kimpus ATH raviga. Nimelt kirjutati välja esmalt Concerta 18mg ja sealt nädala pärast 36mg peale ja siis 54mg peale, sest eelnevad doosid ei aidanud. Mõju polnud ja tekkis füüsiline ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrina on minu inimeste aitamise kuldreegel – arstirohu osakaal tervenemisel, enda tugevdamisel on 1/10, muud soovitused, õpetussõnad, harjutused, meeleparandustegevused jms on 9/10 tähtsusega. ...
Loe edasiRhodiola ja ashwagandha sümptomite raviks
Tere, Jüri!
Mul on depressioon ja ärevushäired, hiljuti lisandus ATH diagnoosi kinnitus. Esimese kahe “eripära” raviks olen proovinud estsitalopraami, fluoksetiini ning duloksetiini. Ainsana ...
Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohi (ka antidepressandid) on ravi algetapil oluliseks abiliseks, aga
see on vaid osa suurest tervendamise võimaluste teest. Soovitan rakendada
järgmisi minu raviprintsiipe.
1. Diagonaaliga ...
Ärevus ja edcitalopram
Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...
Lõikumine
Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...
Surmahirm
Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...
Vastas dr Jüri Ennet
a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi
Ärevushäire
Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.
Vastas dr Jüri Ennet
1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...
Uus elukaaslane
Tere!
Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...
Dementne ja üksik ema
Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Lapse häälitsused
Tere
5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: