ise ei saa kah enam aru! 17.11.06 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
ma ei oskagi otseselt nii küsida, aga selline tunne tekkis, et peaks kellegi jutule minema. Nimelt on mul viimasel ajal rohkem kui varem oma elus paranoia ja hirmu tunne. Omas koduski on selline tunne, et keegi pidevalt jägib või on kuskil. Ühest toast teise minnes teen seda alati kiiruga ning teise tuppa jõudes võbiseb terve keha külmavärinatest nagu oleks pääsenud millestki. Väikse lapsena nägin tihti varjukujusid, mis siis hirmu ei tekitanud, nüüd umbes aasta tagasi (olen 17) hakkasin tihemini uuesti nägema ja nüüd juba kardan kuna ma mõtlen selle peale ja ei saa aru kas see on päris või ma mõtlen selle välja, kui see on päris siis ma peaksin end ohustatuna tundma kui ei ole siis see pole ka parem kuna järelikult ma mõtlen neid välja. Mul on hüppelised tujud... süavast mustast tundest kuni eufoorilise naeruni nii, et pole poolt tundingi vahet. Tihti mõtlen ma midagi ja siis ise ehmatan selle peale kuna ma ei suuda aru saada kas ma mõtlesin seda või ütlesin kõva häälega välja, avalikes kohtades on äärmiselt vastik olla, ja kui pole seda siis mõnd ebaviisakat mõtet kellelgi kohta mõelds vms tundub et kohe kohe ütlen välja ja ise ei suuda midagi teha et end takistada. Seda kõike on nii palju, et kui kõigest kirjutada, peaksin ma tervenisti endast ja kogu oma mõtetest rääkima siia... pole üht asja mis hirmutav vaid ma tervenisti kogu oma mõtetega hirmutan end, ma ei saa lihtsalt aru mis on ja mis ei ole. Ma otsisin paiku ja kliinikuid Tallinnas kuhu ehk jutule minna ja selgust saada asjale, kasvõi lihtsalt hingerahu aga ma ei teagi kas ma peaksin minema? ja kuhu ja mis siis rääkida, et usun, et olen peast ehk hull? Hirmu tekitab see kõik ja ei tea mis ette võtta, pole nagu midagi kindlat mida väita ja ise jälgida enda puhul, kõik on nii segamini ja väsitav, et kõik asjad tunuvad juba valed.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tundelistel ja liigselt heasüdamlikel inimestel läheb aeg-ajalt asi "kergelt üle võlli."
Tervislikud eluviisid ja korralik puhkus ning rahustavad teed on muidugi kasulikud. Aga kindlasti soovitan psühhiaatri jutule minna - saad pingetest vabaks, saad oma küsimustele vastused, oskad edaspidi enesekindlamalt käituda.
Tee ka minu harjutust - rahustab!
Räägi oma murest ka Emale (lähedastele) ja siis koos tohtri jutule.
Sulle parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Kroonilise väsimuse sündroom
Tere
Soovin nõu kroonilise väsimuse sündroomi kahtluse osas.
Inimene on olnud umbes aasta voodis raske väsimuse tõttu. Närvisüsteemi "kokkuvarisemine" algas 2025. aasta mai kuus. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tuge uneprobleemide kõrvaldamiseks võib saada arstilt, tarkadelt, usust, loodusest... Kust kellelegi parem abi ja tugi kätte saada on, sealt seda ka ammutada tulebki.
Kehaline aktiivsus päeval (isegi ...
Antidepressantide mõju
Antidepressandid
Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Paanikahood ja terviseärevus
Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...
Loe edasiZoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud
Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet
Püsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.
Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Päevane unisus
Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist
Jüri.O.- M. Ennet
Antidepressantidest loobumise raskused.
Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: