kas tegemist on üldse häirega? 16.11.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Tunnen, et vajan spetsialisti hinnangut, kuivõrd see kirja teel üldse võimalik on. Probleem on suhtes. Olen ligi aasta olnud lähisuhtes 32a mehega, kellele see on esimene kooselu ja teine sekssuhe. Mees tunnistab, et olen ülikoolist saadik tema salajane imetlusobjekt olnud. Kuigi minagi olin temast huvitatud, jäi noormees initsiatiivituks. Nagu nüüd on selgunud, oli tal fetishistlikke kalduvusi, mida ta häbenes. Aastaid hiljem, pärast oma esimese pika-ajalise suhte purunemist, haarasin lõpuks ise härjal sarvist, mina meeldisin talle ja tema mulle. Mehe headel perioodidel sobime omavahel hästi, me mõistame teineteist, meil on seksuaalne tõmme, me naerame samade naljade üle...kõik justkui tip-top. Aga selline tunne ei kesta mehel kaua. Nagu ta ise ütleb, vajub mingi õnnetu-olemise tunne ootamatult peale, tühjus, ebakindlus. Põhjust nagu ei olevatki, lihtsalt ta ei saa ise ka aru, miks ta ei suuda rahus olla ja toimetada. Siiani on ta jõudnud järeldusele, et järelikult ei ole mina see õige. Sõnastada, et mis teda häirib või millest ta puudust tunneb, ta ei oska. Kui ta on lõpuks minema kolinud, tuleb ta varsti tagasi jutuga, et minuta ei saavat ka olla. Keegi teine naine ei suuda huvi äratada, sest ta mõtleb minust. Äraminemisi ja tagasitulemisi on nüüdseks olnud vist neli-viis. Ja nii ta piinlebki- tahaks olla, aga ei saa.
Tänaseks on süütunne ja võimetus toimuvat mõista juba liiga suur. Oleme taas lahku minemas. Ma ei oska teda aidata, oleme palju rääkinud, rahulikult, süüdistamata. Kõige hirmutavam, et ka lapse saamise plaanid on tal vahel väga tõsised ja justkui loomulik elu kulg, siis aga pöördub kõik ootamatult mingisse tujutusse ja soovi lahku minna. Ta on väga õnnetu, sest stabiilsust ihkab ta üle kõige. Ta TAHAKS olla rahul ja õnnelik, jäädavalt, kuid kuhugi see heaolutunne temast kaob...
Mind vaevab kõige enam, kas tegemist on mingi häirega, mis nö ei tulene minust või on asi ikkagi proosaline, ma pole talle SEE ÕIGE? Ise mingit sobimatust meie vahel kunagi pole tajunud. Kui ta vähegi heas tujus on, on kõik iseenesest mõistetav. Olen isegi üllatunud, ei osanud sellist klappi nagu lootagi. Temagi imetleb mind, ta ei valeta. Aga rahu tema südames pole. Miks küll?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tema meeleolu lainetab, langeb aegajalt tühjuse- ja ebakindluse auku. See küsimusetering vajaks selgitamist - võibolla saab siin tohtritarkustega veidi aidata. Ernest Hemingway -Nobeli kirjandusauhinna omanik- langes aegajalt musta auku. Aga tal oli suur eesmärk-siht-kirg - kirjutada.
Milline on tema EESMÄRK!
Lähisuhe on kahepoolne. Et selles suhtes paremini selgusele saada, siis tuleks kasutada idamaade tarkust: et läheneda, siis eelnevalt kaugene. Võtke aeg maha ja olge veidi pikemat aega teineteisest eemal.
Inimene olgu ta ISE, ka Teie. Noormees e Mees ei osaka ju Teie muutumise osas konkreetseid ettepanekuid teha!
On ka "lüpsjaid", kes teadlikult või siis kohati ka alateadlikult "mängivad" partneriga. Sellist suhet küll ei maksa edasi "soojendada".
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?