Milliseid tervisenäitajaid võiks naine regulaarselt kontrollida ja miks?
Naiste hormonaalne tervis, vaimne heaolu ja krooniliste haiguste risk on omavahel tihedalt seotud. Confido üldarst dr Laura Kaljurand selgitab, milliseid peamisi tervisenäitajaid peaks naine regulaarselt, sõltumata oma vanusest kontrollima.
Naiste terviseriskid muutuvad elu jooksul. Dr Kaljuranna sõnul peaks iga naine sõltumata vanusest jälgima oma kehakaalu ja nahaga toimuvaid muutusi, pidama silmas menstruatsioonitsüklit ja vaimset tervist ning vajadusel testima end ka suguhaiguste suhtes.
„Igas vanuses on regulaarne ennetus, sõeluuringutes osalemine ja oma keha jälgimine tervise säilitamiseks võtmetähtsusega,“ rõhutab dr Kaljurand.
- Kahekümnendates eluaastates on organism üldiselt heas füüsilises seisundis, kuid oluline on kontrollida enda sugulisel teel levivate infektsioonide suhtes, jälgida menstruaaltsükli regulaarsust, rauapuudust ning hoida silma peal vaimsel tervisel, kuna stress ja meeleoluhäired võivad hakata mõjutama igapäevast toimetulekut.
- Kolmekümnendates hakkab vähenema viljakus, aeglustub ainevahetus, ohustavad kilpnäärmehäired ja stressiga seotud terviseriskid. Oluline on osaleda emakakaelavähi sõeluuringul.
- Neljakümnendates algab sageli perimenopaus, mille käigus toimuvad suuremad hormonaalsed kõikumised, samuti kasvab südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüüpi diabeedi ja uneprobleemide risk ning sagedasemaks muutuvad rinnahaigused. Pärast menopausi langeb östrogeenitase püsivalt, lisaks võivad esile kerkida vaagnapõhja nõrkus ja kusepidamatus. Enamasti määratakse neljakümnendate eluaastate keskel veresuhkru ja kolesterooli taset perearsti vastuvõtul. Individuaalseid riske arvestades võib selleks vajadus kujuneda ka varem.
Dr Kaljurand selgitab, et hormonaalne tervis, vaimne heaolu ja krooniliste haiguste risk on naistel omavahel tihedalt seotud. „Hormoonid reguleerivad nii reproduktiivfunktsioone kui ka ainevahetust, luutihedust, südame-veresoonkonna tervist ja isegi ajukeemiat. Kui hormonaalne tasakaal on häiritud – näiteks perimenopausi või kilpnäärmeprobleemide tõttu –, võib see viia väsimuse, meeleolumuutuste, ärevuse või depressioonini, mis omakorda suurendab stressi ning mõjutab unekvaliteeti, söögiisu ja igapäevast aktiivsust,“ selgitab ta.
Pikaajaliselt võivad hormonaalsed kõikumised ja krooniline stress suurendada südame-veresoonkonnahaiguste, 2. tüübi diabeedi, luuhõrenemise ja isegi metaboolse sündroomi riski, sest keha ainevahetus ja põletikulised protsessid muutuvad ebasoodsalt. „Vaimse tervise probleemid võivad omakorda vähendada motivatsiooni tervislikuks eluviisiks, süvendades krooniliste haiguste riski ning luues nõiaringi, kus hormonaalsed ja psühholoogilised tegurid tugevdavad üksteist,“ lisab ta.
Milliseid tervisenäitajaid tuleks jälgida?
Kehakaal. Seda tasub jälgida regulaarselt juba noorena, sest siis kujunevad välja pikaajalised toitumis- ja liikumisharjumused. „Järjepidev kaalutõus või -langus võib viidata stressile, hormonaalsetele muutustele või muudele terviseprobleemidele. Oluline on keskenduda mitte ainult kaalunumbrile, vaid ka tasakaalustatud toitumisele, liikumisele ja üldisele enesetundele,“ ütleb üldarst.
Vaimne tervis. Vaimse tervise eest hoolitsemine on oluline igas vanuses, sest meeleolu, stressitaluvus ja une kvaliteet mõjutavad otseselt nii füüsilist tervist kui ka igapäevast toimetulekut. „Püsiv kurvameelsus, ärevus, kurnatus või huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu on märgid, millele tasub tähelepanu pöörata ja vajadusel abi otsida. Regulaarne eneseanalüüs, piisav puhkus ja toetavad suhted aitavad säilitada emotsionaalset tasakaalu kogu elu vältel,“ sõnab dr Kaljurand.
Nahk. Nahamuutusi tasub samuti jälgida igas vanuses: vaadata sünnimärkide suurust, kuju, värvi või servade muutust. Regulaarne enesekontroll ja vajadusel arsti poole pöördumine aitavad avastada muutuseid varakult ja alustada ravi õigeaegselt. „Arstlikku kontrolli (perearst või dermatoloog) soovitatakse vähemalt iga 1–3 aasta järel, riskirühma kuuluvatel (väga hele nahk, palju sünnimärke, perekonnas nahavähk, sagedad päikesepõletused) tihedamini – kord aastas või arsti soovitusel. Kahtlase muutuse korral tuleb pöörduda kontrolli kohe, mitte oodata järgmist plaanilist visiiti,“ soovitab arst.
Günekoloogilised mured. Menstruaaltsüklit peaks iga naine ise jooksvalt jälgima, märkides üles tsükli pikkuse, vereerituse hulga, valulikkuse ja võimalikud vaheveritsused. „Oluline on pöörata tähelepanu muutustele – näiteks kui tsükkel muutub järsku ebaregulaarseks, menstruatsioonid muutuvad väga vererohkeks või tekib tugev valu,“ ütleb dr Kaljurand.
„Günekoloogi poole tasub kindlasti pöörduda siis, kui esineb püsivaid häireid, menstruatsioon jääb ära (ilma raseduseta) või kaasnevad tugevad valud. Kindla regulaarsusega günekoloogilised visiidid „igaks juhuks“ ei ole ilmtingimata vajalikud ja arstivisiitide sageduse vajadus on igal inimesel erinev. Lisaks naistearstile on suur roll ka ämmaemandatel, kes tegelevad mitmete günekoloogiliste probleemidega juba iseseisvalt.“
Aneemia ja kilpnäärmehäired. Naistel on menstruatsiooni tõttu suurem risk ka rauapuuduseks ja aneemiaks. Kilpnäärmehäired on naistel samuti sagedasemad kui meestel. „Neid näitajaid tuleks kontrollida, kui esinevad sümptomid, nagu väsimus, kaalumuutused, meeleoluhäired, juuste hõrenemine,“ sõnab üldarst.
Ohumärgid, et tuleb pöörduda arsti juurde
Dr Kaljurand rõhutab, et kui jälgida oma keha regulaarselt ja teada, mis on norm, siis on lihtsam märgata ka normist kõrvalekaldeid. „Oluline on pöörata tähelepanu igasugustele uutele sümptomitele või muutustele enesetundes. Arstile tuleb pöörduda, kui tekib püsiv või tugev valu – olgu see rinnus, kõhus, vaagnas või mõnes liigeses –, mis ei kao tavalise puhkamise või leevendavate meetoditega,“ selgitab ta.
„Samuti siis, kui märgatakse uusi tükke või tihendeid rinnas, kaenlaaluses või mujal kehapiirkonnas, nahamuutusi, punetust, verist eritist rinnanibust või sünnimärkide värvi ja kuju muutust. Või kui esineb järsk kaalulangus või -tõus, seletamatu väsimus, iiveldus, palavik või muud püsivad üldised tervisehädad. Kui tekivad menstruaaltsükli häired, näiteks menstruatsioonide järsk muutumine, vaheveritsused, tugevad valud või menstruatsioonide ärajäämine ilma raseduseta.“
Vaimse tervise puhul tasub märgata psühholoogilisi või vaimse tervise muutuseid: püsiv kurvameelsus, ärevus, unehäired, huvi kadumine tavapäraste tegevuste vastu, äkilised meeleolumuutused või läbipõlemise sümptomid.
„Lisaks tuleks pöörduda arstile ka siis, kui tekivad seedeprobleemid, urineerimisraskused, sagedased infektsioonid või hingamisraskused, mis ei taandu tavalise ravi või koduste meetoditega,“ lisab ta.
„Iga uus või ebatavaline sümptom võib olla varane märk terviseprobleemist, seepärast aitab varajane arsti külastus panna diagnoosi ja alustada ravi kiiremini, isegi kui regulaarne sõeluuring ei ole veel päevakorras.“
Oluline on avatud suhtlus lähedastega
Lisaks kõigele eelnevale toob dr Kaljurand välja, et pereliikmetega tuleks oma tervisest avatult rääkida. „Kuna geneetilised tegurid on haiguste tekkel ja avaldumisel tähtsal kohal, siis on oluline teada, millised terviseprobleemid ja mis vanuses on tekkinud teistel pereliikmetel. Seda infot on igati asjakohane jagada ka oma perearstiga, et muuta tervise jälgimise plaani individuaalsemaks,“ ütleb ta.
„Tervise jälgimisel panen samuti südamele teha seda kaine mõistusega – liigne ärevus, tähelepanelikkus, aistingute tõlgendamine vaevustena ja muremõtted suurendavad omakorda stressitaset.“
***
Riiklikud sõeluuringud
Dr Kaljurand tuletab meelde, et Eestis on mitmed riiklikud tasuta sõeluuringud haiguste ennetamiseks ja varaseks avastamiseks.
Emakakaelavähi sõeluuring kutsub 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel osalema HPV‑testil. Selle eesmärk on leida suure riskiga HPV-tüvesid ja vajadusel tehakse ka PAP-test.
Rinnavähi sõeluuring toimub riikliku programmi raames naistele vanuses 50–74 aastat iga kahe aasta järel mammograafia abil, et avastada rinnavähk varases staadiumis, kui selle ravi on tulemuslikum ja lihtsam.
Eestis tehakse ka soolevähi sõeluuringut, mille eesmärk on avastada vähieelseid muutusi või vähk väga varases staadiumis, sageli enne nähtavaid sümptomeid, sest just varajane avastamine parandab oluliselt ravitulemusi. Soolevähi riiklik sõeluuringuprogramm kutsub mehi ja naisi vanuses 56–68 aastat võtma iga kahe aasta järel osa varase avastamise uuringust.
Lisaks sõeluuringutele on olemas ja ka riiklikus immuniseerimiskavas vähivastane vaktsiin. HPV-vaktsiin on mõeldud peamiselt emakakaelavähi ja teiste HPV-ga seotud vähivormide ennetamiseks. Eestis soovitatakse HPV-vaktsiini kõigile 12–14-aastastele tüdrukutele ja poistele, sest vaktsineerimine enne suguelu algust annab kõige parema kaitse.