Dementsus Autor: Anti Liiv

Dementsus ehk nõdrameelsus on harilikult aju kahjustavast orgaanilisest haigusest (sh mürgistus või trauma) tingitud ulatuslik vaimse võimekuse halvenemine pärast 18. eluaastat, mis progresseerudes piirab oluliselt inimese sotsiaalset ja kutsealast teovõimet. Ennekõike ilmneb dementsus mälu ja otsustusvõime nõrgenemises. Halveneb võime õppida uusi asju või meenutada varasemas eas õpitut ja kogetut. Nürineb arusaamine raamatu või filmi sisust. Seisundi süvenedes muutub inimene järjest abitumaks: ei suuda enam enda eest hoolitseda, ei mäleta oma elukohta jms. 

Dementsus avaldub enamasti pärast 70. eluaastat ning on üle 90-aastastel vanuritel üsna tavaline. Arvatavasti on see seotud pärilikkusega, kuid on inimesi, kes säilitavad suurepärase vaimse töö võimekuse ka veel 90. eluaastates.

Dementsusel on mitmeid vorme. Alzheimeri tõbe põeb umbes 2% Eesti 65-aastastest elanikest, üle 85-aastastest aga juba 25%. Alzheimeri tõppe haigestunul hakkavad 3–5 aasta pärast kiiresti süvenema nõdrameelsuse tunnused, seejuures võib inimene elada järjest abitumaks muutudes veel umbes 10 aastat. Parkinsoni tõve põdejatest umbes 20% muutub haiguse lõppjärgus nõdrameelseks. Vaskulaarset (aju verevarustuse häiretest tingitud) dementsust diagnoositakse aastas umbes kaks uut juhtu tuhande üle 65-aastase inimese kohta. Alkoholdementsus võib kroonilise alkoholismi korral avalduda juba 50–60-aastastel. Seda dementsuse vormi esineb üsna sageli. Nüüd on Eestis juba üksikuid nõdrameelseid kauaaegsete heroiinisüstijate hulgas. Teiste maade kogemustest on teada, et kui HIVsse nakatunul on juba diagnoositud AIDS, siis umbes 20–30%-l neist ilmnevad ka süveneva nõdrameelsuse nähud. Seniilne dementsus võib kaasneda seniilsuse ehk vanadusnõrkusega.

Dementsuse ravis ei ole märkimisväärset edu saavutatud. Ravi ja hooldus on suunatud toimetuleku parandamisele.

Vt ka Alzheimeri tõbi, amneesia, Parkinsoni tõbi.

Dementsus

Nõuanded sel teemal

liigesvalu

Tere, mure on mõlema käe pöidla liigestega mis on juba mitu kuud valutanud, paremal käel hakkas valutama juba mai kuus, samal ajal tehti paremale käele karpaalkanali laiendamise operatsioon kuid liigesvalu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Liigestevalude põhjuseid selgitavad reumatoloogid. Soovitan küsida perearstilt nõu ja saatekirja.

Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Valu vasakus puusa- ja reiepiirkonnas.

Tere.
2016a aprilli kuus sain 2 korda puugilt hammustada vasaku rinna pealt mõlemad korrad 3 nädalase vahega. Diagnoositi puukborrelioos. Läbisin 3 nädalat antibiootikumi ravi (Doxylan 100mg) ning ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Enne läbivaatust tulekski teha rö. ülesvõtted nimmelülidest, seejärel neuroloogi konsultatsioon.
6 748 591
Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Lihastetomblused

Kas kõrva taga asuv luukasvaja võib olla seotud kaelalihaste tõmblustega.Kui jah,kas oleks kirurgiast abi.Tundub,et see lihas ,mis tõmbleb,suundub kõrva taga asuva suurenenud luukasvaja juurde.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Luukasvaja ei ole seotud lihastõmblustega. Täpse põhjuse saab öelda peale läbivaatust.

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos

Loe edasi

Uimasus

Tere

viimased ca poolteist kuud on olnud probleem uimasusega. Varasemalt on probleeme olnud kõrge vererõhuga, perearst arvas sama olevat probleemiks ka nüüd (mõõtmisel oli pisut kõrge rõhk), ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päeval mitmeid kordi jaheda veega "nägu ergutada" - väga hea silmade tegevusele, hea aju verevarustuse ergutamiseks.
Aju verevarustuse regulatsioon vajab harjutamist: a) mõõdukas sportlik aktiivsus ...

Loe edasi

käte suremine- millest?

Tere. mul on viimase aasta jooksul hakanud alguses öösiti,kuid nüüd ka üha tihedamini päeval "surema" käed, eriti 3-5 sõrm. Millest võib see olla? Kas on võimalik,et pingest kaela piirkonnas? Ka on mul ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põhjus võibki olla seoses muutustega küünarliigestes, mis põhjustab käenärvi (kaks viimast sõrme) kompressiooni. Tuleks vältida käte kõverdatud asendit küünarliigestest, samuti randmeliigestest. Vahel ...

Loe edasi

Põlemistunne jalgades

Jalgades ja jala säärtes on põlemistunne, aga sääred ei ole kuumad. Enesetunne on ka halb.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põletustunne jalgades viitab jalanärvide kahjustusele. Esineb tihti koos diabeediga. Ravi on olemas kuid selle määramiseks tuleks tulla vastuvõtule.
Tel 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

psühhiaatri vastuvõtt Tallinnas

Tere! Ma enam ei tea, kuhu pöörduda, et saada aega psühhiaatri juurde. Olemas on ka saatekiri, mida peab vist juba uuendama. Kas tõesti ei ole Tallinnas mitte ühtki psühhiaatrit, kes mind saaks vastu võtta? ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatriakliiniku valvearstid Tallinnas võtavad igal tööpäeval vastu - kiire probleemi korral.
Psühhiaatriakliiniku valvetuba võtab ööpäevaringselt vastu - väga kiire probleemi korral.
Haigla ...

Loe edasi

Psühhiaatria ja digitaalne terviselugu

Tere! Üks huvitav teema tänapäeva Eesti meditsiinis - digitaalne terviselugu. Tänapäeval kasutavad erinevad arstid-spetsialistid Eestis digilugu ehk nn. e-tervist. Kas seda teevad ka psühhiaatrid? Kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Haiguslugude vormistamine (nii paberkandja kui digitaalne osa) on rangelt reglementeeritud ja samuti selle kasutajate ring (raviarst-psühhiaater peab nägema varasemaid dokumente; kohtupsühhiaatriaekspert ...

Loe edasi

Kas ärevushäire

Tere!
Olen 49 aastane menopausi jõudnud naisterahvas.Seoses menopausiga esineb erinevaid kaebusi-higistamine,magan ka halvasti ja rahutult.Nüüd paar nädalat tagasi tekkis imeliktunne mida varem kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõik siin Maailmas muutub, muutume ka meie, muutuvad tunded. Need Teie tunded on ajutised ja kaovad.
Asja kiirendamiseks - kehaline aktiivsus (Terves kehas terved tunded, vaim, tahe, rõõm!).
Loe edasi

Väsimus

Tere!

Käin ametikoolis, kuid tunnen, et ei tule õppetööga toime. Tunnen alatasa väsimust, loengutes on raske keskenduda, hommikuti on väga raske ja ebameeldiv üles tõusta, et kella poole üheksaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearst ja tervise üldandmed kontrollida.
2) Kindel töö- ja puhkerežiim. Piisav une kestvus ja päeva toimingutes tähtsuse järjekord. (kõike ja korraga ju mitte keegi ei jõua).
3) Minu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi