Dementsus Autor: Anti Liiv

Dementsus ehk nõdrameelsus on harilikult aju kahjustavast orgaanilisest haigusest (sh mürgistus või trauma) tingitud ulatuslik vaimse võimekuse halvenemine pärast 18. eluaastat, mis progresseerudes piirab oluliselt inimese sotsiaalset ja kutsealast teovõimet. Ennekõike ilmneb dementsus mälu ja otsustusvõime nõrgenemises. Halveneb võime õppida uusi asju või meenutada varasemas eas õpitut ja kogetut. Nürineb arusaamine raamatu või filmi sisust. Seisundi süvenedes muutub inimene järjest abitumaks: ei suuda enam enda eest hoolitseda, ei mäleta oma elukohta jms. 

Dementsus avaldub enamasti pärast 70. eluaastat ning on üle 90-aastastel vanuritel üsna tavaline. Arvatavasti on see seotud pärilikkusega, kuid on inimesi, kes säilitavad suurepärase vaimse töö võimekuse ka veel 90. eluaastates.

Dementsusel on mitmeid vorme. Alzheimeri tõbe põeb umbes 2% Eesti 65-aastastest elanikest, üle 85-aastastest aga juba 25%. Alzheimeri tõppe haigestunul hakkavad 3–5 aasta pärast kiiresti süvenema nõdrameelsuse tunnused, seejuures võib inimene elada järjest abitumaks muutudes veel umbes 10 aastat. Parkinsoni tõve põdejatest umbes 20% muutub haiguse lõppjärgus nõdrameelseks. Vaskulaarset (aju verevarustuse häiretest tingitud) dementsust diagnoositakse aastas umbes kaks uut juhtu tuhande üle 65-aastase inimese kohta. Alkoholdementsus võib kroonilise alkoholismi korral avalduda juba 50–60-aastastel. Seda dementsuse vormi esineb üsna sageli. Nüüd on Eestis juba üksikuid nõdrameelseid kauaaegsete heroiinisüstijate hulgas. Teiste maade kogemustest on teada, et kui HIVsse nakatunul on juba diagnoositud AIDS, siis umbes 20–30%-l neist ilmnevad ka süveneva nõdrameelsuse nähud. Seniilne dementsus võib kaasneda seniilsuse ehk vanadusnõrkusega.

Dementsuse ravis ei ole märkimisväärset edu saavutatud. Ravi ja hooldus on suunatud toimetuleku parandamisele.

Vt ka Alzheimeri tõbi, amneesia, Parkinsoni tõbi.

Dementsus

Nõuanded sel teemal

Soovitage mõnda AD

Tere. Olen ärevuse ja paanikaga hädas juba 13 aastat. Palun soovitage mingisugust ADed, mis ei tee uniseks, millega ei võta kaalus juurde ja mis aitaks ka. Ei tunne , et oleks depressiooni väga, just vaevab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga hea und soodustav ja toetav AD on Esprital (Mirtasapiin) - 15mg õhtul.
Harjutused on ka vajalikud.
vt varasem nn Enneti ristkülik diagonaaliga raviprintsiip.
Harjutamine aitab! ...

Loe edasi

aju on kinni

Tere

Viimasel kuul on tekkinud märgatav seisund, et meeles ei ole midagi, meeles ei seisa ka midagi, mõelda ka nagu ei suuda, mõttevatramised muidugi on, kuid kontsentreerumine mingile teemale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Depressioon - mälu nagu polekski enda oma. Depressiooni valdkonnaga tegeleda.
2) Aju verevarustuse ergutamine: a) jalutuskäigud, b) minu Palve harjutus (vt varasemad, teen seda ise igapäevaliselt ...

Loe edasi

Peatrauma

Tere! 2 nädalat tagasi olles puhkusel, juhtus trauma. Nimelt lükates kiigele hoogu ning seejärel sellele peale hüpates lõin nina ja näo vastu kiiku, ninast veri väljas. Mäletan hästi eelnenut ning jupiti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks teha pilt ninaluudest ja konsulteerida LOR arstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Kas see on ülde ärevus ja paanika?

Tere.
On pandud diagnoos paanikahäire aga mõtlen, kas ikka on? Mul on kaasnenud nüüd juba tükk aega ärevus ka, eriti hommikupoolikuti- ärkvele tulles on imelikud mõtted, õigemini mõtete rivi, mis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) nn Enneti ristkülik diagonaaliga (kodus panete oma nime) raviprintsiip: Ristkülikule diagonaali joonistades tekib kaks kolmnurka - üks vasemalt paremale liikudes väheneb (see puudutab ravimeid, nende ...

Loe edasi

Rasedus ja ravimid

Tere. Olen neljandat kuud rase ja sooviks teada kui kahjulik võib olla ketipinori 50 mg kasutamine. Olen kasutanud seda ravimit umbes 7 aastat, suuremas osas 200mg päevas. Otseselt ei ole see rasedusel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võimalusel vähendaksin annust või jätkas ära, aga
täpseid soovitusi saab ikkagi
oma raviarstilt- psühhiaatrilt ja
oma naistearstilt.
Koostöö nendega!
Rõõmsameelset-tervislikku ...

Loe edasi

Nartsissisti? Isiksusmuutus, vihahood, suurushullustus, valetamine, varjamine, skeemitamine

Kas nartsissismi saab Eestis ravida?

Kas keskealisel mehel ootamatult tekkinud suurushullustus, raevuhood, eneseimetlus, karjumine "mina olen kuulus, kes teie olete!" asjade peitmine ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alko-narko (!) võimalus välja lülitada.
Psühhiaatri jutule kindlasti - käesolevalt mõtlemises luululine häire ja see vajab arstirohtu.
Isiksusehäire algab-avaldub noorukieas ja see imetlemine-suurustamne ...

Loe edasi

Õudusunenäod

Viimasel ajal on tihenenud mul õudusunenägude nägemine, näen neid iga öö ja see hakkab muutuma aina häirivamaks, sest puhata üldse ei saa, kuna ärkan korduvalt öö jooksul ülesse ja uinuda raske.
Esimene ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Organismis pingeid-stressi rohkelt. Vaja üleliigsest vabaneda. Selleks on mitmeid võimalusi:
a) relaks-harjutused vt Enneti palve - seda päeval kolme-nelja tunni järgselt teha, aga kindlasti õhtul ...

Loe edasi

Paranoia?

Tere!

Viimasel ajal ei ole ma saanud hästi enda toas magada. Võib-olla on asi selles, et muutsin oma voodi asukohta ja sattusin veesoone peale? Samas varem oli mul ka raskusi uinumisega. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soe tee õhtul, hea ka rahustav tee apteegi vabamüügist või küsi Ema käest nõu.
Minu Palveharjtus (vt Enneti Palve), esimene samm - vabastab liigsetest pingetest, paraneb aju verevarustus, annab ...

Loe edasi

Teraapia kohta küsimus

Miks mõni arst ei suuna patsient psühholoogi juurde? Kas on olemas selliseid häireid millega pole mõtet psühholoogi juurde suunata, sest pole sellest kasu? Millal mõni arst hakkab kaaluma psühholoogi kaasamist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevus, uni, depressioon - need ilmselt on ja vajavad ka selles suunas ravi ja ennetust. Nendega tegeleda (vt varasemaid)

Aga need tunduvad sekundaarsed probleemid olema. Põhiprobleem tundub ...

Loe edasi

Kes peaks ravima

Kas perearst võib ütelda, et ta ei kirjuta ravimeid välja ning pöördugu ma uuesti psühhiaatri juurde.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinnas Paldiski mnt Psühhiaatriakliinikus võtab valvearst igal tööpäeval vastu.
Minge kindlasti ja rääkige see eluisu ja elujõu langemise mure valvearstile ära. Teatage, et numbriga vastuvõttu ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi