Dementsus Autor: Anti Liiv

Dementsus ehk nõdrameelsus on harilikult aju kahjustavast orgaanilisest haigusest (sh mürgistus või trauma) tingitud ulatuslik vaimse võimekuse halvenemine pärast 18. eluaastat, mis progresseerudes piirab oluliselt inimese sotsiaalset ja kutsealast teovõimet. Ennekõike ilmneb dementsus mälu ja otsustusvõime nõrgenemises. Halveneb võime õppida uusi asju või meenutada varasemas eas õpitut ja kogetut. Nürineb arusaamine raamatu või filmi sisust. Seisundi süvenedes muutub inimene järjest abitumaks: ei suuda enam enda eest hoolitseda, ei mäleta oma elukohta jms. 

Dementsus avaldub enamasti pärast 70. eluaastat ning on üle 90-aastastel vanuritel üsna tavaline. Arvatavasti on see seotud pärilikkusega, kuid on inimesi, kes säilitavad suurepärase vaimse töö võimekuse ka veel 90. eluaastates.

Dementsusel on mitmeid vorme. Alzheimeri tõbe põeb umbes 2% Eesti 65-aastastest elanikest, üle 85-aastastest aga juba 25%. Alzheimeri tõppe haigestunul hakkavad 3–5 aasta pärast kiiresti süvenema nõdrameelsuse tunnused, seejuures võib inimene elada järjest abitumaks muutudes veel umbes 10 aastat. Parkinsoni tõve põdejatest umbes 20% muutub haiguse lõppjärgus nõdrameelseks. Vaskulaarset (aju verevarustuse häiretest tingitud) dementsust diagnoositakse aastas umbes kaks uut juhtu tuhande üle 65-aastase inimese kohta. Alkoholdementsus võib kroonilise alkoholismi korral avalduda juba 50–60-aastastel. Seda dementsuse vormi esineb üsna sageli. Nüüd on Eestis juba üksikuid nõdrameelseid kauaaegsete heroiinisüstijate hulgas. Teiste maade kogemustest on teada, et kui HIVsse nakatunul on juba diagnoositud AIDS, siis umbes 20–30%-l neist ilmnevad ka süveneva nõdrameelsuse nähud. Seniilne dementsus võib kaasneda seniilsuse ehk vanadusnõrkusega.

Dementsuse ravis ei ole märkimisväärset edu saavutatud. Ravi ja hooldus on suunatud toimetuleku parandamisele.

Vt ka Alzheimeri tõbi, amneesia, Parkinsoni tõbi.

Dementsus

Nõuanded sel teemal

Valu jalas

Tere!

Peaaegu nädala on paremas jalas piinanud valu. Enne valu tekkimist oli jalas aegajalt tunda pakitsust ja jalg oleks olnud nagu "paks", tuim.
Nädala eest kõndimise ajal lõi jalga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Närvivalu jalas on enamasti seoses muutustega nimmelülidevahelistes diskides. Kui ei ole püsivat tuimust labajalas ja sääres, ei esine ka labajala nõrkust on paranemine tihti iseeneslik kui vältida asendeid ...

Loe edasi

Ärevushäired ja insult

Tere,

Sain teilt eelmine kord abi ärevushäirete, närvipõletiku ja Ekg küsimusega. Kuna 3x oli Ekg korras, siis vanusest lähtuvalt ei tohiks südames ohtu olla ja asi on psühholoogiline.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Insult võib tekkida igas eas ja ka ilma eelhoiatuseta, nii et sajaprotsendilist garantiid ei ole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Tasakaaluhäired

Tere

Aasta tagasi, üsna palavates tingimustes (väljaspool Eestit ikka), tekkisid algul väikesed tasakaaluhäired, mis päädisid "peadpidi põõsas". Viibisin nädala meditsiiniasutuses (kaasnes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui seisund püsib, tuleks konsulteerida ka kõrvaarstiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Komistamine, asjad ei püsi käes, pearinglus

Tere!
Olen hakanud komistades kukkuma. Nagu üks jalg jääks teise taha kuidagi, keerab jalalaba ette. Astudes ei tule nagu teine jalg järgi, lööb krampi või kinni. Põlved on kanged, ei saa kükki ega ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valu kaelas

Laupäeval lõin pea ära ukse alt sisse minnes selliselt, et tõstsin pead liiga vara ülesse (täpselt ukseava all) ja kaelast käis läbi väga tugev valu ja raksatus. Esimesel kahel päeval oli kaela liigutades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleks minna EMOsse et teha kaelauuring.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Närvipõletik

Tere hommikust. Eelmine esmaspäev algasid mul ärevushäired/paanikahood. Süda peksis sees, keha läks kuumaks, värin jne. Kuna see kestis vahelduva eduga terve päev, pöördusin perearstile. Peale vestlust ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui EKG oli korras, siis vanust arvestades südame poolt ohtu ei ole. Võtke ühendust perearstiga ja paluge retsepti rahustile, et korduvaid paanikahoogusid katkestada (ka xanax kõlbab). Pikema ravi määrab ...

Loe edasi

Äge seljavalu, kiirgub jalga

8 päev olen voodis. Valyd meeletud mis kiirguvad tervesse jalga. Varbad tuimad ja vasaku jala sääre, varvaste värv muutunud. Jalale toetada ei saa, potil käia väga valus, istuda ei saa, magada ainult paremal ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui peale vasaku labajala osalise tuimuse esineb ka labajala osaline nõrkus ( kandadel mõne sammu tegemisel vasak labajalg ei püsi üleval või kikivarvukil sammu tegemisel vasak labajalg ei suuda keharaskust ...

Loe edasi

Peavalud

Mida saaksin teha,et vabaneda piinavatest peavaludest

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Soovitusi saab anda vaid peale visiiti neuroloogi juurde ja põhjuse selgitamist. Kui peavalu on seoses nt. hiljutise peatraumaga, või kaasub ka palavik ja iiveldus soosvitan kohe minna mõne suurhaigla ...

Loe edasi

Selg

Saatediagnoos:Diski prolaps? Spomdülodistsiit? Spondüliit? Radioloogiatehnikumärkus: Uuring teostatud natiivis, eGFR määramata, tellimuses kontrastaine pole lubatud. MRT lülisamba nimmeosast natiivis T1, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatud on 4 nimmelüli väikest nihet ette ja 4-5 nimmelülidevahelise diski degeneratsiooni ilma suurema nihketa. Diskipõletikunähud puuduvad. Toodud leid võib esineda ilma oluliste vaevusteta aga ...

Loe edasi

Pigistustunne selgroo ja abaluu vahel, kiirgab ka küljele

Tere,

kuidas kommenteerite järgmist:

MRT-uuring lülisamba rinnaosast natiivis: Rinnalülid on normaalse kõrgusega, kontuurid ja struktuur on iseärasusteta, lülikehade nihkeid ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjeldatud on degeneratiivseid muutusi selgroo 7/8 ja 8/9 rinnalülidevahelistes kõhrketastes milledest tulenev närvijuurte ärritus võib põhjustada valusid selgroo rinnaosas ka kiirgumisega roietevahelise ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi