Ohud varitsevad last kõikjal

• Väga väikesed lapsed võivad uppuda vees, mille sügavus on vaid 10 cm. Uppumisrisk on suur 10. eluaastani. Täispuhutavad ujumisvahendid või mänguasjad võivad kergesti eemale ujuda. Seepärast on vaja olla eriti tähelepanelik, kui lapsed on vees õhkmadratsite, ujumisrõngaste või mõne täispuhutud mänguasjaga. Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada.
  
• Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski olukorras.
  
• Last tuleb õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast lapsi jälgida ka siis, kui nad juba oskavad ujuda.
  

Ohud mängukeskkonnas

• Ohutu mängukeskkond vähendab tunduvalt vigastuste riski. Uute elamute planeerimisel tuleks alles jätta looduslikku metsa ja rohumaad. Küllaldaselt ruumi peaks jääma ka mänguväljaku ehitamiseks.
  
• Mänguväljaku ehitamisel peab silmas pidama ohutusnõudeid. Eri tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- vm vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga vm kokkupõrget pehmendava materjaliga. Mängupaikade korrasolekut on vaja pidevalt jälgida.
  
• Kelgutamiseks peab olema turvaline küngas, mis on eemal liiklusest ja kus ei ole ohtlikke esemeid (kivid, raudrööpad jms.), puid ega muid takistusi. Kelgutamisel peaks laps kandma kaitsekiivrit.

Ohud kodus

• Paljud lapsed on saanud vigastada trepist kukkudes. Kui teil on väikesi lapsi ja trepp, ehitage trepivärav. Trepivärava või kaitsetõkke pulkade vahekaugus ei tohi olla laiem kui 10 cm. Laiema vahe korral ronib laps pulkade vahelt läbi või jääb peadpidi nende vahele kinni.
  
• Igal aastal kukub mõni laps aknast välja ja saab vigastada. Kui teil ei ole spetsiaalseid nn lapsekindlaid aknaid, siis kinnitage aknale kett või fiksaator, mis ei võimalda akent avada rohkem kui 8-10 cm võrra.
  Lapsed saavad sageli valulikke kogemusi näppe ukse vahele jättes. Soovitav on paigutada uksele "piiraja", mis takistab ukse kinnikukkumist. On ka elastseid materjale, millega vooderdada ukse hingedepoolse sulgumiskoha.
  
• Ärge jätke beebit üksi mähkimislauale, diivanile, imikutooli või kohta, kust ta võiks kukkuda. Ka siis, kui teate, et beebi ei oska veel ennast pöörata: ta võib teha oma esimese katsetuse. Pealegi võib beebi nihkuda ka siputamise ja libeda aluse tõttu. Ärge kasutage mitmekorruselisi magamisasemeid. Väikestele lastele meeldib mängides ronida ja paljud on kukkunud ülemiselt narilt või redelilt ning saanud tõsiseid vigastusi. Ka tuleks vältida mööbli teravaid nurki. Neid võib katta ka polstermütsikestega.
  
• Kapid ja riiulid on lapsele ohuks, kui need ei seisa kindlalt põrandal või ei ole kinnitatud seinale. Võivad lapsele peale langeda, kui laps maailma tundmaõppimise tuhinas püüab neile ronida!
  
• Väikesed lapsed kukuvad ja vigastavad ennast sageli, komistades põrandal vedelevatele mänguasjadele.
• Töötades masinatega, peab jälgima, et lapsed ei jääks ette.

Põletusohud

• Last on vaja kaitsta kuuma pliidi ja kuumade esemete eest. Võimalusel kasutada sellist elektripliiti, mis juba tehases on konstrueeritud lapsele turvalisena.
  
• Ärge jooge kohvi või teed, kui teil on süles imik või väikelaps. Kui peol või sõprade vastuvõtul on väikesi lapsi, siis ärge kasutage laudlina: rippuvad linanurgad ärgitavad haarama. Kuum, jahtuma pandud toit-jook jäägu laste käeulatusest välja.
  
• Kui teil on väikesed lapsed, hoolitsege, et kraanist ei tuleks kuuma vett. Selleks tuleb veeboileri termostaati reguleerida või paigutage kraanile veesegisti, mida on võimalik fikseerida kindlasse asendisse. Vannitoa kraanivee temperatuur ei tohiks olla kuumem kui 40°C , köögivesi mitte üle 55°C.
  
• Hoidkem lapsi elektri eest. Uute pistikupesade paigaldamisel eelistage turvalisi. Lahtised seinakontaktid katta väikeste plastkatetega.
  
• Väikesed lapsed on saanud eluohtlikke põletusi, kukkudes tulise küttekeha peale. Lubamatu on kasutada reflektor-tüüpi elektriküttekeha korteris, kus on lapsed. Lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või kaminaruumi: nad võivad põhjustada koguni tulekahju, visates tulle midagi süttivat või isegi plahvatavat. Elektriradiaatorite pealispinna temperatuur ei tohiks olla üle 60°C. Hoidke ka tikud lapse käeulatusest kaugemal. Elumajja või korterisse võiksite paigaldada suitsudetektorid!
  

Mürgitus- ja söövitusohud

• Ravimid on sagedaseks mürgistuse põhjuseks. Väikelapse võib surmata 4-5 valuvaigistavat tabletti või 10 rauapilli. Ravimid peavad olema laste eest kaitstud. Öökapi- ja lauasahtel või tasku ei ole ravimite hoidmise koht.
  
• Kodudes on palju mürgiseid ja söövitavaid kemikaale: pesemis-, puhastus- ja kosmeetikavahendid, väetised ja taimekaitsevahendid, tärpentiin, mineraalõlid, vahendid auto jaoks jms. Need tuleb paigutada nii, et lapsed nende juurde ei pääse. Eriti hoolikas olla mürgise aine kasutamise ajal. Piisab ühest hetkest, et laps jõuaks rüübata mürki.
  
• Üha sagedamini väljastatakse kemikaale ja ravimeid lapsekindlate korkidega pudelites. Kui aga lapsel on aega "mängida", võib ka niisugune kork lahti tulla. Niisiis, mürgised ja söövitavad ained tuleb alati laste tegevusulatusest eemal hoida. Kui väikeste lastega minnakse külla, kus lapsi pole, on mürgistuse oht eriti suur, sest ravimeid ja kemikaale hoitakse kergesti kättesaadavates kohtades.
  
• Paljud dekoratiivtaimed ja potililled on mürgised. Kui teil on peres alla 4aastaseid lapsi, tuleks sellised taimed kõrvaldada või vähemalt panna kohta, kuhu laps ei ulatu. Õppige tundma, millised taimed on mürgised!
  
• Nikotiin on väikestele lastele mürk. Seepärast:
  1) ärge suitsetage ruumis, kus on laps;
  2) puhastage tuhatoos pärast kasutamist ja
  3) hoidke sigaretid ja tubakas laste käeulatusest eemal.
  

Lõike- ja marrastusvigastuste ohud

• Teravaid ja torkavaid esemeid, mis võivad väikesele lapsele põhjustada tõsiseid vigastusi, tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Laste kasvades tuleb neile õpetada kääride, nõela, noa jt tööriistade ohutut kasutamist.
  
• Rasked ja teravate nurkadega esemed, eriti need, mille taga on juhe - laua- ja põrandalambid, triikraud ja köögitöövahendid jms, on lastele ohtlikud. Juhtmest tõmmates võib laps eseme alla jääda. Sellised esemed panna kohta, kus nad on ohutud.
  

Lämbumisohud

• Mänguasjade valikul tuleb arvestada lapse vanust ja arengutaset. Alla 3aastastel lastel ei tohiks olla mänguasju, mis on nii väikesed, et suhu pistetuna võiksid sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumise. Tuleb hoiduda ka mänguasjadest, mis lagunevad väikesteks osadeks. Mängukannide ja nukkude silmade ja nööpide kinnitusi tuleb aeg-ajalt kontrollida ja vajadusel tugevdada. Pikad nöörid mänguasjade taga on ohtlikud, sest need võivad keerduda ümber lapse kaela, surudes kokku hingamisteed. Hoolitsegem, et lapsed ei mängiks kilekottidega: pähetõmmatud kilekoti all võib laps lämbuda.
  
• Nööbid, pärlid, metallrahad, kivikesed jt väikesed esemed, mida saab pista suhu ja mis võivad sattuda hingamisteedesse, tuleb eemal hoida. Alla 5aastastele lastele ei ole soovitav anda pähkleid, kuna need võivad eriti kergesti liikuda vales suunas ja jõuda kopsudessegi.
  Väikese lapse riietusel ei tohiks olla pikki seotavaid paelu, mis võivad mängu ajal kuhugi kinni jääda ja põhjustada kukkumise, lämbumise. Mänguväljakul või puude otsa ronimisel on ohtlik ka kaitsekiiver, kui see ei ole varustatud lõuarihmaga.
  

Ohud koduümbruses

• Lapsed on jalakäijad, kui lähevad lasteaeda või kooli, sõbrale külla, kioskisse, kauplusesse või mänguväljakule. Veelgi enam, paljud lapsed kasutavad tänavat kui mänguväljakut, sest lähikonnas ei ole muud sobivat paika. Seda tuleb arvestada uute elamurajoonide ja liiklusteede planeerimisel. Teisalt: on äärmiselt oluline kujundada lastes õige ja ohutu liiklemise harjumusi kõige varasemast east alates. Seejuures ei maksa unustada, et kõige paremini õpetab eeskuju! Pidagem meeles kuldreeglit: näe ja ole nähtav! Seepärast hoolitsegem selle eest, et lapse välisriietel, ranitsal, seljakotil ja spordivarustusel (jalgrattal, kiivril jms.) oleksid reflektorid või reflekteeriva materjali ribad.
  
• On võimatu öelda, millises vanuses võib laps saada oma esimese jalgratta. See oleneb lapsest, piirkonnast, kus ta saab sõita, jälgimis-, õpetamis- ja treenimisvõimalustest. Kui tingimused ei ole head, ei ole vaja kiirustada esimese ratta ostuga. Lapsed peavad sõidu ajal tingimata kiivrit kandma. Lapsed, keda sõidutatakse täiskasvanu rattal, vajavad samuti kaitset. Vajalik on pea- ja jalatoega lasteiste ja kiiver.
  
• Enamus arenenud maades on kas kohustuslik (näit. Skandinaaviamaades) või juba enesestmõistetavalt harjumuspärane (näit Põhja-Ameerikas) lapse turvaistme või -hälli kasutamine. On paikkondi, kus autosõidu turvavarustus antakse sünnitusmajast lapsele kaasa kohustusega see tagastada, kui laps seda enam ei vaja. Tagastatud turvaistmed puhastatakse, vajadusel parandatakse ning saadetakse uuesti ringlusse. Eestis on turvavarustuse kasutamine kohustuslik alates 1997. a.
  

Talumajapidamises

• Talumajapidamises on hulk ohte, sest õu ja aed on ühtlasi nii lapse mängumaa kui ka töö- ja tootmisala. Töötades mitmesuguste masinatega ja tagurdades sõidukit, peab jälgima, et lapsed oleksid eemal.
  
• Väikesed lapsed on impulsiivsed, kiired ja nende käitumine on ettearvamatu. Nad ei oska õigesti otsustada olukorra ohtlikkuse või ohutuse üle. Nad vajavad kaitsmist õnnetuste ja eluohtlike olukordade eest.
  

Eelolev on adresseeritud

Lapsevanemad, vanavanemad ja teised pereliikmed. Lasteaednikud ja teised laste järele vaatajad. Naabrid ja sõbrad. Ehitusettevõtjad: arhitektid, meistrid, ehitajad. Töösturid, importijad ja kaupmehed. Kohalikud poliitikud ja ametnikud. Riigivõimuorganid.