Stress ja kuiv nahk 03.06.09 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere lgp. Jüri Ennet!
Olen pikemat aega vaevelnud tõsiste valude käes. Tõtt öelda polegi valude põhjus päris teada. Sellised pisut segased lood sapipõiega- uh-l on sapikivid ja siis jälle pole ja mina muudkui valutan. Kohutav stress on olnud ja samuti ka kaalulangus. Tõtt öelda oli kaalulangus selline väga kiire- umbes nädalaga ca10kg. Uuriti eriti keerulisi hagusi, mida mul õnneks pole, aga stress küll- valudest. No nii ma siis lohutangi ennast, et mis mul muud ikka kui see psühhosomaatiku südnroom. Tarvitan Cipralex-i juba 4kuud. Perearsti jutu järgi vanasti sapipõit ravitigi rahustitega. Ja ega ta mind enam uuri ega ravi, sest ühtegi orgaanilist aigust ei leitud. Stress mul aga tõepoolest on. Küsimus on mul Teile aga selline- kas stress võib põhjustada sellist äkilist kaalulangust, nagu kirjeldasin. Ja kas ma praeguseks hetkeks väljakujunenud tõsise ärevushäire ja kohutava liigeste kuivuse ja seletamatu nahakuivuse võin ka panna stressi arvele? See kuivus ei ole enam selline kostmeetiline kuivus, vaid tõsiselt jube kuivus. Ragin iga liigutusega, isegi süües kõik ragiseb. Päris jube on. Arstide juurde nagu enam minna ei tahaks, seda enam, et igas kohas kus on kaebus on kusagil mingi tsüst või jama näha ja selle peale, et need on vangutatakse vaid pead ja ei huvitagi kedagi, et millest ja nii ma siis valutan edasi- ja kuivan. Ega nagu ei tahagi enam teada, et millest valutab, kui teadasaamise asjaolu ainult konstateerib fakti, et jah midagi on ja alati väidetakse, et see tsüst küll valu teha ei saa. tegelikult on nii, et ega ma ise ennast väga ei psühhoks ei pea, sest enne tulid ikkagi kaebused ja seejärel stress. Nokk kinni saba lahti süsteemis kuivan, kärbun ja püüan mitte mõelda suremisele, kuigi enesetunne järjest sellisemaks läheb. Endalegi tundub kummaline, et minuga selline asi juhtus. Ja millest? Ei tea. Alles eelmise aasta suvel tundus kõik enamvähem ok. Valutas kergelt häirivalt vaid sapipõis ja põiepiirkonnas- siis veel arvasin, et mis mul hullu ikka on- räägin arstile. See aga oli vist viga, sest peale mõnituste ei kuule ma ei perearstilt ega üheltki teiselt arstilt midagi. Viimase punkti pani minu antipaatiale arstide suhtes asjaolu kui peale järjekordset beetastreptococi ülekasvu leidu kurgus ütles arst mulle, et seda küll ravida vaja pole kuna tema tahaks näha siis ka kaebust- huvitav on aga asjaolu, et kui mul kaebust ei olnud, et mis siis ajendas arsti seda kurguproovi üldse tegema? Ma parem valutan ennast edasi ja ei kuula mõnitusi, et see või teine asi pole põhjuseks, miks valutab. Tahaks vaid teada, et kas kuivatunde ja kõikide luude liigeste ragisemise põhjuseks saab olla pikaajaline stress? Tegelt isegi see sümptom juba teeb mind närviliseks, sest selle asemel, et üle minna läheb see järjest hullemaks. Lastest on kahju. Oleksin tahtnud neid suureks kasvatada ja neile rõõmuks olla. Jube. Lihtsalt kuivangi ära ja kõik. Ja ma ei oskagi midagi endaga enam peale hakata. Tegelikult tahaks ju terveks saada, aga ei ei ole see tervis ei iseenesest tagasi tulnud ja pole ka uurimistest kasu olnud. Ootan edasi ja tegelikult tahaksingi kuulda Teilt lohutavalt vastust, et on jah võimalik, et stressist tulevad kõikvõimalikud valud ja tsüstid ja siis lõpuks ka üleüldine kuivus. Tegin oma raha eest uuringu elektrolüütidele- kurat see oli ka korras. Tõesti paneb kiruma, sest nii kohutavalt kuiv on ja peopesad on täiesti lillad seestpoolt. Arstide juurde ma enam minna ei julge. Sellest ei oleks kasu, sest igaüks ajab vaid oma rida ja sellega piirdub- umbes nagu jope õmblemine õmblustsehhis- mina vastutan ainult varruka õmbluse eest...
Tegelikult kardan küll lolliks minna, sest enesetunne paremaks ei lähe ja stress ka ei taandu, sest valud ju ei taandu. Kusjuures olgu öeldud, et on olnud sellisedid tobedaid päevi kus kui kasvõi pisutki on enesetunne parem olnud, on ka päikest näha olnud. Nüüdseks ma enam ei ma pole enam minutitki normaalset enesetunnet olnud- rõõmu kas tunnen millestki? Raske öelda, kui oleks enesetunne ok, siis ilmselt oleksin kõige rõõmsam ja lahkem inimene maailmas. Selline loll kiri sai.
Lugupidamisega MS. 41. aastane.
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Üldveri ja endokrinoloog, sealt alustaksin. Vedelikku, eriti mineraalvett, supid jm vedel toiduks. Praetud-grillitud asjad jätaks ära. Kui organismile sobib, siis toiduga ka küüslauku (pealsetest salat või siis küüned leivale katteks või mujale toidu sisse. Stressi vastu annaksin rohtu, energeetikat reguleerivat rohtu - Esprital, näiteks.
Mis on stressi põhjus? Stress ja kehakaal on seotud, aga 10 kg "niuhti" on veidi "niuhti" ka.
Veri ja endokrinoloog, sealt kindlasti selgust saada. Siis saab somaatiliselt edasi mõelda. Kõike ja kohe psühho-somaatika "kraesse" ka panna ei julge.
Telepaatilist pilti teist ei ole, kohtudes oskan veidi rohkem öelda.
Kannatlikkust ja tegutsemist.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Abordijärgne trauma
Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...

Vastas dr Jüri Ennet
Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...
Mirtasapiini võtmise lõpetamine
Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.
Jüri O.-M. Ennet
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




