ärevushäire ja depressioon 12.02.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, doktor
ölen 57a naine, 3a maadlen ärevuse ja depr.-ga. Kohvi ja alk. on eluaeg olnud vastunäidustatud. On elumuudatuste periood - Laps läks kodust oma teed, mina abiellusin teist korda ja õnnelikult. Näib, et muutusi ma ei talu - eelmine depr lahvatas peale sünnitust, päris mööda ei läinudki (1983a-l oli ravi lapsekingades). Nüüd tuli uus ja hullemgi laine. Mul uus ümbrus, remondis maja on kole, mis mõjub psüühikale tahtmatult. Väljas ka pori ja pime. Abikaasat sellega ei taha palju tülitada, terve inimene ei saa aru. Ta teab, millega võitlen ja iga päev vinguda ei ole vaja, tüütan veel ära. Viimane nädal on olnud päris hull. Magan ainult Remeroni abil (nüüd vajan juba 3x30mg), pealelõuna jooksul olen võtnud kuni 7x5mg levozini. Tohter on tuntud psühhoterapeut Teie generatsioonist, aga hakkan kahtlustama, kas ta ikka toimetab minuga õigesti. Haiglat loeb ta ülearuseks ja küllap tal on õigus - probleem tuleb minuga ju aina kaasa. Kognitiiv-käitumuslik teraapia ei andnud tulemusi - Emile Couet kirjas aga öeldakse, et ainult vaimselt alaarenenud ja need, kes ei taha aru saada, ei saa hakkama. Sama viga on palvetamisega - öeldes palvesõnu ärevuse ajal ise, pole tulemust. Teeb seda keegi teine - mõjub seda paremini, mida pikemalt palvetab. Surmahirmu hetkel ei ole ma muuks kui telefoni haaramiseks võimeline. Teie harjutust teen jõudumööda - tuntavat efekti pole. Kas võib mul olla vale diagnoos? Kui poleks ravimeid, mis minust siis saaks? Ärevus koos surmahirmuga tekitab sees ülerõhu nagu aurukatlas ja ravimeid võtmata võiks mu aurukatel lõhkeda? Magamata ei tohi ka olla, siis hakkkab hommikul süda kohutavalt kloppima, paanika matab täiesti. Remeroni olen liiga kaua võtnud (3a ju), ütleb tohter, aga minu seisundis katsetama hakata ei taha ka. Ometi peab igast olukorrast ju väljapääs leitama. Praegu, rohtude mõju all tundub see nii võimalik ja lihtne. Kui nende mõju väheneb, hakkan kartma eluga toimetulematust, üksindust, külma ja nälga, sest muutun ju praktiliselt töövõimetuks. Eks hooldekodu ole ka võimalus eksisteerimiseks, ja kui jama üle peaks minema, saab ehk sealt väljagi - aitama selliseid, nagu mina praegu olen. Sest abi vajan praegu hädasti ja eks paljud teisedki minusugused.
Olen oma tohtri suhtes reetur, aga värsket suhtumist oleks vaja küll, sestap küsin Teie arvamust.
Vi Tln lähedalt

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Rohu annused "kobedad." Probleemipundar kolmene: ärevus, depressioon, uni. Need võivad erineva olemusega olla, võib ka üks "kolmainsus" olla.
Et asjaolud paraneksid, siis on ju vaja midagi muuta: rohtudes, endas, suhtumistes, keskkonnas. Mida ja kuidas, seda peab ikkagi ravitohtriga arutlema.
Iga tera tervise viljasalve tuleb kasuks.
Eestis nüüd ka melatoniini-baasised (CIRCADIN) unerohud olemas, ehk need repertuaari võtta.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?