õgardlus? 09.02.05 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere,
Ei teagi kust alustada... Tundub, et mingi söömishäire kimpus ja abi oleks vaja. Ok, Olen 24 aastane (1,73m: 97 kg). Teadlikult dieete pidanud kuskil 8-9 klasist alates. Probleem seisneb selles, et see ei ole enam ammu mul kontrolli all. Ma ei suuda ennast selles liinis kontrollida. Ma kas olen dieedil, mis ei ole mitte tervisele kasulik (üks päev söön, teine päev mitte v. vähendades kaloraazi sinnamaani, et lõpuks jälle näljutan, kõhulahtistid ka ära proovitud) või tegelen sellise ülesöömisega, et enne ei peatu kui kõik on otsas. Isegi kui kõht valutab, enne ikkagi ei lõpeta kui kõik on otsas. See kestab paar päeva kuni nädal, siis uuesti dieet, ülesöömine, dieet, ülesöömine, dieet …. Vahepealne variant puudub.Ühest äärmusest teise. Asi ei ole selles, nagu ma ei teaks, mis on tervislik… tean, kuid endama hakkama ikkagi ei saa (Kogused on lihtsalt nii suured ja piiri pidada ei suuda… vahet ei ole mida ma söön). Mõtlemine on nii korrast ära, aga midagi teha ka ei oska. Toidu vastu olen samas hakanud vastikust tundma, isegi kui õgin.. Võõraste nähes söön vähe, väljas söömine on hakanud probleemiks muutuma. Isoleerin ennast maailmast, et ainult keegi aru ei saaks kui haige(nõrk) ma tegelikult olen. Töös olen hea kuid inimesi endale ligi ei lase. Oma kaalust ma eriti rääkida ei saa (kui siis ainult naljaga ja jumala pärast, et keegi aru ei saaks, et see nii hell teema tegelikult on) Tõsiselt rääkides hakkan lihtsalt nutma... Masendav... Ei pea ennast nõrgaks inimeseks, kuid toidu koha pealt olen nõrk, midagi on kohutavalt vale… Ma kardan iseennast… Ja samas olen sellisest olukorrast nii väsinud. Miks ma ei suuda ennast aksepteerida sellisena nagu ma olen..? Unistus oleks süüa normaalselt, nagu iga teine. Vastik nutukiri tuli, kuid paistab, et üksi ma sellega toime ei tule. Palun mingisugust informatsiooni, mida praegusel puhul teha….
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tallinnas ja Tartus ravitakse buliimiat ka haiglas. Ravida võib ka ambulatoorselt.
Vajate psühhiaatri abi.
Muutke end samm-haaval - korrage ei suuda.
1. Õppige sööma-mäluma aeglaselt. Mäluge igat suutäit 20-25 korda.
2. Mõelge iga suutäie juures, kuidas Te selle suutäiega paremaks muutute.
3. Jõukohane kehaline aktiivsus. Iga päev.
4. Õppida selgeks mõni psühhoregulatsiooni harjutus ja seda siis teha.
Alustage sellest, iga "samm" üks nädal. Seega - teisel nädalal teete juba kahte asja ja kolmandal kolme jne. Järgnevad sammud mõtlete juba ise välja.
Kui vaim on valmis, siis alustage psühhiaatrist ja saate veidi ka antidepressante.
Tegutsege, andke aega atra seada.
vt. ka varasemaid soovitusi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...
Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Abordijärgne trauma
Ma tunnen ennast nagu mõrvar , kes oma lapse ära tappis . Aasta ja paar kuud tagasi jäin ma tooaegsest elukaaslasest rasedaks ning ta käis peale ja iga päev rääkis ja surus et ma pean aborti tegema . Ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Esiteks - naistearst, temapoolne seisundi hinnang-soovitused.
Teiseks - perearsti poolt analüüsid-
hinnang-soovitused.
Psühhiaatriakliiniku Dispanseriarsti vastuvõtt - kui tekib tühik ...
Mirtasapiini võtmise lõpetamine
Tere! Hakkasin umbes aasta tagasi tarvitama Mirtasapiin 15 mg: MIRTASTAD. Sooviksin teada, kuidas oleks õige rohtude võtmine lõpetada, kas lõpetada päeva pealt nende tarbimine või kuidagi muud moodi? Samuti ...
Vastas dr Jüri Ennet
Nädal ja ülepäeva 15 mg, siis kaks nädalat üle kahe päeva. Kehaline aktiivsus, kõrvaltoimeid AD (mirtazapin) ei ole. Lõõgastusharjutused.
Jüri O.-M. Ennet
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile
Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...
Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: