Probleemid emaga 06.01.24 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Minul on hetkel väljakutse oma emaga suhtlemisel. Ema on mul 64-aastane. Meie suhe ei ole kunagi olnud liiga lähedane. Lapsena ehk oli, kuna ema kasvatas mind uksi, kuid ma ei mäleta sellest ajast väga midagi. Tean, et ta armastab mind ja hoolib minust. Mina teda ka.

Oma elust räägin talle pigem vähem, kuna tunnen, et ta ei toeta/kuula mind, vaid pigem hakkab oma hirme, tundeid ja soove üle kandma. Ema käib meil siiski väga tihti - ca 2-3 päeva nädalas ning aitab last hoida.

Viimasel ajal on meil väga suured tülid olnud, kuna ta kritiseerib mu elukaaslast ja tema ema ning on väga koledaid asju öelnud. Ta kritiseerib täiesti ebaolulisi asju minu jaoks - kuidas ta ei räägi Eesti keelt, kuidas ta jätab pooliku võileiva taldrikule, ei viinud kassiliiva ära, sõi kõik toidu/mingi konkreetse asja ara, on tema jaoks ülbe ja siis lõppu ütleb, et kuidas ma saan sellise inimesega koos olla ja kas ma olen nii naiivne ja lõpuks veel, et mu elukaaslane votab mult lapse ara tulevikus. Minu jaoks on minu elukaaslane super. Jah, tal on oma nõrgema küljed, kuid Me sobime hästi ja meil on koos hea olla (oleme koos juba 10. aastat). Ma olen talle öelnud, et kui midagi on, siis räägi palun otse temaga, kuid ta siiski valab selle kõik mulle kaela. Elukaaslane on minu ema suhtes olnud alati toetav. Erandiks on viimane tüli, kui mu ema karjus ta peale ja näpuga viibutas - tüli põhjuseks olid erimeelsused lapsekasvatuse osas. Siis mu elukaaslane ütles talle, et temaga nii ei räägita. Peale seda nad ei ole rääkinud.

Mind lihtsalt teeb nii kurvaks, kui kaks mulle väga olulist inimest ei saa läbi omavahel. Samas tunnen, et ma ei jaksa oma ema tujudega enam pidevalt kannatav ja mõistev olla. Olen talle öelnud ka, et minu elukaaslast ei kritiseerita, kuid ta teeb seda järgmine kord jälle. Vahel mulle tundub, et mu emal on närvid läbi, kuid ma ei oska teda kuidagi aidata ka.

Oleksin väga tänulik teie mõtete eest!

Heade soovidega

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Seoses pensioniea saabumisega või aasta(kümme) hiljem tekivad inimese ajus orgaanilised muutused ja selle baasil ka mõtlemishäired - Orgaaniline luululine sündroom. Luulumõtted ei allu sõnalisele mõjutusele - ei jõua kohale ja nendega Ema ei arvestata.
Aitavad neuroleptilised ravimid - nendest on abi. Jutt ei toimi, tabletid toimivad.
Emaga vaielda ei tasu - diplomaatiliselt suhelda.
Psühhiaatri jutule, ravimid ja ravikuur ravimiga teha. Tervitustega,

Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?