Keskendumishäired, valud, meeleoluhäired. Depressioon. 02.05.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Ma ei oska olla üksi. Mul on vaja kogu aeg midagi teha. Kui ma üksi olen, siis tundub, et päev läheb raisku. Mida kauem ma tegevuseta olen, seda mõttetum ja valusam kõik tundub. Ma tundun nii kasutu. Üksi olles tulevad igasugused negatiivsed mõtted pähe ja ma hakkan liiga palju iseendale mõtlema. Siis ma võin jumala lampi nutma hakata ja vahel ma ei suudagi seda lõpetada. Mida rohkem ma mõtlen, seda valusam mul hakkab. Ja kolm korda on mul olnud sõna otseses mõttes tapvad valud, lämmatavad valud. Ehk vahel kui ma üritan analüüsida oma elu või kuidas ma valust lahti saan, tundub mulle, et kui ma kohe ei ürita mõtetest vabaneda või end rahustada, lämbun ma lihtsalt ära. Ja ma reaalselt ei saa vahel selle nõmeda nututuhina pärast hingata. Vahel ma ei suuda seda kõike enam taluda.
Mul tulevad eksamid, ma peaksin nendeks õppima, aga ma ei suuda keskenduda. Ma võtan mingi ülesande endale ette ja lihtsalt vaatan seda. Mul läheb pool tundi aega, et seda lugema hakata ja siis veel paar tundi, et sellest aru saada.
Kui ma istun siis tunnen, et ma ei suuda püsti enam tõusta ja ma olen nii jõuetu. Ka hommikuti ei suuda ma voodist tõusta aga ma tean, et kui ma mingi tegevuse leian, tuleb mulle rohkem energiat. Kõige rohkem saan ma tantsimisega energiat.
Mul käib ka kogu aeg pea ringi. Kui mul pea väga tugevasti ringi käib, siis ei saa ma mitte midagi enam aru. Kõik on nii uimane siis. Näiteks ma tulin koju ja vanemaid kodus polnud (enamasti on ema kodus, kuid siis oli koeraga väljas) ja ma koputasin ja tükk aega nagu tundsin, et keegi tuleb uksele ja avab selle,kuid ei tulnud. Lõpuks käis mul läbi mõte, kas see on ikka minu uks, kuigi ma olen sada korda sellest uksest sisse astunud. Praegu tundub see väga jabur. Ma kardan, et mul hakkab ka eksamite ajal pea ringi käima ja siis on suht ebatõenäoline, et ma need ära teen.
Suvel olin aga enamasti 24/7 tegevuses. Siis oli kõik nii positiivne. Mulle meeldisid mu 12 tunnised tööpäevad. Olin peaaegu igapäev tööl. Kui olin 6 tundi läksin peale seda trenni ja siis jälle töö juurde tagasi. Õhtuste töötundidega oli see jama
, et siis mul ei olnud võimalik pärast koju saada, kuna viimased bussid olid selleks ajaks läinud. Enamasti olime siis töökaaslastega väljas või olin sõbra juures. Kuigi ma mõtlesin iga hommiku, et huvitav, kus ma täna öösel magan või kas üldse magan, siis olin ma õnnelik ja kõik oli positiivne, kui ma nii 24/7 tegevuses olin. Kuid kui töö lõppes, siis hakkas kõik jälle allamäge minema.
Mida ma pean tegema, et valust lahti saada ja olla võimeline keskenduma ja suuta jälle õppida normaalselt ning olla mina ise?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Valvepsühhiaatri jutule saab kohe ja samal päeval. Ta annab veidi arstirohtu ja siis saab nendeks eksamiteks paremini ette valmistada ja neid teha.
Tee seda minu sirutus-painutus harjutust (Palve-Meditatsioon, vt. varasemad soovitused), see vabastab liigsest ärevusest ja tasakaalustab sisemist hineelu.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?