pidev masendus, leevendust ei leia kusagilt. 17.08.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Ei oska enam oma probleemiga kuhugi pöörduda, niisiis kirjutan siia, anonüümselt.

Eelmise kooliaasta jooksul külastasin regulaarselt psühholooge ja kahel korral ka psühhiaatrit, kuid abi ei saanud ma kusagilt. Ise olen muidugi süüdi, sest ega psühholoog saa minu hädasid imeväel ära võtta. Ta kuulab ja noogutab, tunneb mulle kaasa ja lohutab. Ükskõik, kui siiralt ta seda tegelikult teeb, kuulub ju eksinute lohutamine tema igapäevaellu - see on ta töö. Mingil hetkel tundsin, et psühholoog ei asenda päris sõpra, kelle õlal nutta. Lõpetasin käigud psühholoogi juurde, kuid peagi kerkisid pinnale uued probleemid. Ma ei suutnud enam kooli minna, sest ei tundnud ennast piisavalt heana, et teiste õpilaste sekka minna. Teiste silmis olin klassi ilusaim friik, kes räägib sügavat juttu, aga õppimise asemel tõmbab vanemate poistega ringi. Selle tulemusena (kadedus) ei tahtnud klassiõed enam minuga suhelda ja poiste seltskonnas tundsin end lihtsalt üksikuna. Nüüd kardan uut kooliaastat, sest otsustasin kolida teise linna ja vahetada kooli - alustada uuesti, leppides ise oma ebaperfektsusega ja keskendudes õppimisele. Pole juulikuu algusest saadik öösiti korralikult magada saanud. Näen pidevalt und ja ärkan öö jooksul vähemalt korra. Tihti esineb peavalusid ja tujud kõiguvad seinast-seina. Ärritun ülimalt lihtsalt ja sel puhul võin muutuda agressiivseks. Lihtsaimalt öeldes: tunnen end pidevalt nagu oleksin mingi erilise laksu all.. tunnen suutmatust kontrollida oma käitumist.

Viimati, kui psühhiaatri juures käisin, kirjutas arst mulle saroteni. See rohi mind ei aidanud, pigem tegi uimasemaks, kuigi doktor kinnitas, et ravim sellist kõrvalmõju mingil juhul ei tekita. Arst järeldas, et olen lihtsalt ära hellitatud piiga, kes ei suuda leppida, et vanematel on muudki teha, kui oma tähelepanu mulle pühendada.

Nüüd siis olen omadega täiesti hädas! Tahaksin nii väga olla rahulik ja tasakaalukas, normaalne tüdruk. Kas on mingitki rohtu, mis süstiks minusse uuesti selle tähtsaima, soovi elada?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Oled ilus - tore.
1) Veelgi kaunim on inimene mõnusa sportliku toonusega - tegele kehaliste harjutustega. Sporti tehes suureneb ka suhtlusring.
2) Suhtle Sõpradega ja ja ole loomulik. Suheldes suhted arenevad.
3) Enesehinnang paraneb siis, kui midagi hästi oskad (mingi õpiaine, mingi huviala-tegevus või mingi sportlik tegevus jne.). Hästi oskamine vajab sihikindlat harjutamist. Ja see peab olema selline valdkond, mida sa Tõeliselt ISE tahad.
4) Sisepingeid maandab ja psühhoregulatsiooni õpetab minu harjutus (Enneti Palve). See parandab keharühti - enesekindel kehahoid annab ka vaimse enesekindluse. Paraneb aju verevarustus ning õpiedukus edeneb. Kõrvaldab aju verevarustuse düsregulatsioonist tingitud peavalud (aga need ongi põhilised).
5) Räägi oma probleemidest Emale (Isale). Räägi mõnele lähedasele, keda usaldad.
6) Päevik - maandab ja õpetab.
7) Apeegist saab rahustavat teed. Soojad joogid.
Saroten võib teha uimaseks, kui annus veidi suur. Annust saab vähendada (noaga tabl. väiksemaks). Proovi.
Kirjuta paari nädala pärast veelkord ja teata, et mida juba teinud oled ja mis veel "kännu taga."
Anna aega atra seada - muutused vajavad veidi aega.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?