muudkui aga surisen 31.05.05 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere!
Olen 50-aastane naine, vabakutseline ajakirjanik. Pikka aega olen hädas kõrge vererõhuga, millele annab mõningast leevendust Monopril. Et olen aastaid töötanud korrektorina, siis on kallal ka kutsehaigus, kaelaradikuliit. Aeg-ajalt kipuvad vasak näopool, käelaba ja jalg surisema, justkui sipelgad jookseksid naha peal ringi. Pärast kümmet massaažiseanssi läks pisut kergemaks, ent nüüd, kuu aega hiljem, on surin oma võimuala laiendanud. Mõnusalt kudistab lõua alt, kohati siit-sealt keha pinnalt ja käsi torgib nagu "ära magatud". Perearst vaatab mulle ilusa kaastundliku näoga otsa ja ütleb, et küllap see ikka ajust tingitud on. Kui küsin, mis saab, teeb veelgi kaastundlikuma näo pähe. Huvitav, aga kaastundest ei kao mu surin kusagile. Teid, kallis tohter, usaldades ja uskudes küsiksin - kas sellised vaevused võivad olla kaelast tingitud, noh et närv on kuidagi allasurutud seisus või nii. Sest kui ma muudkui aga surisen, teeb see mind kolehirmus närviliseks ja siis ma surisen veel rohkem, isegi ninaots ja silmalaud löövad kaasa.
Ja üks hädakene veel - terve keha veresooned oleksid nagu valgusele lähemale kolinud, sinetavad naha alt läbi. Isegi põskedel on imepeenike veresoonte võrk imekaunilt näha, mida mina kohe kuidagi kauniks pidada ei saa. Ja sinikad tulevad mul nii kergelt, et piisab vaid koeral jala najale hüpata, kui mina ei või jälle kolm nädalat säärejooksu näidata, kõnnin pikkades pükstes ringi. No sedamoodi ongi närvid varsti läbi nagu politseikoeral. Või mis Teie arvate?
Kaunist kevadsuve soovides, Teie põhjalikkust ja südamlikkust imetledes
üks surisev proua
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere
Tahaksin Teile midagi ilusat kirjutada. Keerukas kuid võimalik. Alustan küsimuste järjekorrast Teie kirjas. Esiteks vererõhk. See on tänapäeval kuum teema. Väidetakse, et 2/3 Eesti rahvast vaevleb kõrgvererõhu käes. Nii arvasin ka mina, ennne kui hakkasin ulatuslikult kasutama ööpäevast vererõhu monitooringut. See on seade, millega on võimalik registreerida ööpäeva jooksul umbes 55 mõõtmist, ilma et patsient peaks kuhugi vajutama või midagi pumpama. Seda ka ööajal. Olen saanud põnevaid tulemusi, mida ka siin-seal avaldanud esitanud. Kõige olulisem on see, et umbes pooled patsiendid, kellel on vastuvõtul verterõhk kõrge, on täiesti normaalse vererõhuga oma tavasituatsioonis. Seadme kasutamisest olen teinud lühitutvustuse oma kodulehele, siin on link vastavale alalehele http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=137
Teine uuring millega saab kõrgenenud vererõhku täpsustada on koormusEKG. Selle käigus jälgitakse astmeliselt tõstetava koormuse käigus vererõhu reaktsiooni. Kui see on hüpertooniline ja vererõhu ööpäevane uuring kinnitab seda on ravi või täpsustavad edasised uuringud hädavajalikud. Teistel juhtudel aga mitte ! Ööpäevane vererõhu monitooring rahustab suurepäraselt maha nii patsiendi kui arsti. Kellaajaliselt on täpselt mõlemale näha kuidas vererõhk käitub. Soovitan Teile seda uuringut, kuidas seda Teie kandis saab teab kindlasti Teie perearst.
Nüüd surinatest kehas. 90% olen kindel, et tegemist on müofastsialgiaga. Kirjutate, et vaevus ägeneb sundasenis töötades ja leevendub massaazi järgi. See ongi mu oletuste alus. Müofastsialgia on selline seisund, mille korral tekib enamasti kaela, abaluude või nimmelihaste piirkonnas lihastesse valulikud pinges sõlmekesed. Arstide keeli triger ehk päästikpunktid. Sinna vajutades tekib valuaisting, ka surin piki lihast. Kuna lihased on seljakandis päris pikad siis võib selline tunne levida päris kaugele. Täitsa tavaline on see et lihaspingekolle on kuklas, aga kogu ebameeldiv surin jookseb rahulikult otsmiku piirkonda või lõuaalla. Tegemist on kroonilist laadi valuga, see aga teb ka tugevama närvikavaga inimesed pikapeale närviliseks. närvilise inimese puhul on kõik palju hullem: ma nimetan seda ise ärevuse suurendusklaasiks või teinekord ka mikroskoobiks. Oma patsiente proovin aidata nn blokaadisüstidega. Hoolsalt nende selga- kaela libistades otsin üles valuliku lihassõlme ja sinna süstin lokaalanesteetikumi, so ainet mis muudab lihase mõneks tunniks tundetuks valule. Sellega lõikan läbi niinimetatud nõiaringi kus valu põhjustab pinget ja pinge omakorda valu. Ärge ehmataga, tegelikult mingit lihast või närvi läbi ei lõigata. Reeglina on valuprobleem mõneks ajaks lahendatud. Kuid seda soodustab kestev sundasend. Selle lahenduseks on iga tunni paari tagant tehtavad venitusharjutused kaelale, õlgadele, seljale, nimmepiirkonnale. Umbes nii nagu koer või kass end ringutab. Mitte vehkida vaid venitada lihaseid. Ka kohalikust süsteravist olen teinud oma kodulehele väikse ülevaate. Selle link on siin: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=167 Otsige sealt pilt "SELJA LIHASPINGESÕLME BLOKAAD" ja saate protseduurist aimu. Ilmselt siintoodud lingid ei ole aktiivsed. Kogu see rida tuleks kopeerida brauseri aadressilahtrisse ja siis klikata enterit ja vaadata mis juhtub. Surinatest veel niipalju, et kui umbes kolmandat korda teha neist juttu arstidega siis patsient saab raviks rahusti ja antidepressandi. Need ravimid on kindlasti teatud puhkudel vajalikud kuid mitte siin. See tõmbab keskmise patsiendi parajalt "zombiks". Arstid loodavad, et kui patsient enam ei kaeba on kõik hästi. Tegelikult soovitan neid ravivõtteid. Sekka ka aeg ajalt lubada endale mõnepäevaseid SPA kuure: mullivannid, aroomisaunad, massaaz ja saata kõik maapealsed probleemid kuu peale.
Kolmas küsimus on veresoontest ja kergesti tekkivatest sinikatest. Siin on mul raskem midagi kindlat kosta. Asjasse aitab tuua algatuseks täisvere analüüs, kus peaks hindma nii leukotsüütide, hemoglobiini ja eriti trombotsüütide taset. Kui sellega on kõik korras siis vähemalt mingit tõsist ja eriravi vajavat tõbe olla ei tohiks.
Aga tänan Teid heade sõnade eest. Kui me üksteist hoiame, siis on meil kõigil natuke parem elada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Varbaluu murd või mõra
Tere,
Eile õhtul jalgpallitrennis käies sain putsakorgiga väiksele varbale viga. Panin külma peale pärast trenni. Öö möödus rahulikult. Hommikul oli jalg väikse varba juurest paistes. Käia oli raskem. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Väikese varba piirkonda saadud otsene löök (näiteks putsakorgiga) võib põhjustada nii tugeva põrutuse, luumõra kui ka varbaluu murru. Ainult enesetunde ...
Verevalum silmas peale pingutust kardiotreenungul
4 päeva tagasi pingutasin kardiotreeningus ja järgmisel hommikul oli vasakus silmas suur verevalum, mis tundub täna isegi suurem kui algul. Tarvitan Xareltot. Homme on järjekordne treening. Kas see on ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Kirjelduse järgi on tegemist tõenäoliselt subkonjunktivaalse verevalumiga – see on silmavalge all olev verejooks, mis võib tekkida pärast pingutust ...
Mandlioperatsioonist paranemine
Tere
Käisin 27.01.26 mandliopil, peale oppi oli verejooks ja kõrvetati kokku. 5.-7.päevadel peale oppi oli intensiivis, sest tekkis kolm verejooksu. 02.01.26 kõrvetati teist korda. Sellest ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Kõigepealt – see, mida Te kirjeldasite (korduvad verejooksud, intensiivravi, korduv kauteriseerimine), on tõesti väga hirmutav kogemus. On täiesti ...
Varbaküüs
Tere!
Küüs on paksem ja rabe. Valged osad saab teha alt tuhjaks kui olen pesus kainud ja ära lõigata. Mis asi see on ja mis seda põhjustab? Teistele küüntele pole levinud. Otseselt valu ei põhjusta ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Kirjelduse järgi – küüs on paksenenud, rabe, valkjad osad saab pärast pesu „tühjaks“ puhastada ning probleem on kestnud juba umbes aasta – on kõige ...
Tumenevad silmanurgad
Tere!
Umbes 8 kuud tagasi hakkasid silmanurgad muutuma tumedamaks.
Millest see võib olla tingitud, kas võiks olla mõne seesmise haigusega tegemist (nt maks vm)?
Küsimusega olen ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Mõistan Teie muret – kui muutus on tekkinud suhteliselt hiljuti ja progresseerub, siis on loomulik soov teada põhjust, mitte leppida vastusega ...
kõrvavalu
Tere!
2a tagasi-Mure algas kõrvade valuga, LOR-il käidud kõrvad korras, MRT korras.Enam ei teagi, kas kõrvad valutavad või on selline rõhumistunne, ükski valuvaigisti ei aita, ka AB mitte.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Kui kõrvavalu on kestnud juba 2 aastat, LOR-arst on kõrvad korduvalt üle vaadanud ja MRT on olnud korras, siis on väga tõenäoline, et tegemist ...
Midagi silmad
Olin kolm kuud Tais umbes kuu tagasi silm valutas siis läks ära nüüd on pidevalt peavalu ja kui vaadan valget seina näen nagu väike millimalllikas ujuks või lendaks ringi ühe silma ees

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Kirjeldate kahte sümptomit:
peavalu
ühe silma ees liikuv „väike millimallikas“ või ujuv kujund heledat pinda vaadates
Loe edasi
Liigeseprobleemid
Tere!
Olen 21 ja soovin küsida nõu, kuna mul tekkinud päris mitu liigeseprobleemi korraga ning ma pole kindel, kas need on omavahel kuidagi seotud.
Mõlemas õlas on Hill-Sachsi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Mõistan väga hästi Teie muret – 21-aastaselt mitme liigese probleemid korraga panevad paratamatult mõtlema, kas tegemist on millegi süsteemsega.
Loe edasi
kurgu, keele ja keelealuse punetus ja kipitus.
Kurgu, keeleotsa ja keelealuse punetus ja kipitus.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Kirjeldate pikemat aega kestnud keele, keelealuse ja kurgu punetust ning kipitust. Uuringuid on tehtud korduvalt, sh seeneanalüüs (negatiivne), ...
Lööve (punetus) jlasäärel, sokikummi piirkonnas
Tere, kirjutan ja küsin nõu abikaasa nimel. Tal tuleb aastas umb 5-6 korda lööve jalasäärele, sokikummi piirkonda. Lööve tuleb ja mingil ajal kaob. See on kestnud juba aastaid. Meie perearst ei oska anda ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan hea küsimuse eest.
Korduv punetus jalasäärel sokikummi piirkonnas, mis tekib ja kaob juba aastaid, viitab enamasti kroonilisele naha või vereringega seotud probleemile, ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




