muudkui aga surisen 31.05.05 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 50-aastane naine, vabakutseline ajakirjanik. Pikka aega olen hädas kõrge vererõhuga, millele annab mõningast leevendust Monopril. Et olen aastaid töötanud korrektorina, siis on kallal ka kutsehaigus, kaelaradikuliit. Aeg-ajalt kipuvad vasak näopool, käelaba ja jalg surisema, justkui sipelgad jookseksid naha peal ringi. Pärast kümmet massaažiseanssi läks pisut kergemaks, ent nüüd, kuu aega hiljem, on surin oma võimuala laiendanud. Mõnusalt kudistab lõua alt, kohati siit-sealt keha pinnalt ja käsi torgib nagu "ära magatud". Perearst vaatab mulle ilusa kaastundliku näoga otsa ja ütleb, et küllap see ikka ajust tingitud on. Kui küsin, mis saab, teeb veelgi kaastundlikuma näo pähe. Huvitav, aga kaastundest ei kao mu surin kusagile. Teid, kallis tohter, usaldades ja uskudes küsiksin - kas sellised vaevused võivad olla kaelast tingitud, noh et närv on kuidagi allasurutud seisus või nii. Sest kui ma muudkui aga surisen, teeb see mind kolehirmus närviliseks ja siis ma surisen veel rohkem, isegi ninaots ja silmalaud löövad kaasa.
Ja üks hädakene veel - terve keha veresooned oleksid nagu valgusele lähemale kolinud, sinetavad naha alt läbi. Isegi põskedel on imepeenike veresoonte võrk imekaunilt näha, mida mina kohe kuidagi kauniks pidada ei saa. Ja sinikad tulevad mul nii kergelt, et piisab vaid koeral jala najale hüpata, kui mina ei või jälle kolm nädalat säärejooksu näidata, kõnnin pikkades pükstes ringi. No sedamoodi ongi närvid varsti läbi nagu politseikoeral. Või mis Teie arvate?
Kaunist kevadsuve soovides, Teie põhjalikkust ja südamlikkust imetledes
üks surisev proua

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Tahaksin Teile midagi ilusat kirjutada. Keerukas kuid võimalik. Alustan küsimuste järjekorrast Teie kirjas. Esiteks vererõhk. See on tänapäeval kuum teema. Väidetakse, et 2/3 Eesti rahvast vaevleb kõrgvererõhu käes. Nii arvasin ka mina, ennne kui hakkasin ulatuslikult kasutama ööpäevast vererõhu monitooringut. See on seade, millega on võimalik registreerida ööpäeva jooksul umbes 55 mõõtmist, ilma et patsient peaks kuhugi vajutama või midagi pumpama. Seda ka ööajal. Olen saanud põnevaid tulemusi, mida ka siin-seal avaldanud esitanud. Kõige olulisem on see, et umbes pooled patsiendid, kellel on vastuvõtul verterõhk kõrge, on täiesti normaalse vererõhuga oma tavasituatsioonis. Seadme kasutamisest olen teinud lühitutvustuse oma kodulehele, siin on link vastavale alalehele http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=137
Teine uuring millega saab kõrgenenud vererõhku täpsustada on koormusEKG. Selle käigus jälgitakse astmeliselt tõstetava koormuse käigus vererõhu reaktsiooni. Kui see on hüpertooniline ja vererõhu ööpäevane uuring kinnitab seda on ravi või täpsustavad edasised uuringud hädavajalikud. Teistel juhtudel aga mitte ! Ööpäevane vererõhu monitooring rahustab suurepäraselt maha nii patsiendi kui arsti. Kellaajaliselt on täpselt mõlemale näha kuidas vererõhk käitub. Soovitan Teile seda uuringut, kuidas seda Teie kandis saab teab kindlasti Teie perearst.
Nüüd surinatest kehas. 90% olen kindel, et tegemist on müofastsialgiaga. Kirjutate, et vaevus ägeneb sundasenis töötades ja leevendub massaazi järgi. See ongi mu oletuste alus. Müofastsialgia on selline seisund, mille korral tekib enamasti kaela, abaluude või nimmelihaste piirkonnas lihastesse valulikud pinges sõlmekesed. Arstide keeli triger ehk päästikpunktid. Sinna vajutades tekib valuaisting, ka surin piki lihast. Kuna lihased on seljakandis päris pikad siis võib selline tunne levida päris kaugele. Täitsa tavaline on see et lihaspingekolle on kuklas, aga kogu ebameeldiv surin jookseb rahulikult otsmiku piirkonda või lõuaalla. Tegemist on kroonilist laadi valuga, see aga teb ka tugevama närvikavaga inimesed pikapeale närviliseks. närvilise inimese puhul on kõik palju hullem: ma nimetan seda ise ärevuse suurendusklaasiks või teinekord ka mikroskoobiks. Oma patsiente proovin aidata nn blokaadisüstidega. Hoolsalt nende selga- kaela libistades otsin üles valuliku lihassõlme ja sinna süstin lokaalanesteetikumi, so ainet mis muudab lihase mõneks tunniks tundetuks valule. Sellega lõikan läbi niinimetatud nõiaringi kus valu põhjustab pinget ja pinge omakorda valu. Ärge ehmataga, tegelikult mingit lihast või närvi läbi ei lõigata. Reeglina on valuprobleem mõneks ajaks lahendatud. Kuid seda soodustab kestev sundasend. Selle lahenduseks on iga tunni paari tagant tehtavad venitusharjutused kaelale, õlgadele, seljale, nimmepiirkonnale. Umbes nii nagu koer või kass end ringutab. Mitte vehkida vaid venitada lihaseid. Ka kohalikust süsteravist olen teinud oma kodulehele väikse ülevaate. Selle link on siin: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=167 Otsige sealt pilt "SELJA LIHASPINGESÕLME BLOKAAD" ja saate protseduurist aimu. Ilmselt siintoodud lingid ei ole aktiivsed. Kogu see rida tuleks kopeerida brauseri aadressilahtrisse ja siis klikata enterit ja vaadata mis juhtub. Surinatest veel niipalju, et kui umbes kolmandat korda teha neist juttu arstidega siis patsient saab raviks rahusti ja antidepressandi. Need ravimid on kindlasti teatud puhkudel vajalikud kuid mitte siin. See tõmbab keskmise patsiendi parajalt "zombiks". Arstid loodavad, et kui patsient enam ei kaeba on kõik hästi. Tegelikult soovitan neid ravivõtteid. Sekka ka aeg ajalt lubada endale mõnepäevaseid SPA kuure: mullivannid, aroomisaunad, massaaz ja saata kõik maapealsed probleemid kuu peale.
Kolmas küsimus on veresoontest ja kergesti tekkivatest sinikatest. Siin on mul raskem midagi kindlat kosta. Asjasse aitab tuua algatuseks täisvere analüüs, kus peaks hindma nii leukotsüütide, hemoglobiini ja eriti trombotsüütide taset. Kui sellega on kõik korras siis vähemalt mingit tõsist ja eriravi vajavat tõbe olla ei tohiks.
Aga tänan Teid heade sõnade eest. Kui me üksteist hoiame, siis on meil kõigil natuke parem elada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

vereproovi vastused

Tere,tegu siis kohe 20a saava mehega
WBC 10,91
Hgb 172
HCt 49,9
Eo 0,54 ja triglütseriidid 4,68

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Vajalik oleks näha kogu hematoloogilist uuringut, üksikparameetrid WBC, Hgb, Eo ja Htc ei võimalda uuringut hinnata.
Samuti peaks teadma, miks uuringud määrati ja kas patsiendil ...

Loe edasi

Ülahuule all pool heledam

Tere
Märkasin tana et üla huule all pool on peenike heldam triip. Ühtegi teist huule vähi sümptomi pole olnud. Ega tegu pole huulevähiga?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kindlasti mitte. Selline heledam triibuke huulel võib olla igati normaalne. Muret tekitavaks sümptomiks on tihke, valutu haavand.
Koostöö oma perearstiga, vajadusel täpsustaavad uuringud ...

Loe edasi

Rindkere valud

Rindkere on juba pea 4 kuud järjest valutanud. Algul hakkasid valud vasakust rinnast, hiljem siis keskelt ja paremalt. Valu ei ole tugev, kuid pigem mõjutab see mind vaimselt. Valu ärgates on suurem. Algul ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Võimalikke põhjuseid on mitu. Oletada ei saa. Soovitan pöörduda oma perearsti vastuvõtule, edasine käsitlus.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Süda

Tere
Probleem on selles et varem oli nii et kui tööd tehes saunas käies ja kui pikalt juua siis viskas südame rütmist välja 220-240 ja ära saada seda aind kui süstiti veeni cordaroiga ja saadi süda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Paistab, et Teil raviti südame lisajuhteteest tingitud rütmihäiret ablatsioonraviga. Selle järgselt ikka jälgitakse patsienti, vajadusel uus elektrofüsioloogiline uuring, ehhokardiograafia. ...

Loe edasi

Tüsistused

Tere
Laps sündis 4a tagasi ja kopsud olid märjad ning esimesed päevad viibis kovöösis hingamis aparaadi all.(laps sündis õigeaegselt aga jäi kinni ja sündis viimasel hetkel)
Nüüd kui aktiivsem ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah muidugi, kiirem väsimine on oluline sümptom. Koostöö oma perearstiga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Südame vahelöögid

Tere!

Käisin südame holteruuringul ja vastuseks sain 183 supraventrikulaarset lööki ja pean käima südame ultraheli uuringul? Mida see tähendab?
Lisaks on mul veel kilpnäärme probleemid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
183 vahelööki on täiesti normaalne. Teie arst püüab veelgi uuringutega välistada võimalikke põhjuseid. Teie vaevustes ei selgu midagi, mis viitaks kindlale südamehaigusele. Pigem on vaevused ...

Loe edasi

Hääl

Tere mull on hääl põhiselt ära.ime väige hääl on. See juba 3 kuud. Hetkel on tehtud proovida midagi pile teda saanud. Millest see on

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Üle 2 nädala kestev hääle muutus vajab kindlasti põhjalikumaid uuringuid ja vastavat ravi. Koostöö oma perearsti ja kurguarstiga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Kõrvapõletik

Tere
Oli nädal aega nohu olnud. Tundus, et hakkab paremaks minema ja ärkasin kolmapäeval kõrva valuga. Neljapäeval hakkas ka teine kõrv valutama ja sain antibiootikumid. Laupäeval oli suur pea valu ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teile on määratud kõrvapõletikuravi, paranemine võib võtta 2-3 nädalat aega. Ravi määranud arst jälgib Teie paranemist, vajadusel korrigeerib ravi.

Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Punni laadne suus

Tere, avastasin hiljuti suust tarkusehammaste juurest sellise imeliku punni laadse, ei ole kindel kas selline teema on siit sobiv küsida üldse. Millega võib tegu olla sellise kohapeal ja kas on põhjust ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
See küsimus sai juba vastuse.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Pearinglus/tasakaaluhäire

Tere!

Umbes 2 kuud tagasi olin kodus voodis pikali, kui südamest (ilmselt - kuigi tunne oli rinnaku keskel) käis läbi jõnks, millele järgnes tunne et ei saa hingata ning paanika. Umbes 1,5 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teid on erinevad arstid põhjalikult uurinud, sümptomid vähenevad antidepressantravi ja treeninguga. See ei ole kehalisele haigusele, vaid ärevushäirele. Jõnks südames võib esineda täiesti ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: