isheemiatöbi 21.05.03 / Perearst

Külastaja küsib:

Sooviksin teada isheemia töve kohta,kui see on 50.a. naisel ja kaugele arenenud nii,et saab ainult tabletiga leevedada.Mis sellega kaasneb,kas on mingi vöimalus sellest vabaneda vöi on see surmaga löppev haigus?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tervist
Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul on kahjustunud südame lihast verega varustavad arterid, neid nimetatakse ka pärg ehk koronaararteriteks. Arter on ahenenud ja ei suuda piisavalt osa südame lihasest varustada hapniku ja toitainete rikka verega.
Haigus võib alata meestel 40-50 aastaselt naistel veidi vanemas eas. Haiguse kõrghooaeg jääb 60-80 eluaasta piiresse. Haigus võib avalduda mitut moodi. Sagedasemat vormi nimetatakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks või rinna ahistuseks. Selle vormi korral tekib rinnakupiirkonda ebamäärane valuaistuing, nagu surve või ebamugavus mis kestab lühikest aega, minuteid. Valuaisting võib kiirguda kaela, õlga ja kätte. Vaevust kutsub esile füüsiline pingutus, külm õhk, psühhotrauma jm.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka südame puudulikusena. Südamelihas täpsemalt vasak vatsake ei suuda pumbata piisavalt efektiivselt verd suurde vereringesse, mille tõttu tekivadki vaevused. Selleks võib olla õhupuudus koormusel, jalgade tursumine, öine urineerimissageduse tõus.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka mitmete rütmihäiretena.
Südame isheemiatõve raskemaks avaldusvormiks on äge südamelihase infarkt. Tekkinud on osa südamelihase lõplik kahjustus. See avaldub tugeva rinna või ülakõhuvaluna, mis kestab üle 15-20 minuti ja ei taha taanduda seniste südamerohtude ( nitroglütseriin) mõjul. Südame lihase infarkt on u 1/3 juhtudel surmaga lõppev.
Südame isheemiatõbi on oma olemuselt krooniline haigus, mida ei ole võimalik kahjuks päriselt ära kaotada. Arstid kasutavad diagnoosimisel mitmeid võtteid:
1. Haige hoolas küsitlus, andmed haigustest suguvõsas
2. Südame kuulatlus, vererõhukontroll
3. Elektrokardiograafia
4.Koormuselektrokardiograafia( kardiogrammi registreerimine erinevatel koormustel)
5. Ehhokardiograafia ( südame vaatlemine "televiisoris", saades pildi verevoolust ja südamelihase kokkutõmmetest)
6. Südame veresoonte uuring ehk angiograafia. See on tõsisem uuring, mille teostamisel viiakse kontrastaine südame veresoontesse ja jälgitakse nende seisundit ekraanil
Südame isheemiatõbi 50 a naispatsiendil on harva esinev haigus. Küllap on seda diagnoosinud arst uuringute alusel. Kahtlusel on alati mõtekas seisundit täpsustada kardioloogi konsultatsiooni ja eelnimetatud uuringutega.
Haiguse ravi on eluaegne. Selleks kasutatakse ravimeid mis laiendavad südame veresooni ja muudavad südame töö rahulikumaks ja tõhusamaks. Ravis on oluline osa ka vere hüübivust vähendavatel ravimitel ehk antiagregantidel. Rahvasuus tuntakse neid südameaspiriini ehk verevedeldaja nime all.
Ainult rohtudest ei piisa. Ravi peab algama tegelikult riskifaktorite mõjutamisega: loobumine suitsetamisest, paras füüsiline koormus; veresuhkru ja kolesteroolitaseme kontroll ja mõjutamine vajadusel.
Südame isheemiatõvega haige peaks regulaarselt külastama perearsti ja kardioloogi, et täpsustada südame seisundit, teha vajadusel uuringuid, hinnata vererõhku ja vere suhkru ja kolesterooli sisaldust.
Kirjutada oleks veel paljustki.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Varbaluu murd või mõra

Tere,
Eile õhtul jalgpallitrennis käies sain putsakorgiga väiksele varbale viga. Panin külma peale pärast trenni. Öö möödus rahulikult. Hommikul oli jalg väikse varba juurest paistes. Käia oli raskem. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Väikese varba piirkonda saadud otsene löök (näiteks putsakorgiga) võib põhjustada nii tugeva põrutuse, luumõra kui ka varbaluu murru. Ainult enesetunde ...

Loe edasi

Verevalum silmas peale pingutust kardiotreenungul

4 päeva tagasi pingutasin kardiotreeningus ja järgmisel hommikul oli vasakus silmas suur verevalum, mis tundub täna isegi suurem kui algul. Tarvitan Xareltot. Homme on järjekordne treening. Kas see on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi on tegemist tõenäoliselt subkonjunktivaalse verevalumiga – see on silmavalge all olev verejooks, mis võib tekkida pärast pingutust ...

Loe edasi

Mandlioperatsioonist paranemine

Tere

Käisin 27.01.26 mandliopil, peale oppi oli verejooks ja kõrvetati kokku. 5.-7.päevadel peale oppi oli intensiivis, sest tekkis kolm verejooksu. 02.01.26 kõrvetati teist korda. Sellest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kõigepealt – see, mida Te kirjeldasite (korduvad verejooksud, intensiivravi, korduv kauteriseerimine), on tõesti väga hirmutav kogemus. On täiesti ...

Loe edasi

Varbaküüs

Tere!
Küüs on paksem ja rabe. Valged osad saab teha alt tuhjaks kui olen pesus kainud ja ära lõigata. Mis asi see on ja mis seda põhjustab? Teistele küüntele pole levinud. Otseselt valu ei põhjusta ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi – küüs on paksenenud, rabe, valkjad osad saab pärast pesu „tühjaks“ puhastada ning probleem on kestnud juba umbes aasta – on kõige ...

Loe edasi

Tumenevad silmanurgad

Tere!

Umbes 8 kuud tagasi hakkasid silmanurgad muutuma tumedamaks.
Millest see võib olla tingitud, kas võiks olla mõne seesmise haigusega tegemist (nt maks vm)?
Küsimusega olen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Mõistan Teie muret – kui muutus on tekkinud suhteliselt hiljuti ja progresseerub, siis on loomulik soov teada põhjust, mitte leppida vastusega ...

Loe edasi

kõrvavalu

Tere!
2a tagasi-Mure algas kõrvade valuga, LOR-il käidud kõrvad korras, MRT korras.Enam ei teagi, kas kõrvad valutavad või on selline rõhumistunne, ükski valuvaigisti ei aita, ka AB mitte.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kui kõrvavalu on kestnud juba 2 aastat, LOR-arst on kõrvad korduvalt üle vaadanud ja MRT on olnud korras, siis on väga tõenäoline, et tegemist ...

Loe edasi

Midagi silmad

Olin kolm kuud Tais umbes kuu tagasi silm valutas siis läks ära nüüd on pidevalt peavalu ja kui vaadan valget seina näen nagu väike millimalllikas ujuks või lendaks ringi ühe silma ees

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjeldate kahte sümptomit:

peavalu

ühe silma ees liikuv „väike millimallikas“ või ujuv kujund heledat pinda vaadates
Loe edasi

Liigeseprobleemid

Tere!

Olen 21 ja soovin küsida nõu, kuna mul tekkinud päris mitu liigeseprobleemi korraga ning ma pole kindel, kas need on omavahel kuidagi seotud.

Mõlemas õlas on Hill-Sachsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Mõistan väga hästi Teie muret – 21-aastaselt mitme liigese probleemid korraga panevad paratamatult mõtlema, kas tegemist on millegi süsteemsega.
Loe edasi

kurgu, keele ja keelealuse punetus ja kipitus.

Kurgu, keeleotsa ja keelealuse punetus ja kipitus.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjeldate pikemat aega kestnud keele, keelealuse ja kurgu punetust ning kipitust. Uuringuid on tehtud korduvalt, sh seeneanalüüs (negatiivne), ...

Loe edasi

Lööve (punetus) jlasäärel, sokikummi piirkonnas

Tere, kirjutan ja küsin nõu abikaasa nimel. Tal tuleb aastas umb 5-6 korda lööve jalasäärele, sokikummi piirkonda. Lööve tuleb ja mingil ajal kaob. See on kestnud juba aastaid. Meie perearst ei oska anda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Korduv punetus jalasäärel sokikummi piirkonnas, mis tekib ja kaob juba aastaid, viitab enamasti kroonilisele naha või vereringega seotud probleemile, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: