millal saan jälle magada? 17.11.05 / Perearst
Külastaja küsib:
TERE DR.M.VESKIMÄGI.OLEN TATJAJA TALLINNAST,KES ON VAHETE-VAHEL PÕÕRDUNUD TEIE POOLE NII ABISAAMISEKS KUI KA KONSULTATSIOONI.TÄNAN TEID,ET OLETE NII MÕISTEV,ET LEIATE AEGA VASTAMISEKS JA ET TE OLETE OLEMAS MEIESUGUSTE JAOKS,KES VAJAVAD TEID.(OLEN 47 A.ÜLEKAALULINE POLE,ALKOHOLIGA SÕPRUST EI PEA.HAIGUSTEST -VAHETEVAHEL SÜDAMERÜTMIHÄIRED,PEARINGLUS,JA KA MAOGA VAHEL PROBLEEME)AGA SELLE KÕIGEGA OLEN MA JUBA HARJUNUD,SEST KÄIN NENDEGA JUBA KÄSIKÄES LIGI 20 AASTAT.MURET TEEB AGA SEE,ET MA ÖÖSITI EI MAGA.(päeval,kui kodus olen,siis ka vahepeal ei maga)OLEN TÕÕTANUD PIKKI AASTAID ÖÖSITI(OLEN POLITSEINIK) JA ILMSELT SELLE TAGA PEITUB KA PÕHJUS(NII ARVAN MINA).AGA NII VÄGA TAHAKS HAKATA KORRALIKULT ÖÖSITI MAGAMA,ET PÄEVASEL AJAL TUNDA ENNAST HÄSTI.(lisan juurde,et kui ma mõni öö magan umbes 2-3 tundi järjest,siis päeva jooksul erilist väsimust ei tunne)AGA SEE POLE NORMAALNE,ET ÜKS INIMENE,KES TEEB SISULISELT RASKET TÖÖD,KODUS PERE JA KOLM LAPSELAST,TUNNEB ENNAST VÄSIMATUNA,KUSKIL PEAB JU PIIR OLEMA,AGA MINA SEDA PIIRI KAHJUKS EI TUNNE.TAHAN ABI SAADA.PEREARST KIRJUTAB RAHUSTEID,AGA OLEN NENDE VASTU.OLEN ISE ALTERNATIIVSEID MEETODEID OTSINUD(PÜÜDNUD ROHKEM JALUTADA,JUUA LOODUSEST KORJATUD TEESID JA JOONUD KA UNE MATIT-AGA EI MIDAGI.NÜÜD JUBA KUU AEGA MA ÖÖSITI TÖÖL EI KÄI,PÜÜAN MAGAMA MINNA KELL 10.00 ÕHTUL AGA MIDA EI SAA-SEE ON UND.VIIMASEL AJAL(UMBES KUU AEGA ON HAKANUD KA RINNUS PITSITAMA,RASKUS TUNNE ÜLAL,RINDKERES.ILMSELT ON NEED MAGAMATUSEVILJAD JUBA.TEIE,KUI OMA ALA SPETSIALIST-MIDA OSKATE SOOVITADA MINUSUGUSELE INIMESELE?MIDA PEAKSIN TEGEMA JA MIDA MUUTMA OMA ELUSTIILIS?JÄÄN IKKA OOTAMA TEIE VASTUST.
'
EDU JA HEAD TERVIST SOOVIDES,TATJANA TALLINNAST
Arst vastas:
dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
TERE TATJANA
Vabandan viivituse pärast. Ka ei ole sellisele probleemile vastamine just kerge. Üldiselt on nii, et kui inimene on töötanud aastaid öistes vahetustes on tema normaalne une-ärkvelolekurütm oluliselt sassis. Sellest taastumiseks kulub tihtipeale samapalju aega kui on kulunud probleemi tekkeks. Uinuteid-rahusteid ma ei soovitaks, nendest on abi lühiaegse unetuse korral kui on konkreetne põhjus, mis aja möödudes leevendub.
Teie mures paneksin rõhku hoolsale unehügieenile.
1.Minna magama alles siis kui olete tõeliselt unine. Teie vanuses võiks see olla nii kell 23-24. Enne seda tuleb leida mingitegevus, millega saate end hoida üleval. See sõltub Teie eelistustest. Sellel võiks olla mingi kasulik moment: Käsitöö, kodused toimetused, lähedasega või lobisemine interneti jututubades. Tegevus ei tohiks mõjuda väga meeli erutavalt.
2. Ärkamine peaks toimuma igal päeval samal ajal, näiteks kell 7.00. Ei tohiks jääda voodisse vedelema puhkepäeviti
3. Vältida tugevat kõhutäit peale kella 18-19.00.
4. Hea on üks uneeelne jalutuskäik värskes õhus, toa tuulutamine
5. Voodi, madrats ja padi peaks olema mõnus ja parajalt pehme
6. Hea on soe taimetee meega enne und.
7. Kui und ei taha tulla siis ajage end voodist välja ja tehke midagi meelepärast ja kasulikku.
8. Võiksite endalt ka ausalt küsida: Mis mind hoiab üleval. Ise leiate endale ka kindlasti vastuse:päevane mure, hiljem meenuvad konfliktid, mure enda või lähedaste pärast. Kui midagi sellist on, soovitan ühendust võtta hea psühholoogiga
9. Võib julgesti soovitada ka psühhiaatri konsultatsiooni. Ehk tekib kolleegil mõni uus mõte. Kahjuks kirjutatakse tänapäeval liigagi kergesti uinuteid ja rahusteid, nii on võimalik patsiendist kiiresti "lahti saada". Tegeliku probleemi lahendamine võtab aega aga on mõõtmatult parem. Võib juhtuda, et rahustite kasutamisest tekib uus problem- sõltuvus. Siis on mitu muret ja sellest väljatulek on keeruline. Hea on elada teadmisega, et keha ja vaim ei vaja mingeid abivahendeid.
10. Kirjeldatud vaevused võivad olla unetusest tingitud, kuid võivad hoida Teid ka ärkvel. Neid soovitan täpsustada, ülitõenäoliselt on need psühhosomaatilised, so puudub kehaline haigus. Kuid neil on oma ravi, mida soovitab taas psühiaater.
Vabandan veel viivituse eest.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Rota
Tere! Kas peaksin tegema beebile rotaviiruse vaktsiini? Igal pool antakse erinevat nõu…
Huvitav on see, et minu andmete järgi saab seda Eestis tasuta alates 2014. Olen ise vaktsineeritud, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Jah, soovitan beebi rotaviiruse vastu vaktsineerida. Rotaviirus on väikelastel sage kõhulahtisuse ja oksendamise põhjustaja ning kõige suurem probleem on kiire vedelikukaotus. Raskematel ...
Jõnks vasaku ribi läheduses ja siis südam jätab löögi vahele
Tere lugupeetud arst,
Mul see probleem olnud 4+ aastat juba. Täpsemalt, siis vasaku ribi alt käib nagu mingisugune jõnks/mulks läbi ja siis süda jätab löögi vahele ja teeb 1 tugevama löögi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldus meenutab üsna tüüpiliselt südame vahelööke ehk ekstrasüstoleid. Sellisel juhul tekib üks südamelöök tavalisest varem, sellele järgneb veidi pikem paus ning järgmine normaalne ...
Nahaärritus
Lööve on mõlemal käel. Kahel pool kaelal ja natukenäol. On juba nädal. Alguses oli vähem. Oli ka kokku puude tööjuures epox ehk kahekomponentsete segudega. Nende pesu vesi satus kätele ja samas nende kätega ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjelduse põhjal võib lööve olla seotud tööl kasutatava epoksüvaigu ehk kahekomponentse segu või selle komponentidega. Need ained võivad põhjustada nii otsest nahaärritust kui ...
Näo ja kurgu/kaelapiirkonna probleemid
Tere!
Mul on probleem kaela ja näo piirkonnas. Sümptomiteks on pidev kurguvalu, aga seda ainult ühel poolel, see on kestnud vahelduva eduga juba aasta aega, nohu jm külmetusele sarnasevaid ...
Vastas dr Madis Veskimägi
ere!
Teie kirjeldatud vaevused vajavad minu hinnangul täiendavat uurimist. Eriti oluline on asjaolu, et sümptomid on kestnud üle aasta ning kurgu-, suulae-, näo-, pea- ja kaelapiirkonna vaevused ...
Punnid peenisel
Tekkis peenisele üks punn siis teine,nüüd neid kolm.vahel sügelevad,alguses on nagu punane väike laik ja siis muutub punniks ,muid kaebusi ei ole .mis punnid need on ?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi ei ole võimalik kindlalt öelda, millega tegemist on. Peenise nahale tekkivatel punetavatel laikudel ja punnidel võib olla mitmeid põhjuseid ning õige diagnoosi jaoks ...
Neerupuudulikkus
Tere! Kirjeldan olukorda: 2026.aasta kevadel uurisin oma vereproovi näitudest eGFR-i, mis oli hetkel 30,22. Sain AI abil teada, et seda näitu ei tohi ignoreerida. Oma varasemaid analüüse vaadates sain ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud neerufunktsiooni langus vajab kindlasti arsti tähelepanu, kuid praeguste andmete põhjal ei ole põhjust paanikaks ega saa ka järeldada, et tegemist oleks raviveaga.
Loe edasi
Pea ringlus,tasakaaluhäired,juba pool aasta ,ravi ei ole saanud ?
TERE. Dr Sujetina kirjutas välja--- Vertimed 24 M6, see ei aita ja vererõhku alandavad rohud---aga ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud olukorras ei soovita ma omal käel Vertimedi tsinnarisiini vastu vahetada. Pool aastat kestnud tasakaaluhäire ja kalduvus kukkuda vajavad 78-aastasel inimesel kõigepealt ...
Biopsia leid
Tere! Koloskoopia käigus tehtud käärsoole biopsia andis järgmise vastuse: Prooprias mõõdukas krooniline infiltraat lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja neutrofiilidest.
Kas see leid viitab mingile ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie toodud biopsiavastus kirjeldab tõepoolest käärsoole limaskestas põletikulisi muutusi. „Proopria“ ehk lamina propria on limaskesta sidekoeline kiht. Selles leitud lümfotsüüdid ja ...
varvaste tuimus ja valu
jalgade valu on olnud aastaid, olen ka ravimeid saanud, kuid nüüd on uut sorti valu: valu mõlema jala varvastes, varbad on tuimad, valutavad päeval ja õhtul-öösel, tugevate valuvaigistite abil saan vahelduva ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud vaevusi ei saa ainult varvaste või labajalgade „kulumisega“ seletada. Artroos võib küll põhjustada labajala ja varvaste liigeste valu, jäikust ning mõnikord turset, ...
Artroosi ägenemine, pikaaegne stress ja menopaus - seosed
Tere! Olen ligi kaks aastat elanud pidevas kriisirežiimis oma suitsiidse pereliikme tõttu. Mõõdukas artroos diagnoositi mul juba varem, kolm aastat tagasi, kuid valusid oli siiani vähe. Tänavu juuni algul, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud pikaajaline psühholoogiline koormus, menopausi algus, meeleolumuutused ja liigesevaevused võivad tõepoolest olla omavahel seotud. Samas ei kirjutaks ma järjest uutes ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: