Keskea kriis Autor: Airi Värnik

Keskea kriis. Keskeaks loetakse vanust 40.–60. eluaastani. Nii Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria (1950) kui Daniel Levinsoni elutsükli ja selle kriiside teooria (1978) kohaselt lahutavad inimese elukaare ehk elutsükli perioode kriisid. Periood on suhteliselt stabiilne elujärk. Kriis on üleminekuaeg, mil inimese elu arengusuunad muutuvad talle endale küsitavaks ning kaalutakse uusi võimalusi, mis võivad tuua olulisi elumuutusi.

Üleminekut keskikka võib nimetada keskea kriisiks. Ühiskonnas, kus nooruslikkus ja värskus on hinnas, on raske leppida oma vananemise väliste tunnustega. Tajutakse teravalt aja kiiret lendu, igapäevaelu rutiini, kusjuures nii töökoha vahetus kui ka mõni muu elumuutus tundub palju raskem kui nooremas eas. Varasemaga võrreldes ollakse vähem paindlik. Selle perioodi olulisemad elusündmused on laste kodust lahkumine ning oma vanemate surm.

Keskea kriisis inimene hindab oma senist elu ümber. Sageli teevad inimesed keskeas tagasivaate: millised unistused ja soovid olid mul noorena, mida ma olen neist täide viinud, mida mitte, kas ma olen oma praeguse elu, töö ja partnerlusega rahul, kas ma tahaksin samamoodi veeta ka ülejäänud elu. Kui tuntakse, et elu pole läinud nii, nagu loodeti, sugeneb ärevus ning paljud vahetavad selles eas elukutset või lahutavad abielu. Keskea kriisi edukalt läbinu saavutab küpsuse ning on taas produktiivne. Ta mõtleb elu jätkuvusele ning väärtustab järelkasvu. See ei puuduta ainult oma lapsi, vaid ka õpetajaks ja mentoriks olemist. Produktiivsus tähendab ka loovust, samuti enesearengut, isikliku identiteedi arengut. Ebaküps inimene stagneerub ning tunneb end vaese, nõrga, passiivse ja elutuna. Kahe pooluse – produktsiooni ja stagnatsiooni vahel peab valitsema tasakaal. Ka kõige loovam inimene vajab näilisi mõõnaperioode, mil tegelikult kogutakse energiat jõudsaks jätkamiseks. Üks selliseid selginemise aegu on astumine keskikka. Ealine areng sõltub omakorda organismi bioloogilisest seisundist ja sotsiaalsest keskkonnast.

Vt ka üleminekuiga.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ärevushäire

Tere. Mure siis selline, et mind piinab juba 6-7 aastat ärevushäire (vähemalt kõik sümptomid on sellele viitavad). Tervist ja südant olen lasknud kontrollida mitmeid kordi ja kõik on korras, öeldi ka, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Eelnevalt hulgi ärevushäirete valdkonna soovitusi antud - nii rohtudega kui ka ilma arstirohu võtmisega.
vt otsinguga varasematest, leia endale sobilikud harjutused ja tegutse.
Päevik (nagu ...

Loe edasi

hüvitis avarii psühhotrauma korral

kas on olemas selline asi nagu "postuumne avarii psühhotrauma" ja kas selle puhul ka hüvitist saab ?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Surmajärgselt võib lähedastel psühhotrauma tekkida.
Praegu teie poolt infot vähe antud. Probleem jääb selgusetuks.

Selliseid postuumseid probleeme lahendab tavaliselt kohus ja psühhotrauma ...

Loe edasi

tere dezepeks.

tere, mul seline küsimus kuidas on võimalik selisest rohust vabaneda dezepeks- 2 aastat võtnud neid juba.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Carbalexi võtate vastavalt raviplaanile edasi.
Rahusti annust tuleb nädalaste astmetega vähendada, samas alates tänasest teha koos rahusti võtmisega harjutust:
Ringutan-sirutan end Taevatähtede ...

Loe edasi

65 aastase naisterahva luulud

Tere,
Minu emal on mitu aastat olnud luulud. Ta kujutab ette, et teatud inimesed käivad tema asju varastamas. Kui poest asju ostab, siis koju jõudes on nende välimus muutunud. Ka näeb ta toas öösiti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Head ravimid olemas,
Selliste luulude vastu on v.hea toimega Rispolept. 0,5 kuni 1mg üks - kaks korda päevas. Leida sobiv annus.
Alustada 0,5 mg õhtul. Kui 2-3 päeva võtta ja tundub, et ...

Loe edasi

Enesetapumõtted 14.a. poisil

Minu 14.a poja pähe on tulnud väga halvad mõtted, millest me enam üksinda jagu vist ei saa.
See, mis ohutulukese põlema pani, oli tema sõnumist üks lause - "Ma nagu nii kaua ei ela".
Kirjutan ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suhelda, vestelda, arutleda, sõbralikkus. Selgitada-tunnustada valdkonda, milles ta tubli on. Kelleks ta saada tahab?
Näiteid enda elukogemustest kooliajast: õps nöögib, ei saa aru, aine pole vajalik ...

Loe edasi

Pearinglus, survetunne peas

Tere.
2 kuud tagasi hakkasin esmakordselt tundma pearinglust ja iiveldust, mis kestis lõunast peaaegu õhtuni ja kordus iga 1,5-2 nädala jooksul. Detsembri keskelt alates pearinglus kadus, kuid tekkis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pearinglust mitmel põhjusel:
a) perearsti poolt kontroll, vererõhk jm, millega perearst nõu annab;
b) neuroloog uurib probleemi oma aparaatide ja tehnikatega;
c) ärevushäire võib anda ...

Loe edasi

Kuidas saada abi kui laps on nutisõltlane.

Kuidas saada abi kui laps on nutisõltlane.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kokkulepe,
et kui koolitükid tehtud, siis saad ühe tunni. Kui saad koolis viie - 15 minutit lisa ühe viie pealt.
Kui teed sporti (jalutad, jooksed, käid trennis jne) ühe tunni, siis saad ...

Loe edasi

Närvid

Lähen vàga kergelt närvi inimeste peale ja igasuguste muude asjade peale. Segab koolielu ja õppimist. Mida teha?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Räägi oma murest Lapsevanemale (Isa/Ema).
2) Piisav uni. Une arvelt ei võta. Õigel ajal magama.
3) Mingi sportlik tegevus või jalutuskäigud.
4) Tee minu palveharjutust: vabastab ...

Loe edasi

Kas skisofreenia ja ärevushäire on päritavad?

Olen 30 aastane noor naisterahvas ja mul diagnoositi 2006. aastal skisofreenia. Kõik sai alguse mu isa surmast 2005. aasta sügisel. Vähemalt ma ise ja ka ema arvab seda. Mulle on öeldud, et mul ongi soodumus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Skisofreenia ala-rühmi on palju ja palju on skisofreenseid (skisofreensete tunnustega) häireid, mis ei ole skisofreenia. Seega - diagnoosi osa vajab täpsustamist.
Skisofreenia pärilikkuse küsimused ...

Loe edasi

Kõnehäire

Tervist!
Viimasel ajal ehk umbes kuu aega on olnud mul väiksemal tasemel kõnehäired. Ma ajan tihti sõnu sassi (nagunäiteks Tere, Treener - Terneer jms) ja ka lihtsalt ajan sõnades mõned tähed sassi. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Korralik uni. Puhkus taastab jõu, ka vaimujõu!
Kerged kehalised harjutused, jalutuskäigud. Terves kehas terve psüühika, enesekindel ja õige kõne.
Loe õppetükke kodus kuuldavalt - nagu näitlejad. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi