Keskea kriis Autor: Airi Värnik

Keskea kriis. Keskeaks loetakse vanust 40.–60. eluaastani. Nii Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria (1950) kui Daniel Levinsoni elutsükli ja selle kriiside teooria (1978) kohaselt lahutavad inimese elukaare ehk elutsükli perioode kriisid. Periood on suhteliselt stabiilne elujärk. Kriis on üleminekuaeg, mil inimese elu arengusuunad muutuvad talle endale küsitavaks ning kaalutakse uusi võimalusi, mis võivad tuua olulisi elumuutusi.

Üleminekut keskikka võib nimetada keskea kriisiks. Ühiskonnas, kus nooruslikkus ja värskus on hinnas, on raske leppida oma vananemise väliste tunnustega. Tajutakse teravalt aja kiiret lendu, igapäevaelu rutiini, kusjuures nii töökoha vahetus kui ka mõni muu elumuutus tundub palju raskem kui nooremas eas. Varasemaga võrreldes ollakse vähem paindlik. Selle perioodi olulisemad elusündmused on laste kodust lahkumine ning oma vanemate surm.

Keskea kriisis inimene hindab oma senist elu ümber. Sageli teevad inimesed keskeas tagasivaate: millised unistused ja soovid olid mul noorena, mida ma olen neist täide viinud, mida mitte, kas ma olen oma praeguse elu, töö ja partnerlusega rahul, kas ma tahaksin samamoodi veeta ka ülejäänud elu. Kui tuntakse, et elu pole läinud nii, nagu loodeti, sugeneb ärevus ning paljud vahetavad selles eas elukutset või lahutavad abielu. Keskea kriisi edukalt läbinu saavutab küpsuse ning on taas produktiivne. Ta mõtleb elu jätkuvusele ning väärtustab järelkasvu. See ei puuduta ainult oma lapsi, vaid ka õpetajaks ja mentoriks olemist. Produktiivsus tähendab ka loovust, samuti enesearengut, isikliku identiteedi arengut. Ebaküps inimene stagneerub ning tunneb end vaese, nõrga, passiivse ja elutuna. Kahe pooluse – produktsiooni ja stagnatsiooni vahel peab valitsema tasakaal. Ka kõige loovam inimene vajab näilisi mõõnaperioode, mil tegelikult kogutakse energiat jõudsaks jätkamiseks. Üks selliseid selginemise aegu on astumine keskikka. Ealine areng sõltub omakorda organismi bioloogilisest seisundist ja sotsiaalsest keskkonnast.

Vt ka üleminekuiga.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Sotsiaal foobia ja lapsepõlve trauma

Kuidas ennast kokku hoida kui mentaalselt ei saa sõjaväes olla ja pähe tulevad igasugued foobiad ja organism ei kannata seda kuna tegu on lapsepõlve traumaga?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sportlane harjutab ja saab uute olukordadega hakkama.
Sõjaväge tuleb ka võtta NAGU sportlikku trenni - hea võimalus end muuta, karastada, uute olukordadega time tulle.
Tabletid on abivahendid ...

Loe edasi

Närviline põis

Tere. Ei tea kas pöörduda tuleks teie juurde või kuskile mujale aga kirjutan siiski siia oma loo ära.
Olen 26-aastane naine. Nimelt juba mitmeid aastaid tagasi algasid mul põie hädad. Kui kuskile ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem psüühikas kinni - harjutustega Kõrvaldatav!
1) Väike-vaagna (lahkliha) lihaste harjutused (toolil istudes lihaseid pingutada - see hästi tunnetatav. 5...10 korda korraga. siis paus.
Loe edasi

Tujude muutumine

Tere.. kas te oskaksite soovitada, mida teha kui inimene ei suuda enda tujusid absoluutselt kontrollida, iga pisiasi ajab paanikasse ja tuju on kas liiga ûleval või täielikult põhjas.. see mõjutab oluliselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem on kõrvaldatav.
1) Korralik ja piisav uni. Une arvelt ei võta. Puhkus taastab elurõõmu ja jõu!
2) Kehaline aktiivsus. Terves kehas terve psüühika, tundeelu, enesekindlus, usk endasse. ...

Loe edasi

Antidepressandid

Tere! Kûsimus selline, et kas antidepressandid manustatuna mingi teise tabletiga võivad olla ohtlikud või narkootilise toimega?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostoimed on erinevatel ravimitel erinevad: ühed omavahel koostoimel tugevdavad toimet,
teised nõrgendavad toimet, kolmandad võivad tekitada ebasoovitavaid kõrvaltoimeid.
Raviarst annab ...

Loe edasi

5mg etsitalopraam

Alustasin 6 päeva tagasi antidepressantide võtmist ärevushäire vastu. 5mg etsitalopraami päevas. Enesetunne on muutunud tunduvalt paremaks. Kas koguse võibki jätta 5 milligrammi peale või peab tingimata ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviskeemi paneb paika raviarst-psühhiaater.
Mõlemad variandid võimalikud.
Kui 5mg toimib, siis ma hetkel annust ei tõstaks.
MB AD on vaid 1/10 ravivõimalustest, 9/10 on harjutused. ...

Loe edasi

Hirmud

Tere!

Minu õde kardab vga lennukiga lendamist ja liftiga sõitmist. Ta kardab, et tal tueb seal peale paanikahoog, kuna tal on varem mõned korrad paanikahood olnud. Tavatingimustes (kodus, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Foobiate ja paanikahoogude kohta on eelnevalt palju-mitmeid kordi soovitusi antud.
vt varasemad, leia endale sobivad harjutused, harjuta.
Kehalised võimed on harjutatavad.
Vaimsed võimed ...

Loe edasi

Mure

Tere,
Kannatan aastaid tugeva sotsiaalfoobia all. Tekkis see keskkooli teisel aastal.
Viimasel ajal segab väga see minu elu.. olen muutunud kurvaks, endassetõmbunuks, hoidun seltskonna üritustest. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene õpib ja areneb/Arendab ennast, et paremini keskkonnaga kohaneda (adapteeruda).
Kui mingid kohanemisraskused keskkonnaga (ka sotsiaalsega), siis on vaja:
a) kas leida uus ja endale ...

Loe edasi

Tere

Tere,
Kannatan aastaid tugeva sotsiaalfoobia all. Tekkis see keskkooli teisel aastal.
Viimasel ajal segab väga see minu elu.. olen muutunud kurvaks, endassetõmbunuks, hoidun seltskonna üritustest. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnev soovitus,
2) Loe suurkujude elulugusid - kõik on üldjoontes tavalised inimesed, eristuvad aga sellega, et SUURKUJUD TEAVAD MIDA SOOVIVAD. TEAVAD JA SAMMUVAD SIIS SEDA RADA. kui samme ...

Loe edasi

Depressioon, masendus, üksindus ja kurbus.

Mure seisneb selles, et juba aastaid on minu närvisüsteem mineviku tõttu väga häiritud. Olen koguaeg rahutu, närviline ja tõstan pidevalt häält ning käitun äkiliselt ja ettearvamatult. Olukord on tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) igal täistunnil (päeval) end kümme korda kiita: OLEN....
2) Õhtul Päevikusse positiivne pihtimine päevaste tegemiste osas.
3) nn negatiivsest rõõmu tunda - on mida parandada, on mida muuta. ...

Loe edasi

Alkoholismi ravi

Olen õlut joonud enamiku elueast. Ca 20a tänaseks ja kogused vahelduvad. 6 õlut õhtul enne tööpäeva on tänaseks normaalsus minu jaoks. 10 õlut õhtul on ka juhtunud. Tööga saan hakkama, raha muret ka pole, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin 40 ja õlu 4 vol% ehk kümme korda vahe. Pudel õlut seega võrdne 50,0 viinaga. Kümme õlut seega - poolik viina. Seega - alkoholism.
1) Esiteks TAHE - tänasest ei enam ei tilkagi.
2) Et ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi