Keskea kriis Autor: Airi Värnik

Keskea kriis. Keskeaks loetakse vanust 40.–60. eluaastani. Nii Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria (1950) kui Daniel Levinsoni elutsükli ja selle kriiside teooria (1978) kohaselt lahutavad inimese elukaare ehk elutsükli perioode kriisid. Periood on suhteliselt stabiilne elujärk. Kriis on üleminekuaeg, mil inimese elu arengusuunad muutuvad talle endale küsitavaks ning kaalutakse uusi võimalusi, mis võivad tuua olulisi elumuutusi.

Üleminekut keskikka võib nimetada keskea kriisiks. Ühiskonnas, kus nooruslikkus ja värskus on hinnas, on raske leppida oma vananemise väliste tunnustega. Tajutakse teravalt aja kiiret lendu, igapäevaelu rutiini, kusjuures nii töökoha vahetus kui ka mõni muu elumuutus tundub palju raskem kui nooremas eas. Varasemaga võrreldes ollakse vähem paindlik. Selle perioodi olulisemad elusündmused on laste kodust lahkumine ning oma vanemate surm.

Keskea kriisis inimene hindab oma senist elu ümber. Sageli teevad inimesed keskeas tagasivaate: millised unistused ja soovid olid mul noorena, mida ma olen neist täide viinud, mida mitte, kas ma olen oma praeguse elu, töö ja partnerlusega rahul, kas ma tahaksin samamoodi veeta ka ülejäänud elu. Kui tuntakse, et elu pole läinud nii, nagu loodeti, sugeneb ärevus ning paljud vahetavad selles eas elukutset või lahutavad abielu. Keskea kriisi edukalt läbinu saavutab küpsuse ning on taas produktiivne. Ta mõtleb elu jätkuvusele ning väärtustab järelkasvu. See ei puuduta ainult oma lapsi, vaid ka õpetajaks ja mentoriks olemist. Produktiivsus tähendab ka loovust, samuti enesearengut, isikliku identiteedi arengut. Ebaküps inimene stagneerub ning tunneb end vaese, nõrga, passiivse ja elutuna. Kahe pooluse – produktsiooni ja stagnatsiooni vahel peab valitsema tasakaal. Ka kõige loovam inimene vajab näilisi mõõnaperioode, mil tegelikult kogutakse energiat jõudsaks jätkamiseks. Üks selliseid selginemise aegu on astumine keskikka. Ealine areng sõltub omakorda organismi bioloogilisest seisundist ja sotsiaalsest keskkonnast.

Vt ka üleminekuiga.