Keskea kriis Autor: Airi Värnik

Keskea kriis. Keskeaks loetakse vanust 40.–60. eluaastani. Nii Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria (1950) kui Daniel Levinsoni elutsükli ja selle kriiside teooria (1978) kohaselt lahutavad inimese elukaare ehk elutsükli perioode kriisid. Periood on suhteliselt stabiilne elujärk. Kriis on üleminekuaeg, mil inimese elu arengusuunad muutuvad talle endale küsitavaks ning kaalutakse uusi võimalusi, mis võivad tuua olulisi elumuutusi.

Üleminekut keskikka võib nimetada keskea kriisiks. Ühiskonnas, kus nooruslikkus ja värskus on hinnas, on raske leppida oma vananemise väliste tunnustega. Tajutakse teravalt aja kiiret lendu, igapäevaelu rutiini, kusjuures nii töökoha vahetus kui ka mõni muu elumuutus tundub palju raskem kui nooremas eas. Varasemaga võrreldes ollakse vähem paindlik. Selle perioodi olulisemad elusündmused on laste kodust lahkumine ning oma vanemate surm.

Keskea kriisis inimene hindab oma senist elu ümber. Sageli teevad inimesed keskeas tagasivaate: millised unistused ja soovid olid mul noorena, mida ma olen neist täide viinud, mida mitte, kas ma olen oma praeguse elu, töö ja partnerlusega rahul, kas ma tahaksin samamoodi veeta ka ülejäänud elu. Kui tuntakse, et elu pole läinud nii, nagu loodeti, sugeneb ärevus ning paljud vahetavad selles eas elukutset või lahutavad abielu. Keskea kriisi edukalt läbinu saavutab küpsuse ning on taas produktiivne. Ta mõtleb elu jätkuvusele ning väärtustab järelkasvu. See ei puuduta ainult oma lapsi, vaid ka õpetajaks ja mentoriks olemist. Produktiivsus tähendab ka loovust, samuti enesearengut, isikliku identiteedi arengut. Ebaküps inimene stagneerub ning tunneb end vaese, nõrga, passiivse ja elutuna. Kahe pooluse – produktsiooni ja stagnatsiooni vahel peab valitsema tasakaal. Ka kõige loovam inimene vajab näilisi mõõnaperioode, mil tegelikult kogutakse energiat jõudsaks jätkamiseks. Üks selliseid selginemise aegu on astumine keskikka. Ealine areng sõltub omakorda organismi bioloogilisest seisundist ja sotsiaalsest keskkonnast.

Vt ka üleminekuiga.

Nõuanded sel teemal

Enesetapumõtted ja väsimus

Tere, mul on probleem, et tihti eksivad mõtted enesetapu radadele. Täpselt aasta tagasi tegin ebaõnnestunud enesetapukatse ja mingi aeg pärast seda tundus elu ülesmäge minevat. Leidsin endale sõbrad, tegelesin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Inimelu on unikaalne ja selle nimel meie Esivanemad Võitlesid aastatuhandeid. Võitlesid ja võitsid - muidu ju meid ei oleks. Nad võitlesid ju ka Sinu elu ja õnne nimel!
2) Sinu elu ja tegemised ...

Loe edasi

seljavalu

Tere,EMO-s tehti mulle KT-uuring nimmeosast,
L4/5 vahemikus vasempoolne mediolateraalne prolaps,võimalik surve vasemale juuretaskule.L3/4 vähene disfuunse protrusioon.Neurokirurgi juurde pääsen ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Millised on vaevused??

Tel. 6 748 591
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Jalgade ja käte valutamine

Kas olete kokkupuutunud fibromüalgia diagnoosiga ning kas fibromüalgia valud võivad olla ainult jalgades ja osaliselt harvem kätes (ainult küünarnuki triitseptsi piirkond)?
Algasid mul valud jalgades ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Fibromüalgia korral aitab tavaliselt Amitriptyliin 25 mg 2 tab õhtul. Toime tekib alles paari kolme nädala möödudes. Proovige ja helistage siis tel. 6 748 591

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

psühhiaatri abi

Kas psühhiaatri arsti abi on võimalik ka kuidagi odavamalt saada nagu näiteks haigekassa vms?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi on Haigekassa poolt tasutav nagu teisedki eriarstid. vt internetist ja kõik saab selgeks.
Kui perearst soovitas, siis ikkagi soovitan psühhiaatri jutule käia.
Sinul on ju ...

Loe edasi

Diabeet ja närvilisus

Tere, ma ei tea mida teha, ja kuhu põõrduda. MINU laps on diabeetik javahel muutub väga väga närvilseks. Muidugi on veresuhkur ka kõrge. Ta ei taha siis mõõta ja süstida. Riidleb kõigiga ja sõimab. Isegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suhkurtõvega seotud soovitused endokrinoloogi poolt on teile teada ja olete ju ise ka palju lugenud. Toitumine, kehaline aktiivsus, rohud - olgu tasakaalus. Psüühiline sfäär on ka oluline ja selle pingete ...

Loe edasi

Sperma ei taha välja tulla seksi ajal

Tere, põen sclerosis multiplexi 17 aastat, tarvitan erutavaid tablette, asi toimim hästi-erutun ja läheb kõvaks, aga seemnepurskeni ei jõua.
Tarvitan ka esitalopram tevat, kas peaks ravimit vahetama?

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Neuroloogiliste häiretega seotud seksuaalprobleemide osas on meie kliinikus kõige suurem kogemus dr. Olev Poolametsal. Soovitan tema vastuvõtule pöörduda.
SM võib põhjustada väga varieeruvaid seksuaalhäireid. ...

Loe edasi

emotsionaalsus

tere, pöördun teie poole murega,milleks on emotsionaalsus ja ma ei oska oma emotsioone kontrollida ningi kui nutmiseks läheb ei oska ka pidaraid tagasi hoida. Iga aastaga läheb tundlikus intensiivsemaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Käi üksi (parem veel sõpradega või kodustega jalutamas - vabastab pingeist, paraneb hingamise tegevus ja kopsude töö ning neid "lämbumise tundeid" ei saagi tekkida.
Kõik tervist tugevdav tugevdab ...

Loe edasi

Ärritumine

Ärritun väga kergelt iga väiksema asja pärast. Peas keerlevad koguaeg igasugused imelikud mõtted nt surmast. Mida teha?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Kõigepealt räägi sellest oma vanematele (Ema või keegi teine lähedane) - kaks pead ikkagi kaks ja üheskoos leiate asjale selgitust ja lahendust.
2) Puhka öösel piisavalt ja päeval käi õues jalutamas ...

Loe edasi

Puhken nutma liiga kergesti

Tere

Nimelt minu mure niisugune, et puhken liiga kergesti nutma. Peamiselt vaid siis kui näiteks elukaaslasega tülli läheme, ütleb mulle midagi halvasti või kui temaga mingitmoodi seotud olukorras. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri vastuvõtule ja sealt saate rahustava toimega AD-d (antideptressanti). See oluliseks abimeheks, võtta ca kuu.
2) Unerežiim ja puhkus - puhkus taastab jõu ja see parandab ka enesekindlust. ...

Loe edasi

Alakõht

Tere,küsimus oleks jätmine.
Tunnen alakõhus vasakul pool valu, kui tegeleda oma asjadeg siis ei tunne seda justkui.kui niisamuti olla siis tajub ära,valu siis selline tuim,nagu miski häiriks.

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Keeruline öelda. Koht, millele osutate seob reit kehaga. võimalik, et olete mõne liiduse ära venitanud. Sama koha peal on ka veresoonte joonise muutus. Samas, viimane on pindmine muutus, mis häiringut ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi