Juulis ei ole hea haiglasse minna

Juulis ei ole hea haiglasse minna

Surmaga lõppevate ravivigade arv tipneb juulis, eriti õppehaiglates. See langeb kokku ajaga, mil haiglatesse tulevad tööle uued residendid, kellele antakse suurem vastutus patsientide ravi eest.

Dr David Phillips ja Gwendolyn Barker USA California ülikooli San Diego linnakust analüüsisid seoseid kogenematuse ja ravivigade vahel, keskendudes muutustele mitmesugustes ravimimanustamisvigades (nt tahtmatu ravimi üledoseerimine, vale ravimi määramine või manustamine, hooletusest manustatud ravim, õnnetused ravimite kasutamisel terapeutiliste ja kirurgiliste protseduuride käigus) juulikuus – just siis, kui tuhanded noored alustavad residendikarjääri, vahendab Science Daily.

Teadlased uurisid 244 388 ajavahemikus 1979–2006 USA-s väljastatud surmatunnistust, keskendudes surmaga lõppenud ravivigadele, mis olid märgitud surmatunnistusele peamise surmapõhjusena. Nad võrdlesid tegelikku surmade arvu juulis konkreetse aasta konkreetse kuu oodatava sündmuste arvuga. Samuti vaadati seda, kas juulis esines erinevusi surmade arvu vahel haiglas ja väljaspool haiglat ning maakondades, kus on õppehaiglaid ja kus neid ei ole.

Autorid leidsid, et raviasutustes saavutas surmaga lõppenud ravivigade arv tipptaseme juulis ja mitte üheski teises kuus. Juuli tipptase oli märgatav üksnes nendes maakondades, kus on õppehaiglaid. Nendes maakondades oli juulikuiste ravimi manustamisega seotud surmade arv oodatavast 10% suurem.

Uuringu autorite sõnul saab nendest tulemustest teha meditsiinipoliitikas mitmeid järeldusi. „Tulemused annavad värskeid tõendeid selle kohta, et tuleks ümber hinnata uutele residentidele pandav vastutus ning tõhustada uute residentide juhendamist ja meditsiiniohutuse alast koolitust. Nende muudatuste tegemine võib vähendada nii surmaga lõppevate kui ka kergemate tagajärgedega ravivigade arvu.“

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada