Õige ravi 18.03.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Probleem , mille pärast kirjutan on järgmine. Ma ei taha minna psühholoogi juurde , sest ma arvan, et ma tean ise paremini. Loen kõikvõimalikku kirjandust psühholoogiast , psühhiaatriast jms. Enamasti vastavaid kõrgkooli õpikuid. Olen käinud ülikoolis ka psühholoogia loengutel ja eksameid sooritanud. Mulle lihtsalt näib ,et psühholoogid esitavad mulle tuntuid lähenemiskohti vastavate probleemide lahendamiseks ja mulle ei ole seda vaja. Enamasti üritatakse kindlaks teha minu hoiakuid jms., et leida probleemi põhjus. See kõik on ju õige, aga tulemus on ,et pärast visiite tunnen ma ennast sama teadmatuna , kui enne. Lihtsalt ma kuulen samu asju, mida ma teoreetiliselt juba tean. Aga millegipärast ei oska ma ennast nendega aidata.

Probleem on ka selles ma saan asjadest aru , kui need on kirja pandud. Välja öeldud laused aga hajuvad kõik eri suunas ja ei moodusta ühtset mõtet. Ühesõnaga vestlus kulgeb minu jaoks liiga kiiresti ja ma ei suuda mõtteid organiseerida , nii et endast välja tuua see , mida ma tegelikult pean oluliseks.

Võiks ju kodus valmis mõtelda ,aga väljaöelduna kaotavad nad tähenduse , mis neil oli kodus. Nad kõlavad tühjalt. On alles jäänud vaid mõte ja puudub emotsioon. Selliselt ma enam teagi, mida ma mingi lausega varem täpselt mõtlesin. Ka ei suuda ma piisava kiiruse ja adekvaatsusega reageerida psühholoogi küsimustele. Konkreetste asjadega ei ole häda ,aga kui küsimus vähegi puudutab minu emotsioone või suhtumist , siis ma ei taha kiiresti seisukohta võtta ja vastata. Ma tahan põhjalikult järele mõtelda ja seejärel esitada analüüsi tulemused. Kõlab tobedalt, aga nii see on.

See ongi põhjuseks , miks ma tahan minna psühholoogi juurde. Et jõuda selgusele iseendas, selleks et endaga hakkama saada. MMPI on mul 2 korda näidanud kõrget skisoidsuse taset. Samas ma ei jõua selgusele, on see ikka tõsi või on õigem vältiv isisksus. Mõlemas on midagi õiget ja nende peamised kriteeriumid ei aita seda paika panna. Psühhiaater ravib mul depressiooni koos ärevusega(cipramil).

Ma ei pea ju lõppude lõpuks kogu psühholoogia teooriat omandama, et suudaksin aru saada , mida ma endaga ette võtma pean. Kellega ja kuidas ma peaksin suhtlema , et tekiks konstruktiivne ravi?



Ette tänades

Segadus(24)



Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!

Nagu ma aru saan, käid Sa psühhiaatri juures ravil. Ma arvan, et peaksid oma raviarstiga sellel teemal rääkima, tema peaks Sulle soovitama psühholoogi, kellega ta koostööd teeb Sinu ravimisel ja nõustamisel. Olles psühholoogi või

psühhiaatri vastuvõtul on Sul vaja neile öelda, kui Sa nendest aru ei saa.

Nõustamine on edukas siis, kui Sinu ja psühholoogi koostöö laabub.

Jõudu ja edu soovides!

Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi