mures passivse mehe pärast 06.03.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere. Kirjutan rohkem selleks, et kellegagi rääkida, vaevalt, et konkreetset nõu või veelvähem konkreetset abi keegi anda saaks. Nimelt olen mures oma mehe pärast, kes on jäänud mõned aastad tagasi töötuks ja ei võta praktiliselt midagi ette olukorra muutmiseks. Tundub, et tal on vist juba nii sügav depressioon, et ta ei tahagi leida ega tahagi midagi muuta. Kuigi, mugav ja laisapoolne on ta olnud kogu aeg. Tunnen, et passivsus ja ükskõiksus on mind nii ära masendanud, et ma ei suuda seda enam taluda. Pidev majanduslik kitsikus seab elule ebameeldivad piirangud ja pärsib laste arengut. Kõigeks muuks peale söögi ja isegi söögi jaoks peame pidevalt vanematelt abi paluma. Töötan ise küll mitme koha peal, aga põhipalk on alla igasuguse arvestuse ning ka pere on suur. Saan aru, et tööd leida pole lihtne, kui pole enam 25. Aga miks pean mina kogu aeg tugev olema ja kõike jõudma ja kõike oskama? Ma tahaks ka näiteks hoopis koduperenaiseks hakata. Ehkki tegelikult muidugi ei taha, pole seda tüüpi. Kuid perekonnapea olgu ikkagi mees, ma arvan. Lapsed ka küsivad kõike minult ja mina otsustan kõike. Mis mees sedasi poisist kasvab? Isa ei nõua või kui, siis kärgib. isa ei tunne huvi, ei vii lapsi kuskile, on ise pidevalt oma tervisega hädas. Mina aga istun 8 tundi tööl, tavaliselt kauemgi, et kõrvalttööd teha, minul jälle pole aega. Koduseid toimetusi ta küll jõudumööda toimetab, aga perenaist ikka ei asenda. tahan ise perenaine olla. Olen oma naiselikkuse täitsa ära kaotanud, justkui kesksoost oleks. Põhiprobleem on ikka temas, mitte minus. Kui mees saaks joonde, küll siis minagi. Psühhiaater küll tuvastas mul sügava depressiooni juba, tarvitan ka antidepressante ja unerohtu. Aga milleks? Lahendus minu probleemile oleks tegelikult lihtsamast lihtsam - normaalne töine pereelu. Arvasin küll, et ega aidata siin ei saa või vastus on, et pöörduge psühholoogi poole, aga küsin siiski nõu. Psühholoogid pole seni aidanud, on pöördutud ka. Ega psühholoogki saa tööd kandikul ette kanda ja saa santi sundida. Tänan, et kuulasite ära. Renate.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Renate,



töötu olla on väga raske. See ei ole ainult Teie mehe raskus. Kui Te olete jälginud siin kirjutatud kirju, siis nii mitmeski tuleb esile seesama -- kaua aega töötult olnud inimene ei suuda aktiviseeruda ja endale tööd leida, isegi mitte tööd otsima hakata. Kindlasti on tööta jäämine raske löök enesehinnangule ja siis juba tekib kartus saada uusi hoope. Ehk siis kartus tööd otsides saada eitavaid vastuseid ja osutuda mitte valituks. See ei ole alati ei mugavus ega laiskus, mis takistab tööd otsimast. Ja kui inimene on olnud küllalt kaua tööta, areneb välja omamoodi passiivsus, mille murdmine on küllalt raske. Seetõttu tehakse paljude maade tööbüroode juures töötutele aktiveerimisrühmi. Sellise rühmatöö abil püütakse psühholoogide ja sotsiaaltöötajate abiga aktiveerida pikaajalisi töötuid ja tõsta nende läbilöögivõimet tööjõuturul. Kahjuks vist meie riigis sellist laadi tööd veel ei tehta. Aga ilmselt oleks vaja.



Kui Teid selle kirja kirjutamine aitas, siis on teil ehk kasvõi korrakski kergem. Kirjutage veel, kui Teil raske hakkab.



Teie kirja ootama jäädes,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi