kas need on hüperaktiivsuse märgid? 21.05.09 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Poeg meil 1aasta ja 3kuune, ja meie mure temaga järgmine...
Laps ärkab u 6.30 paiku ja kuna ärkab ka öösiti korra või paar, siis mina olen öövalves ja hommikul ärkab temaga elukaaslane, lastes minul veel tunnike magada. Hommikul alates hetkest, mil poja mind näeb hakkab üks virisemine pihta, seni mängivad ja söövad issiga väga vaikselt, ei mingit jonnimist. Mina aga silmapiiril, hakkab tegema kõike mis keelatud (kodu meil seatud küll nii, et neid asju, mis keelatud, just palju ei ole, aga nüüd ta juba nii suur, et ulatab lauale ronima jne.) Ja ega ta siis mind ei kuula! Ometigi alati on keelatud asjad jäänud keelatuks järeleandmisteta (olen ise suhteliselt kange), on tema nii järjepidev. Olen andnud talle vastu näppe, kuigi tean, et ei tohi, aga miski pole enam aidanud, ja tuleb tunnistada ega seegi ei aita, ta jätkab oma tegevust seni, kuni röögib nõnda, et enam isegi aru ei saa, mida üldse teeb. Minul on võimatu tema käest mõni keelatud ese, mis kogemata talle kätte sattunud, kätte saada. Kui keegi teine eseme ära võtab, pole probleemi, kui mina, järgneb sellele minutite pikkune kisa. Olen teinud kõvemat häält, rääkinud vaikselt ja konkreetselt, tema ainult naeratab vastu, ja keeldub. Olen püüdnud tähelepanu mujale viia, olen teise tuppa viinud, tema aga siirdub algpunkti tagasi ja jätkab tegevust. Nüüd juba ei tee ta enam üldse välja, elukaaslasele veel kohati reageerib.(kokkuleppeliselt, me keelame samu asju)
Mõnda aega on ta "hea laps", seni kui temaga koos mängida, piisab ka sellest, kui lihtsalt tema juures maas istun, siis võib ta ühe ja sama asjaga tegeleda kuni 10 minutit. Nii kui mina aga püsti tõusen ja kasvõi toolile istun, läheb kisa lahti. Olen teda kaasanud kõikidesse igapäeva toimetustesse, mille vastu tal vähegi huvi on, mis teda aga ei huvita, ega neid ka minul teha ei lase. Samas ei ole ta minus nii kinni, et ta teistega ei lepiks või mul kuhugi minna ei laseks. Kui mind ei ole, siis sellest ta end segada ei lase, ja toimetab omi asju edasi, enamus ajast lihtsalt ringi joostes. Kui ta on issiga kahekesi vanavanemate juurde on sõitnud, on ta seal ideaalne laps.
Ma ei tea, võib-olla on temal midagi lähedusega vajaka (kuigi ega ta end kallistada ei lase, vahes, kui ta ise tahab, tuleb ja kallistab), sai ta rinnapiima vaid 1 kuu, ja tänase seisuga ei saa temalt piimapudelit enam kätte, tassist keeldub piima joomast, ja ega kui piimapudelgi teissugune anda kui tavaliselt, siis keeldub võtmast, sama veepudeliga. Neid pudeleid, temalt aga naljalt kätte ei saa, hoiab lihtsalt hammastega kinni ja jookseb ringi. Kui selle aga ära tirin, siis võib röökida tund järjest .(need pudelid ei ole tal koguaeg saadaval, ainult söögi kordadel ja öösiti) Siis ei aita enam muu, kui pean ta sülle võtma ja püsti seisma, istuda ei tohi. Piima aga ära jätta ei saa, sest ta eriti ei söö midagi, keeldub isegi ülejäänud piimatooteid maitsmast.
Me ei tea enam mida teha või mida muuta .Kohe läheb elukaaslane välismaale tööle tagasi ja seda üksi taluda... Hommikust õhtuni temaga ainult õues olla, mängida - argitoimetused vajavad samuti tegemist ja nende kuhjumine tekitaks juba minus stressi. On küll võimalus ka aegajalt vanavanematele hoida viia aga need teiselpool Eestit ja leian kuidagi peab ju olema ka võimalik temaga ise hakkama saada.
Loodan, et oskate veidigi aidata või midagi soovitada.
Ette tänades Pille.