3se magamise trall 16.09.07 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tervist tahaksin nõu oma poja "tujude" suhtes. Nimelt on meil omad nn. kiiksud. Näiteks kui tuleb õhtune magama mineku aeg,siis tohin ainult mina temaga hambad pesta,temale unejuttu lugeda,temale vett juua anda.Kui issi viib talle näiteks ise vett,siis järgneb sellele hüsteeria. Kui mind kodus pole saavad nad ideaalselt hakkama.
Viimased paar kuud on pojal uus asi tekkinud,loeme unejutu ära,teen musid-kallid,vee joomise ära ja siis hakkab pihta:"ma ei taha magada!",seletan rahulikult,et kõik inimesed ja lapsed magavad(loendan ta sõbrad ülesse kes kõik magavad) ja miks kõik magavad jne., aga midagi. Siisjärgneb väide,et kardab magada.Ühtegi seletust tal tegelt pole miks ,algul,et kardab pimedat,selle jaoks ostsin soolalambi,sel mahe valgus,ikka iga õhtune ja lõunane teema see meil. Kusjuures ennem ei kartnud pimedas magada ja keegi teda hirmutanud ka pole. Ma ei oska enam midagi teha,lähen juba ise õhtuti närvi ja kurjaks selle jonnimise peale. Olengi täheldanud,et kui ilusti räägin, siis ei kuule ,kui olen plahvatanud,siis lõpetab jonni ja jääb magama,muidugi mitte alati.
Kui hommikul jonnides ärkab,siis ka sama teema,et ainult emme tohib teda voodist välja võtta,kui issi läheb, siis läheb laps täiesti hüsteeriliseks keeldub voodit välja tulemast ja karjub emmet.
Kusjuures isa ona väga hea,tegeleb lapsega,käib ujumas,mängib,joonistab temaga, sõidavad koos rattaga,ühesõnaga superissi,seda ka kõrvaltvaatajate arvates.
Praegult näiteks kodus oli nii,et lõunaune aeg,laps võttis riidest lahti ronis teki alla,tegin musi,soovisin head ööd,uks kinni teise tuppa.Ja siis hakkas kohe pihta vigumine,et ei taha magama jääda,kardan magada,käisin 3 x rääkimas.Ikka jonnib edasi! Siis läks mees, rääkis, rahustas,laps kisab,et tahab emmet,mees vastab,et emme ennem ei tule kui sa jonni ära lõpetad. Siis pakkus mee,et kui tubli poiss oled ja maha rahuned,siis issi loeb sulle unejuttu,laps oli nõus,issi luges jutu ära ja nii kui jutt otsa sai hakkas kisa otsast peale,et emmet tahan.Lasime natuke karjuda,mees rääkis rahulikult,riidles,ei midagi. Lõpuks ütles,et läheb toob nüüd vitsa,et talle aitab,siis jäi laps tasa ja magama.
Ei oska enam oma lapsega hakkama saada,kas me peame teda tõesti ainult vitsaga ähvardama. Laps on oma jonnides väga järjekindel. Võib rahumeeli mõtlemise toolis 50 min järjest röökida. Kuidas oma last aidata,mida peaksime teisiti tegema. Ise leian,et ta täielik manipulaator. Teda hoidis 6 kuud vanaema,kes tegi kõike mida laps tahtis,isegi siis kui laps jalaga virutas,ei riielnud vanema temaga.Kuigi vanaema väitis,et laps oli temaga ideaalne laps(mina jälle arvan,et selleks oligi,kuna ta kõik lapse soovid täitis)Oeh,
kuidas saaks nendest magamamineku trallidest lahti,kui kaua tohib üldse 3sel jonnida lasta?
Iseenesest mul pole midagi selle vastu,et pean iga õhtu lapsele unejuttu lugema aga see triangel mis sellele järgneb on väga väsitav:(
Muidugi laps on väga suur emmekas,võimalusel ikka musi-musi,kallistame,ronib kaela ise,kallistab. Hakkasin juba mõtlema,et äkki peaksin seda nats piduradama,teda nats endast eralduma,siis ei oleks enam nii emmekas? Ei tea mis on õige?