Miks ema käitub nii??? 28.06.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!
Kirjutan siia, sest ei suuda ise oma ema käitumist mõista. Mina sündisin, kui mu ema oli 17a. vana ta oli eestlane kes abiellus vene mehaega. Kui ma olin umbes 3aastane pandi mu isa varguse eest kinni, ema elas edasi oma ämma pool, käis tööl ja mina käisin vene lasteaias. Aasta pärast, tuli ema eestisse elama, minu jättis ta mehe vanemate hoolde, nii ubes aastaks. Kui ta oli eesti väikses külakeses tööd saanud ja ka uue mehe leidnud, võttis ta minu enda juurde elama. Mind toodi täiesti võõrasse keskonda,võõrasse lasteade kus oli teine keel. Mäletan , et nutsin tihti, tahtsin vanaema juurde. 2 aastamöödudes, sündis mulle poolõde, mind võeti lasteaiast ära ja ma hakkasin täis kohaga lapsehoidjaks kuna ema käis farmis tööl. Tema töö kraafik oli selline, et öösel läks ta tööle kell 3 ja tuli kell 7 hommikul, päeval sama lugu kella 15-19.
Mind aeti öösel üles lutipudel pihku ja saadeti ema asemel voodisse lapse kõrvale. Aasta möödudes sündis ka mulle poolvend, nüüd käisin ma ka juba koolis. Esimesed aastad õppisin väga hästi, kuigi väsimus oli suur ja õppida polnud aega. Õhtul kui ema töölt tuli, oli mul vaja õppida ja kui õpitud siis välja enam ei tohtinud minna, kuna oli juba hilja. Jätsin mainimatta, et vahepeal oli kasuisa oma õiget palet näidanud, jõi ja virutas ka vahel emale. Elu läks oma rada ja 2 aasta pärast sain endale veel ühe poolvenna olin siis 8a. vana. Nagu alati peale lapse sündi oli ema veidike kodus ja siis jälle tööle. Oli ju vaja peret toita, kasuisa jõi ju oma palga maha ja osake ka ema palgast. Aastad läksid 12aastaselt pesin ma oma pesu ise, sel ajal kui ema tööl käis oli mul nüüd ka lisa ülesanded, kas koristada tuba või köök või teha tervele perele süüa. Kooli vaheajal käisin ka mina varmis tööl, kui emal puhkus oli. Raha läks loomulikult sendi pealt emale. Kasuisa oli selleks ajak joomisest nii hulliks läinud, et ajas meid mööda elamist kirvega taga. 13 aastaselt ma koolis enam hästi ei õppinud, selle aja, kui pidin õppida istusin sõbranna pool, või tegin mõne sõbrannaga lollusi näit. suitsetasin. Sellest sai ka ema ja kasuisa teada sain peksa nii, et üleni olin verevalumites ja paistes, peksa sain ma muidu tihti ja ka selle pärast, kui ei tulnud õigel ajal lapsi hoidma. 14aastaselt elasin rohkem sõbranna pool , kui kodus sest tema ema hoolitses minu eest. Hommikul ajas üles ja saatis esimese asjana laua taha sööma ja siis kooli. mu oma ema ei teinud mulle kunagi hommikul süüa. Õde ja nüüd juba 3 venda olid nii suured, et hoidsid end ise. Suviti kui oli vaja heina teha, olin mina alati kohal kuna mulle öeldi, et kui tööd ei tee, siis ei saa ma süüa ja riideid kooli minakuks. 16 aastaselt käisin keskoolis oma kallima poolt, tema vanemad, toitsid mind. 18aastaselt läksin poisist lahku, tulin koju elama, ema käis iga päev mult üüri küsimas minu enda tua eest. Sain toimetulekutoetust selle eest, pidin koolis käima. Sügisel ei tohtinud ma aiamaalt midagi võtta, ei porgandit ega kartulit, kuna mind polnud kevadel kohal, kui nad maha pandi. Iga jumala päev käis ja rääkis ema seda, et ma olen täiskasvanud ja pean ise endale elamise otsima ja elatist teenima. Ema käskis mul mehele minna,sest temal oli minu vanuselt juba laps. kodus elades tuli masendus, ma ei saanud öösiti magada, nutsin tundide kaupa ja hirm oli, et pean kuuse alla elama minema. Tõmbasin endal veenid läbi, olin haiglas ja mul raviti seda depresiooni vist paar nädalat. Sain haiglast välja ja tundsin enda palju paremini, see teine keskond mõjus mulle väga hästi ja ka ravimid olid teinud oma töö. Talvel, kui sõbranna mulle oma mehe head sõpra tutvustas, olin ma leidnud inimese kes mu sellest õudusest päästis.
Kõige imelikum on see, et söögi ja riiete nimel pidin tööd tegema ainult mina. Mu vendi ja õde armastas ema küll ja kohtles neid, nagu tõeline ema oma lapsi ikka kohtleb.
Nüüd on 5a. möödas sellest, kui ma kodus ära tulin, vanemad on hakanud jõukalt elama, kasuisa enam ei joo ja käib tööl nagu kord ja kohus. Õde on 18a vana tema elab kodus, temalt ema üüri ei küsi. Õde on mul selline kes pidutseb nädalavahetusel kõvasti ja nädala sees põeb, õele ostetakse kõik hilbud ja kosmeetika ilma mingi probleemiteta. Ta õppis hiljuti kartuli koorimise ära mille üle on mu emal hea meel. 17a. vennale osteti auto, sest tema käib kooli vaheajal tööl ja ostab oma autole ise bensiini. Nüüd kui mina elan oma elu ja tema mind sendi võrra ei toeta, püüab ta mind ikkagi ära kasutada.
Tekib selliseid situatsioone, me lähme neile külla terve perega, tavaliselt ma seal kohe rabelema ei hakka, kuid seal oleku ajal olen mina tervele perele süüa teinud. Oma mehe olen nõusid pannud pesema sest nõusid on tavaliselt pesta palju koos meiega 9 inimese omad. Mina teen süüa ja oh õnnetust paar korda on üks nende pere liige söömata jäänud, sest valmis toidtu on puudus tulnud. Ema läheb selle pärast nii närvi, sain sõimata, et miks ma tööd ei tee maal, miks ma ei viitsi rohkem süüa teha, samas kui mu õde magas terve päeva sest oli järjekordselt pohmellis. Me pole maal kunagi üle 3 päeva ja mul on ju laps ka alla 2a. keda pean hoidma. Ütlesin talle, et näe me pesime niigi nõud ära kuni sind polnud, selle asja peal ütles ta, et hea on sooja vett teha kui puud on kuuris olemas, . Ma ei saa aru, ta pole minu heak midagi teinud oma lapselast pole ta kordagi hoidnud, mina seevastu olen tema heaks kõik teinud. Õde ja vennad on nii ülbed tema suhtes, istuvad laua taha ja ütlevad, et muti too süüa ja kiiresti ja ema toob endal silmad säravad peas. Igatahes minul enam ema pole ja oleksin pidanud temaga juba ammu suhtlemise lõpetama, ilma temata on mu elu palju õnnelikum ju.
Me oleme mehega oma vahel arutanud, et miks ta küll niivisi teeb, mõned emad hülgavad oma narkomaanist poja. Aga mina olen ju igati korralik. Siis oleme arutanud, et äkki tal ei tekkinudki minu vastu ema armastust?
Sai küll väga pikk kiri aga ega ma lühemalt enam ei osanud kirjutada. Vahest saan ma siit mõne vastuse selle kohta, miks üks ema peaks oma lapsega nii käituma?