enesehinnang 08.02.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere



Palun öelge, kuidas hakata endast paremini mõtlema ehk siis tõsta oma enesehinnangut? Asi selles, et olen juba 36 a.(abielus) aga ma ei ole endaga üldse rahul - ei kehakaalu, ei välimusega. Kõige hullem on veel see, et mul on kompleks, mis ei lase mul eriti kuskil oma arvamust avaldada - kardan, et minu arvamus on vale (tegelikkuses ei ole); samuti ei taha ma kuskil millegagi esile kerkida ja silma paista. Abikaasa väidab, et olen maailma kõige ilusam naine jne. Normaalne naine oleks vist väga rahul!? Tunnen end hästi vaid oma väga heade tuttavate ringis, võõrastele paistvat ma (ilma selleta et oleksin suudki lahti teinud)väga ülbena - need võõrad on kõik pidanud hiljem küll meeldivalt üllatuma. Töökaaslased peavad minust vägagi lugu, ma olevat ka väga kena(ja tunduvat lausa 10 a noorem jne, jne). Viimast ei kirjutanud ma mitte eneseupitamiseks, vaid sellepärast, et teil oleks olukorrast selgem pilt. Miks mina ainsana end nii halvasti tunnen? Kas põhjus võib olla selles, et olen lapsena saanud üsna karmi kasvatuse (pidin vaatamata vanusele alati kl.10 kodus olema - olen sellega oma klassis lausa ajalukku läinud), kiidetud pole mind kunagi, nõutud on vaid koolist kiituskirju jne, suhetele perekonnas pole tähelepanu pööratud (olulised olid vaid "majanduliku suhted"s.t.pidev rahapuudus jne) Samuti väitis ema mulle, et ma tegevat (lapsepõlves)talle koguaeg häbi. Häbi tegemine seisnes selle, kui jäi mõni veerand vahele, kus emale ei saadetud tööle kiitust minu õppimise kohta. Ise ta väidab, et kõige selle tingis see, et ta kartis, et me (mul on ka 2 õde)läheme "laiale teele äkki". Kui olin 22a.(!)kodust esimese öö ära(mehega, kellega olen nüüd tuttav ja abielus kokku 19 aastat)sõimati mind konkreetselt vanima ameti pidajaks. Nüüd täiskasvanuna on meil jälle uus probleem - ema arvab (me elame olude sunnil koos) et ma ei pööra talle küllalt tähelepanu, peaksin teda igale poole kaasa võtma, tujutseb iga asja peale. Pealegi hakkab ta sama taktikat kasutama ka minu 8a poja peal s.t minu poeg ei tohi kuskil käia, laps ei saa uksestki sisse, kui juba kamandatakse õppima. Kui hakkan last milleskigi kaitsema, ema solvub, et tema sõna peale ei jäänud jne. Et ära hoida pahandusi emaga olen nüüd isegi muutunud lapsega rangemaks (ja ise närvilisemaks) - nüüd väidab jälle laps, et olen maailma kõige kurjem ema jne.

Kas minu selline kompleks võib olla tekkinud lapsepõlvest? Mida saaksin endaga ette võtta? Selline olukord hakkab kergelt öeldes juba suitsiidimõtete poole kiskuma.



Tänan, kui viitsisite selle pika lugulaulu läbi lugeda ja vastata.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!

Kuidas hakata endast paremini mõtlema?

Alusta sellest, mida abikaasa Sulle ütleb;"Sa oled maailma kõige ilusam naine!" ja usu seda ka. Sind ümbritsevad inimesed kiidavad Sind, nad näevad Sind kenana, targana ja meeldiva inimesena, püüa neid uskuda. Mõtle, kes on see inimene kelle kiitust ja rahulolu Sa püüad saavutada, kuid Sinu meelest asjatult?

Sina ja abikaasa olete need, kes juhivad lapse kasvatamist, vanaema peab teie valikuid toetama, kuid mitte oma stiili teile peale suruma. Parimaks kasvatusstiiliks loetakse juhtivat stiili; kõrge kontroll ja kõrge soojus. Kontroll tähendab vabaduse piiramist ja reeglite ellurakendamist, ning soojus on tundmuste määr, mida te oma lapsele annate. Seda tööd peate kõik käsikäes tegema. Kui Sulle tundub, et Sinu ema käitub teisiti, tuleb talle seda öelda.

Kui Sa alati vaikid, ei tea ema millised on Sinu ootuded tema käitumisele. Emale tuleb rahulikult selgeks teha, milline tema käitumine Sind häirib ja mida Sa ootad temalt. Võta ette üks jutuajamine emaga ja räägi oma tunnetest ja teie omavahelistest suhetest. Alusta sellest, et hoolid ja armastad ema, kuid nüüd oled Sa küps naine, juhid ise oma peret ja palud ema SInd austada ja mitte püüda peres liidrirolli endale.

Jõudu ja edu soovides!

Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Hirm esinemise ees

Tere! Olen alati kartnud avalikke esinemisi, juba keskkooli ajal pelgasin neid. Nüüd olen ülikoolis ja meie kursus on väga suur, üle 100 inimese ning sellel semestril tuleb hakata tegema suulisi ettekandeid. ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Miks Te arvate, et keegi Teie kõne üle naerma hakkab? Kui Teie ise oma peegelpildiga rahul olete, ei maksa mõelda, mis teised arvavad. Kõigi meele järgi olla on võimatu, seega rahulolu endaga ...

Loe edasi

Palun abi!

Palun - kuhu või kelle poole ma peaksin pöörduma kui psühholoogi abi vajab 10 aastane laps. Probleem selles, et ta on koolivägivalla ohver (vaimselt, füüsiliselt õnneks mitte), enesehinnang nüüdseks madal ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Sellisel puhul on vajalik kogenud lastpsühholoogi või lastepsühhiaatri abi. Selliseid spetsialiste leidub igas maakonnas ja igas linnas. Enamasti psühhiaatriakliinikute juures või ka ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi