Mure abielu pärast 18.03.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Probleem seisneb selles, et mu abikaasa on kuidagi naiivne ja usaldab liialt inimesi. Mitte et ma tahaksin, et ta oleks oleks karm ja südametu, aga tema naiivsus avaldub eriti äriasjades ja on paaril korral viinud meid laostumise äärele, millest päästnud on meid ainult meie vanemate abi. Ta pole eriti hea inimestetundja , aga ei salli ka üldse , et keegi, eriti mina või minu isa, kes on aastaid olnud tippjuht, talle nõu anname. Ta ei suuda nagu üldse oma vigadest õppida ja astub ikka ja jälle samasse ämbrisse. Ka ei taha ta kuuldagi, et võiks ehk üldse loobuda ise äri ajamisest ja töötada kellegi alluvuses. Pidev majanduslik ebakindlus- nimelt kaasab ta tihti oma ootamatutasse investeeringutesse ka meie isiklikke sääste ja materiaalseid vahendeid, on hakanud halvendama meie omavahelisi suhteid. Samas on ta väga hea isa meie lapsele, helde ja abivalmis sõber meie tutvusringkonnale , üldiselt suhtlemisaldis ja heatujuline inimene. Nüüd ta tahab ja mina tahaksin ka, teist last, aga ma tunnen teatud ebakindlust tuleviku suhtes, tema aga teeb mulle etteheiteid, et tal ei saagi äris hästi minna, kui tema naine teda ei usalda. Aga olnud kriisid on olnud tõesti tõsised ja tõepoolest tekitanud minus usaldamatuse tema äriliste võimete suhtes. Kas peaksin mina muutma oma suhtumist ja õppima teda rohkem usaldama?Tema endas vigu ei näe ja seega pole lootust muutustele temas. Võibolla peaksin õppima teda kuidagi mõjutama, et ta mõnedeski asjades mu nõu kuulda võtaks? Kas on selline asi üldse võimalik?Minu "naiselik tarkus" on otsas.