Mure lapse pärast 21.10.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Minu tütar jäi umbes kuu tagasi kaupluses kommi varastamisega vahele. Ta polnud küll üksi, ka sõbrannad sõid kaupluses komme, tema oli ainus, kes neid ka tasku pani.
See polnud esimene kord, ka kuue aasta eest, kui ta käis esimeses klassis, varastas ta klassikaaslastelt ja lõpuks kauplusest. Tookord said nagu tema käitumise põhjused selgeks - olime vahetanud elukohta, ta läks esimesse klassi võõras linnas, kus tal polnud tuttavaid jne. Külastasime psühholoogi, kes arvas, et tegemist on väärkäitumisega, kuna laps ei oska oma muret muul viisil väljendada. Kolisime kodulinna tagasi, jäin aastaks koduseks, asi paistis pikapeale lahenevat. Nüüdseks õpib tütar seitsmendas klassis. On hea õpilane, aktiivne, kuulub kooli omavalitsusse jne. Vahest on häiritud tema turvatunne, kuna kooli, kus ta õpib, tahetakse sulgeda. Vahest tegin ise taas samu vigu mis kunagi - tütar hakkas juba suure inimesena tunduma, vahest ponud ma tema suhtes küllalt tähelepanelik.
Tegelik probleem on aga selles, et ma ei saa üle oma hirmust. Mulle tundub, et ma ei tunne oma last, vaatan teda ja mõtlen, mis ta peas tegelikult liigub. Kui ta on kodus, olen ma pinges, kuna ei tea kuidas temaga käituda, kontrollin end pidevalt. Kui käime koos poes, surun vägisi maha soovi tal käest kinni hoida. Kui ta läheb sõprade juurde, tahaksin helistada iga kümne minuti järel küsimaks mida ta teeb. Pidevalt kujutlen, et ta istub juba kusagil politsei ooteruumis, hädas ja õnnetu. Ma ei julge mõeldagi, kas vargus millega ta vahele jäi, oli seekord esimene või varastas ta taas juba mõnda aega? Ma ei suuda mõista ta mõttekäiku ega teguviisi, kui ta võtab kaupluseriiulilt asja, mille eest ta ei kavatse maksta. Võibolla võimendab mu hirmu see, et töötan ise kriminaalkurjategijatega. Tütre tegu võinuks karmimate ülemuste puhul tähendada mulle ka töökohast ilma jäämist, sellest tulenevalt ka kodust, mille eest tasume laenu. Muidugi on töökoha kaotus kole, peamine on siiski, et ma ei suuda oma tütart mõista. Tunnen hirmu pigem süvenevat kui taanduvat. Tajun, et mu tunded on võimendatud, ma ei näe asju objektiivselt. Samas ei suuda ka asjast välja tulla. Probleem hakkab häirima igapäeva elu - ma ei maga korralikult, närvitsen pidevalt jne. Samuti ka tööd, mis eeldab aeg-ajalt ka alaealiste kurjategijatega tegelemist. Vahel tundub, et töökoha kaotus olnuks kerge variant. Kui oskate mingit nõu anda, oleksin tänulik.

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Selliste asjade puhul on loomulik, et Te ei suuda asju objektiivselt näha. Ja tõepoolest, küsimus ei ole ju selles, kas ta varastas ka enne või on varem varastanud või mõni selline asi. Keskne asi on mõista, mis toimub. Te olete päris tublisti analüüsinud oma tundeid tütrega seoses. Mõnikord ongi emal raske mõista oma last, sellepärast, et oma tunded lapse vastu segavad ehk mõistmist. Ja loomulikult tugevdavad Teie tundeid tütre teguviisi suhtes Teie tööala. Te olete kord juba hästi selle asjaga toime tulnud ja usutavasti tulete ka seekord.

Ehk oleks ka seekord kasulik psühholoogiga nõu pidada ja koos tütrega? Psühholoog on ikkagi mõneti kõrvaline inimene, keda teievahelised suhted ehk ei sega aidata Teil mõista oma tütart ja temal Teid. Ja ehk ka Teid mõista oma tütre suhtes tekkinud tunnete iseloomu.

Kannatust ja mõistmist soovides,
HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi