Kuidas oma elu korda saada? 21.03.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Mul on väga suured probleemid. Ma olen linnas kõigile võlgu ja ma ei suuda neid võlgasid vist iial ära maksta. Hinges on päevast päeva kraapiv valu. Kogu aeg helistatakse mulle ja tahetakse oma raha saada ja ma lihtsalt valetan inimestele et, jah, kohe varsti ma saan, kuigi ma tean, et ma ei saa ja niImodi päevasT päeva. Võlad on tekkinud mul kanepi ja alkoholi pärast, kuid nüüd tõesti aitab, tänasest päevast olen otsustanud, et ei tõmba enam kanepit ja ei joo õlut igal õhtul laenatud raha eest. Raha olen püüdnud tagasi teenida kanepi müügiga tänaval, mis mul ei ole õnnestunud, kuna ma suitsetan ise seda ja raha mis kätte tuleb läheb hoopis õlle peale. Suur probleem on ka see valetamine, millest ma eelnevalt rääkisin ja mind ähvardatakse väga palju füüsiliselt haiget tegemisega. Ma olen lootuse täiesti kaotanud. Ema, kelle juures ma elan, tahab ära kolida. Ainuke, kellega ma veel läbi saan, on mu õde, tema on mu probleemidest teadlik, aga ta ei saa aidata, ainult palub, et ma ükskord normaalseks inimeseks hakkaksin. Ma tõesti tahan hakata normaalseks inimeseks. Terve päeva olen ma tööd otsinud erinevatest internetiportaalidest ja ennast lohutanud sellega, et loen teiste inimeste sarnastest probleemidest. Tegelikult ma saan aru, et on veel võib-olla mingi võimalus mul sellest puhtalt välja tulla. Ma ei suuda kuidagi ausaks jääda, see on minu suurim mure. Aga tunnen, et mul pole õlut ega kanepit vaja, sest ma tõesti soovin muutuda ja arvan, et saan nedest pahedest niisama lahti! Äkki Te annaksite mulle omaltpoolt nõu, kuidas ma peaks käituma ja reaalselt normaalseks tagasi saaks. Oma niinimetatud sõpradest ma ütlen lahti. Ma tõesti ei taha oma murega politseisse minna, kui mind ähvardatakse. Koolist visati ka mind välja, kuna ma olen väga laisk ja pidevalt paranoiline ja kogu aeg, kui ma mõtlen millelegi, siis on see halb, sest minu elus pole tõesti head asja. Igal hommikul tahan ma vara ärgata, et probleemile lahendust mõelda, kuid seda ei tule. Ma tean, et ma pean ennast ise aitama. Olen pidevalt närviline ja ei tahaks enam elada, aga ei julge teha enesetappu, kuigi mõtlen sellele päevas korra vähemalt. Ma tean, et elu võib olla tegelikult ilus ja on väärt elamist. Ma ei anna alla ja loodan, et kanepi- ja õllesõltuvus mind enda alla tagasi ei tõmba.


Ette tänades.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Võlglastele rääkida õigust, vale ei aita.
Kui tervis lubab, siis armeesse aega teenima (sealne distsipliin paneb mitmed asjad korralikult paika ja teeb poisikesest mehe).
Narko müümisega on tsooni (kinnimajja) minek ja siis on elu hoopiski sassis. Narkotsi selleks võlgu antaksegi, et pärast seda meest suuresti lüpsma hakata, aga võlg jääb võlaks.
Mõne lähedasega probleeme arutada, et leida lahendeid.
Eluohtlike ähvarduste puhul on vajalik ka politseilt abi küsida.
AUSUS enda suhtes ja teistega suheldes.
Sellest supist väljatulemine ei ole kerge õllerüübe, ei ole. Aga see elumuutus ei peagi kerge olema. Kui kord juba õigel rajal oled, eks siis tuleb ka endast lugupidamine, rõõm elust.
Tegutdele. OK - Ole kaine!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?